Teovõime
Teovõime on füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
Euroopa õigussüsteemis tehakse vahet täielikul ja piiratud teovõimel.
Eesti seaduste kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud (täisealisel) isikul. Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime[1] ja temale seatakse eestkoste.
Piiratud teovõime seab inimesele kohus, kui selleks tekib vajadus. Kohtuotsus tugineb peamiselt kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi arvamusele.
Teovõimet pole vaja piirata mitte igal inimesel, kes ei suuda aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida. Teovõime piiramine kerkib päevakorda, kui subjekt võib sooritada tehinguid, mille finantsväärtus on olulise mahuga – näiteks kinkida maja võõrale inimesele. Kui subjekt ei oma materiaalseid väärtusi, millega tehinguid sooritada, siis enamasti pole ka vaja teovõimet piirata.