Laiendatud teovõime
Laiendatud teovõime on vähemalt 15-aastase alaealise isiku piiratud teovõime, mida on kohtulikult laiendatud.
Arengupsühholoogiline taust muuda
Arengupsühholoogia käsitleb inimese psüühika ontogeneesi ehk arengut munarakust kuni loomuliku surmani.[1] Vanust 15–18 aastat peetakse teiseks murdeeaks. Siit algab inimese varane täiskasvanuiga. Vanuses 15–18 aastat esineb lapsel tung iseseisvusele ja enesekehtestamisele. Selles eas inimene ei ole enam laps, kuid ei ole veel ka täiskavanu. Tal on samuti tung tegutsemisele ning tema juhendamine ja võimaluste pakkumine mõjutab tema edaspidist käitumist just õiguspärasuse mõttes. Tekib ka seksuaalhuvi. Ühe arengupsühholoogia käsitluse järgi on tegelikult vahe tegeliku arengutaseme (see mõõdab probleemide iseseisva lahendamise võime) ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. Arengutasemet mõjutavad kultuurilised ja sotsiaalsed tegurid.[2]
Teovõime laiendamine muuda
TsÜS § 9 lg 1 kohaselt võib kohus vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. See teovõime laiendamine tähendab, et kohus otsustab, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt.[3] Alaealise teovõime laiendamine toimub ka PKS § 1 lg 3 alusel, mille järgi kohus võib laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet toimingute tegemiseks, mis on vaja abielu sõlmimiseks ja abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustute täitmiseks. Kohus ei tunnista alaealist teovõimeliseks, vaid otsustab, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. Tavaliselt pöördub alaealine kohtu poole, kui alaealisel on soov abielluda.[4] Alaealisel teovõime laiendamine on põhjendatud, kui alaealise arengutase seda võimaldab. Antud juhul kontrollitakse asjaolusid nagu kas alaealine on varem teinud igapäevaseid tehinguid iseseisvalt ilma vanemate abita.[5] Põhjuseks, miks teovõime laiendamine on lapse huvides, võib olla asjaolu, et abielluda sooviv laps ei sõltuks oma vanematest ja saaks korraldada oma elu iseseisvalt. Alaealisel lapse sünd ei või aga olla teovõime laiendamise põhjuseks. [6]
Teovõime laiendamiseks vajalik ekspertiis muuda
TsMS § 572 sätestab, et kohus määrab vajaduse korral ekspertiisi alaealise arengutaseme väljaselgitamiseks. Ekspert peab alaealist enne eksperdiarvamuse andmist isiklikult küsitlema.
Ekspertiisi eesmärk määratakse kohtu poolt konkreetse kaasuse asjaolude tuvastamiseks psühholoogide abil. Paragrahv 572 ei nõua, et alaealise teovõime laiendamisel tuleks kaasata just psühhiaater, sest tegemist ei ole psüühikahäire tuvastamisega, vaid lapse arengutaseme väljaselgitamisega. Seda on pädevad tegema ka psühholoogid. Seega eksperdiks võib määrata eriteadmisega isiku.[7] Eestis on teovõimet alaealistel lastel osaliselt laiendatud seadusandlikul tasemel selleks, et neile laieneks valimisõigus. Eelnõu algatajad leidsid, et 16-aastased noored on küpsed valimas käima ja poliitikaga seotud teemadel kaasa rääkima.[8]
Viited muuda
- ↑ Talis Bahcmann, Rait Maruste, Psühholoogia alused, TEA kirjastus, 2011, lk 91
- ↑ Talis Bahcmann, Rait Maruste, Psühholoogia alused, TEA kirjastus, 2011, lk 93-96
- ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 9 lg 1. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/120042017021
- ↑ Villu Kõve, Inga Järvekülg, Jaanus Ots, Maarja Torga, Tsiviilkohtumenetluse seadustik III, Kommenteeritud väljaanne, Juura 2017, lk 632
- ↑ Villu Kõve, Inga Järvekülg, Jaanus Ots, Maarja Torga, Tsiviilkohtumenetluse seadustik III, Kommenteeritud väljaanne, Juura 2017, lk 633
- ↑ Villu Kõve, Inga Järvekülg, Jaanus Ots, Maarja Torga, Tsiviilkohtumenetluse seadustik III, Kommenteeritud väljaanne, Juura 2017, lk 633
- ↑ Villu Kõve, Inga Järvekülg, Jaanus Ots, Maarja Torga, Tsiviilkohtumenetluse seadustik III, Kommenteeritud väljaanne, Juura 2017, lk 635
- ↑ Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus ekohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks eelnõu seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b0f58e59-bf36-40e3-bbd7-3aff08428bdf