See artikkel räägib avalikust protestist; teiste mõistete kohta vaata artiklit Protest (täpsustus)

Protest väljendab avalikult reaktsiooni mingi sündmuse või olukorra kohta. Protest võib olla pooldav, aga peamiselt on protest millegi vastu. Protestijad võivad organiseerida protesti selleks, et mõjutada avalikku arvamust või valitsuspoliitikat. Nad võivad kasutada ka otsest tegutsemist, meeleavaldust või streiki, et nende arvamust kuulda võetaks.

Protesti võidakse piirata kas seaduste, majanduse olukorra, religioosse ortodokssuse või meediamonopoliga. Sel juhul võib protest kanduda üle tänavatele, kultuuri või väljenduda emigratsioonis.

Protest võib põhjustada ka vastuprotesti. Sel juhul väljendavad vastuprotestijad oma sümpaatiat mingile isikule, poliitikale, tegevusele vms, mis oli protestijate subjektiks.

Adresseerimata protest võib kasvada ja laieneda dissidentluseks, mässuks, sotsiaalseks või poliitiliseks revolutsiooniks.

Protesti võib väljendada protestilauludes. Ajalooliselt on paljudel suurtel protestiliikumistel olnud omad laulud.

Protest NATO vastu 2004 aastal Istanbulis

Kirjalikult saab protesti väljendada petitsioonide ja protestikirjadega.

Protesti saab väljendada kodanikuallumatusega. Sel juhul kasutatakse meetodeid, mis on seadusega keelatud. Näiteks võib protestida avalikult alasti või topless (PETA kampaaniad karusnaha vastu). Raasta-roko on protestivorm, kus inimesed heidavad sõiduteele pikali, et takistada autoliiklust. Sarnane on ka die-in, kus inimesed heidavad suvalisele kohale maha ja teesklevad surnuid, mõnikord kattes end loosungitega. Võib ka maalida kehale arme ja siduda ennast sidemetega, et realismi taotleda. Kui otseselt surnut ei teeselda, võib sellist protesti kutsuda ka sleep-in.

Mingi riigi poliitika vastu protesteerimiseks kasutatakse tihti lipu põletamist või mõnitamist.

Ekstreemseim protestivorm on enesesüütamine.[viide?]

Boikott on tarbijate protestivorm, kus keeldutakse mingi riigi või ettevõtte tooteid tarbimast.

Vaata ka

muuda