9. oktoober

9. oktoober on Gregoriuse kalendri 282. (liigaastal 283.) päev. Juliuse kalendri järgi 26. september (1901–2099).

Sündmused

1880 – toimus Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutamiskoosolek.^[1]
1931 – Riigikogu võttis vastu Scheeli panga moratooriumiseaduse.
1935 – teel Helsingist Tallinna hukkus Soome reisilennuk OH-ALI.
1937 – Tallinnas algas 5. Eesti keemikute päev.
1940 – Tartu ülikool nimetati ümber Tartu Riiklikuks Ülikooliks.^[1]
1991 – Eesti ja Nõukogude Liidu vahel taastati diplomaatilised suhted.^[2]
2014 – Riigikogu võttis vastu kooseluseaduse. Poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, 38 oli vastu, 10 ei osalenud hääletusel.^[3]

1238 – Aragóni kuningas Jaime I vallutas Valencia; Valencia kuningriigi rajamine.
1708 – Põhjasõda: Peeter Suur võitis rootslasi Lesnaja lahingus.
1760 – Seitsmeaastane sõda: Vene väed vallutasid Berliini.
1801 – Prantsusmaa omandas Türgilt Egiptuse.
1806 – Preisimaa kuulutas Prantsusmaale sõja.
1824 – Costa Ricas tühistati orjus.
1829 – esimestena tõusid Suur-Ararati tippu Tartu ülikooli rektor Friedrich Parrot ja armeenia kirjanik Hatšatur Abovjan.
1854 – Krimmi sõda: algas Sevastopoli piiramine.
1874 – Bernis asutasusid 22 riiki Ülemaailmse Postiliidu.
1876 – Alexander Graham Bell katsetas esimest telefoniliini.
1918 – Soome eduskund valis Hessen-Kasseli maakrahvi Friedrich Wilhelmi poja Friedrich Karli Soome kuningaks.
1934 – Marseille's mõrvati Jugoslaavia kuningas Aleksandar I ja Prantsuse välisminister Louis Barthou.
1939 – Poola suursaadik Wacław Grzybowski lahkus Moskvast.
1962 – Uganda iseseisvus Suurbritanniast.
1989 – kuningas Olav V avas Karasjokis Norra saamide parlamendi Sametingi esimese istungi.
2006 – Põhja-Korea tegi oma esimese tuumapommi katsetuse.

Pikemalt artiklis Sündinud 9. oktoobril

1835 – Camille Saint-Saëns, prantsuse helilooja
1852 – Emil Fischer, saksa keemik, Nobeli auhind 1902
1874 – Nikolai Roerich, vene maalikunstnik
1879 – Max von Laue, saksa füüsik, Nobeli auhind 1914
1888 – Nikolai Buhharin, NSV Liidu poliitik
1892 – Ivo Andrić, Jugoslaavia kirjanik, Nobeli auhind 1961
1906 – Léopold Sédar Senghor, Senegali luuletaja ja riigitegelane, president 1960–1980
1908 – Jacques Tati, prantsuse filminäitleja ja -lavastaja
1933 – Peter Mansfield, inglise füüsik, Nobeli meditsiiniauhind 2003
1940 – John Lennon, inglise muusik ja helilooja
1947 – France Gall, prantsuse laulja
1950 – Jody Williams, USA ühiskonnategelane, Nobeli rahuauhind 1997
1955 – Steve Ovett, Suurbritannia kergejõustiklane
1969 – PJ Harvey, inglise helilooja, laulja, kitarrist, muusik
1970 – Annika Sörenstam, rootsi golfimängija
1973 – Pavo Raudsepp, eesti murdmaasuusataja
1973 – Triin Vaaro, eesti muuseumijuht
1975 – Sean Lennon, inglise muusik, John Lennoni ja Yoko Ono poeg
1975 – Mark Viduka, Austraalia jalgpallur

Pikemalt artiklis Surnud 9. oktoobril

1934 – Aleksandar I Karađorđević, Jugoslaavia kuningas
1934 – Louis Barthou, Prantsuse poliitik
1937 – Ernst Ludwig, Hesseni suurhertsog
1942 – Felix Saar, Eesti sõjaväelane
1967 – Che Guevara, Argentina revolutsionäär, hukati päev pärast kinnipidamist Boliivias
1967 – André Maurois, juudi soost prantsuse kirjanik
1978 – Jacques Brel, Belgia šansoonilaulja, helilooja, filmirežissöör ja näitleja
1987 – William Parry Murphy, USA arst, Nobeli auhind 1934
1992 – Per Olof Sundman, rootsi kirjanik ja poliitik
2002 – Bruno O'Ya, eesti näitleja ja muusik
2016 – Andrzej Wajda, poola filmilavastaja

↑ ^1,0 ^1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 149
↑ Heiki Suurkask. Selgitusi ja kommentaare Eesti välispoliitika kohta aastail 1990-1992 Delfi Forte, 30. märts 2016
↑ "Kooseluseaduse eelnõu Riigikogus". Eesti Inimõiguste Keskus. 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. oktoober 2017. Vaadatud 9. oktoober 2017.