1989

aasta
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aastast; Taylor Swifti albumi kohta vaata artiklit 1989 (Taylor Swifti album)

1989. aasta (MCMLXXXIX) oli 20. sajandi 89. aasta.

Sündmused maailmasRedigeeri

JaanuarRedigeeri

VeebruarRedigeeri

MärtsRedigeeri

AprillRedigeeri

MaiRedigeeri

JuuniRedigeeri

JuuliRedigeeri

AugustRedigeeri

SeptemberRedigeeri

OktooberRedigeeri

NovemberRedigeeri

DetsemberRedigeeri

Sündmused EestisRedigeeri

 
Vabariigi aastapäeva tähistamine Tartus
 
Balti kett Eestis
 
I ülemaailmsed eesti noorte päevad
  • 12. jaanuar – avaldatud rahvaloenduse tulemuste järgi oli Eestis 1 565 662 elanikku, sh eestlasi vaid 61,5%.
  • 14. jaanuar – taastati Eesti olümpiakomitee, juhtimine jagatud Arnodl Greeni ja Atko Viru vahel.
  • 18. jaanuar – ülemnõukogu kehtestas eesti keele riigikeelena.
  • 21. jaanuar – Tartus toimus Sõltumatu Infokeskuse ja ERSP korraldusel foorum "Kuidas taastada Eesti iseseisvus"
  • 17. veebruarEesti NSV Ülemnõukogu Presiidium kuulutas 24. veebruari iseseisvuspäevaks.
  • 24. veebruarEesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit esinesid üleskutsega Eesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks ja Eesti Kongressi ettevalmistamiseks.
  • 24. veebruar – Pika Hermanni torni heisati taas sinimustvalge lipp
  • 28. veebruar – IME koondkontseptsioon anti valitsusele üle
  • 4.-5. märts – Interliikumise 1. kongress
  • 9. märtsil – Tallinnas Harju tänaval mälestati rahvakogunemisega 1944. a märtsipommitamise ohvreid
  • 12. märts – loodi Eesti kodanike komiteede ajutine sidetoimkond
  • 14. märtsinterliikujad korraldasid Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Tartus meeleavaldusi.
  • 15. märts – ilmuma hakkas Rahvarinde häälekandjana Vaba Maa
  • 20. märts – peamiselt Andres Tarandi algatusel kehtestati Eestis kohalik vööndiaeg
  • 21. märtsKadrinas asutati esimene Eesti kodanike komitee, aasta lõpuks oli neid loodud üle Eesti 131, lisaks 14 maakonnakomiteed.
  • 25. märts – märtsiküüditamiste mälestamise raames asutati ka õigusvastaselt represseeritute liit Memento
  • 26. märts – NSV Liidu rahvasaadikute valimised Eestis, enim kohti sai Rahvarinne
  • 31. märts – taasasutati korporatsioon Revelia
  • 15. aprill – kolmas sõltumatu noortefoorum toimus Tartus
  • 27. aprill – Tallinnas asutati Eesti Demokraatlik Tööerakond Vello Saatpalu juhtimisel
  • 28. aprill – asutati Nõmme Eesti Kodanike Komitee, üks aktiivsemaid kodanike registreerijaid
  • 30. aprill - 1. mai – NSV Liidu ikestatud rahvaste koordinatsiooninõukogu kokkusaamine Loodil, koondades põrandaaluseid liikumisi
  • 7. mai – asutati Eesti Maaliit, kaasesimeesteks Olev Saveli, Arvi Kallakmaa ja Villu Müüripeal
  • 12. maiVirumaal asutati esimene Eesti kodanike maakonnakomitee.
  • 13.-14. mai – Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete esimene Balti Assamblee Tallinnas
  • 18. mai – ülemnõukogu otsus Eesti NSV üleminekust isemajandamisele
  • 8. juuniEestis algasid 17. juunini kestvad I ülemaailmsed eesti noorte päevad.
  • 25. juuni – Tahkurannas taasavati Konstantin Pätsi ausammas.
  • 29.-30. juuni – Eesti Kristlik Liit jagunes poliitiliseks parteiks Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit ja mittepoliitiliseks ühenduseks Eesti Kristlik Ühendus
  • 6.-7. juuli – ajalehes Edasi ilmub intervjuu Edgar Savisaarega, milles viimane ründab teravalt kodanike komiteesid
  • 13. juuli – esimese sõltumatu maakonnalehena alustab ilmumist Lääne Elu
  • 15. juuli – Balti rahvarinnete otsus Balti keti korraldamiseks
  • 10. august – asutati Eesti Roheline Partei
  • 17. august – 34 mõttekaaslast asutasid Raamatuühingu saalis Ühenduse RES PUBLICA.
  • 23. august – Tallinnas toimub kolmas Hirvepargi miiting, samal ajal koguneb Eestist ligemale 400 000 inimest Balti ketti
  • 26. august – NLKP keskkomitee ähvardav avaldus, mis sunnib rahvarinnet seejärel loobuma teise Eestimaa Laulu korraldamisest
  • 21. september – loodi Eesti Vabariigi kodanike Tallinna komitee, mis hoogustas veelgi kodanike registreerimist Tallinnas
  • 22. september – ilmumist alustab Eesti Ekspress
  • 9. oktoober – ilmumist alustas Äripäev
  • 11. november – Tallinnas valiti Eesti vabariigi kodanike peakomitee, eesotsas Tunne Kelam
  • 13. novemberEesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse "Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta".
  • 24. november – Tartus hakkas tegutsema põrandaalune noortele suunatud raadiojaam Sunlight, mille miilits peilingute abil lõpuks sulges.[1]
  • 25. november – Eesti Töökollektiivide Liit otsustas toetada Eesti kongressi valimisi
  • 27. november – NSV Liidu ülemnõukogu tunnustab Balti riikide isemajandamist
  • 10. detsember – esimesed sõjajärgsed demokraatlikud kohalike omavalitsuste valimised Eestis
  • 15. detsember – moodustati klubi Liberaalsed Reformistid.
  • 15. detsember – taasasutati Eesti Pank.
  • 17. detsember – tegevust alustas Eesti Liberaalne Rahvaerakond
  • 20. detsember – tegevust alustas partei Eesti Vabad Demokraadid
  • 31. detsember – Likvideeriti Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee ning tegevust taasalustas Eesti NSV haridusministeerium.[2] See oli osa ulatuslikust valitsusreformist Eesti NSV-s.

SündinudRedigeeri

  Pikemalt artiklis Sündinud 1989

SurnudRedigeeri

  Pikemalt artiklis Surnud 1989

Nobeli auhinnadRedigeeri

ViitedRedigeeri