Andres Tarand
Andres Tarand (sündinud 11. jaanuaril 1940 Tallinnas) on Eesti klimatoloog ja poliitik, Eesti säästva arengu seaduse väljatöötamise eestvedaja. Aastatel 1992–1994 keskkonnaminister, 1994–1995 peaminister ja 2004–2009 Euroopa Parlamendi liige.
| Andres Tarand | |
|---|---|
 | |
| Eesti peaminister | |
|
Ametiaeg 8. november 1994 – 17. aprill 1995 | |
| Eelnev | Mart Laar |
| Järgnev | Tiit Vähi |
| Eesti keskkonnaminister | |
|
Ametiaeg 1992–1994 | |
| Eelnev | Tõnis Kaasik |
| Järgnev | Vootele Hansen |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
11. jaanuar 1940 Tallinn, Eesti |
| Erakond |
SDP (kuni 1996) SDE (1996-) |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
Hariduskäik
muudaTa on lõpetanud 1958. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) geograafia osakonna klimatoloogina. Ta oli 1963–1965 TRÜ aspirantuuris, geograafiakandidaat (1973), väitekiri "Inimese soojusbilansi ratsionaalne arvutamine ja selle kasutamine Eesti ranniku biokliima iseloomustamisel".
Töökäik enne poliitikasse minekut
muudaTa töötas aastatel 1965–1968 ja 1970–1990 Eesti Teaduste Akadeemia Tallinna Botaanikaaias inseneri ja teadurina ning oli 1976–1979 ja 1981–1988 Tallinna Botaanikaaia sektorijuhataja, 1978–1982 teadusdirektor ja 1988–1990 direktor.
Aastatel 1968–1970 oli 14. Nõukogude Liidu Antarktika-ekspeditsiooni nooremteadur. Viibinud uurimisreisidel Antarktises (talvitus meteoroloog-aktinometristina 1969 Molodjožnaja polaarjaamas), Taimõril (1971) jm.
Teadustöö
muudaUurimisvaldkonnad: Eesti kliima ajalugu, mesokliima, meteoroloogia, klimatoloogia, bioklimatoloogia, linnaökoloogia, haljastus, õhu saaste ja bioindikatsioon.
Temalt on ilmunud üle saja teaduspublikatsiooni, sealhulgas uurimusi Eesti kliima ajaloo, Tallinna linnaökoloogia ja Eesti mesokliima alalt.
Poliitiline tegevus
muudaKuni Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni
muudaTa osales Eestimaa Rahvarinde ja Eesti Rohelise Liikumise töös.
Oli 1990–1992 Eesti Kongressi ja selle alaliste tööorganite Eesti Komitee (1990) ja Põhiseaduse Assamblee (1991–1992) liige.
Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige.
Riigikogus
muuda1992–1994 VII, 1995–1999 VIII, 1999–2003 IX ja 2003–2004 X Riigikogu liige (Mõõdukate saadikurühmas), aastast 1999 koalitsiooninõukogu esimees ja väliskomisjoni esimees.
Ta valiti 2007. aastal XI Riigikokku, kuid ta keeldus ametivannet andmast, et mitte olla üheaegselt Euroopa Parlamendi ja Riigikogu liige.
Valitsustes
muudaTa on olnud aastatel 1992–1994 Eesti keskkonnaminister ja 1994–1995 peaminister. Tema valitsust nimetati jõulurahuvalitsuseks, sest selle põhieesmärk oli püsida pool aastat kuni järgmiste valimisteni, ning see valitsus ei teinudki suuri muudatusi. Kuid keskkonnaministrina oli ta Eesti säästva arengu seaduse ettevalmistamise eestvedaja[1] ning tema peaministriks oleku ajal (22. veebruaril 1995) võeti seadus ka vastu (hakkas kehtima 1. aprillil 1995).[2]
Erakondades
muudaÄriregistri andmetel on ta alates 28. aprillist 1996 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. Andres Tarandi juhtimisel liideti 1996. aastal Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Eesti Maa-Keskerakond erakonnaks Mõõdukad. Tarand oli 1996–1999 Mõõdukate esimees ning 1999 selle järglase, rahvaerakonna Mõõdukad asutajaid ja esimees. 2001. aastast on ta selle erakonna järglase Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige.
Euroopa Parlamendis
muuda2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Andres Tarand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja kuuenda numbrina. Ta sai 841 häält, millega ei osutunud Euroopa Parlamenti valituks.[3] Kuid pärast Ivari Padari loobumist oma europarlamendi mandaadist sai tema koha Andres Tarand. Ta töötas Euroopa Parlamendi liikmena aastatel 2004–2009.[4]
Muu liikmesus ja ühiskondlik tegevus
muuda- 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale
- Eesti Rooma Klubi liige
- 1988 Säästva Eesti Instituudi, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse nõukogu liige
- 1996 Tartu Ülikooli kuratooriumi liige
- 1998 Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige
- 1999 Globe International Europe'i regiooni asepresident
- 2015–2023 Eesti Polaarklubi president[5]
Tunnustus
muuda- 1986 – Eesti Eluteaduse Hoidja
- 1998 – Taani WWF-i autasu Panda Award
- 2001 – Riigivapi II klassi teenetemärk
- 2001 – Auleegioni orden (komandör)[6]
- 2006 – Valgetähe I klassi teenetemärk
- 2018 – Sajandi 100 arukülalast[7]
Isiklikku
muudaTema isa oli kultuuritegelane Helmut Tarand (1911–1987) ja ema ajalooõpetaja Leida Tarand (1907–1984). Tema õde on inglise keele õpetaja Kristi Tarand ja tädipoeg on Priit Aimla.[8][9]
Andres Tarandi abikaasa oli Mari Tarand (neiupõlvenimega Viiding), nad abiellusid 1963. aastal. Nende pojad on Indrek ja Kaarel Tarand.
Teosed
muudaLisaks rohkem kui sajale teaduspublikatsioonile on temalt ilmunud ka publitsistikat ja mälestusi (Eesti ajavööndist, ökoloogiaprobleemidest, poliitikast).
Aimeteoseid
muuda- Eesti kliima minevikus ja tänapäeval [Andres Tarand, Jaak Jaagus, Ain Kallis]. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus 2013, 631 lk
- Eesti tornaadod [Andres Tarand, Ain Kallis]. Tallinn : Varrak 2017, 277 lk
Ettekannete ja sõnavõttude kogumikud
muuda- Mitte ainult hõlmikpuu : [ettekanded ja artiklid aastatest 1985-2002]. Tartu, Ilmamaa 2004, 197 lk
- Rahvusliku julgeoleku küsimus : Andres Tarandi ja Marek Strandbergi kriitilised kõned Eesti energeetika arengu asjus [Andres Tarand, Marek Strandberg]. Tallinn. Eesti Keele Sihtasutus 2010, 222 lk
Mälestusteraamatud
muuda- "40 kirja lugu". Kaasautorid Sirje Kiin ja Rein Ruutsoo. Tallinn 1990
- "Odamusel olid jalad ülespidi". // "Nabakirjad". Tallinn 1992
- "Cassiopeia. Kirju kolmnurgast Vorkuta–Eesti–Krasnojarski krai". Vanemate Siberi-kirjavahetust. Tallinn 1992
- "Mitte ainult hõlmikpuu : [ettekanded ja artiklid aastatest 1985-2002]". Tartu. Ilmamaa 2004
- "Kiri ei põle ära : päevaraamat 1980 - ...". Tallinn, Eesti Päevaleht Kirjastus 2005
- "Ja ilma ja inimesi ... : Antarktikas pool sajandit tagasi". Tallinn, 2018
- "Lahingumaastik : lapsena Teises maailmasõjas". Tallinn, Varrak 2022
Artikleid
muuda- Andres Tarand: meie mere gaasitorust Postimees, 23. aprill 2009
- Andres Tarand: Eesti energia kliimast küsimata EPL, 30. oktoober 2009
- Tarand: valimisseadust tuleks muuta ja saadikutele vabadus tagasi anda ERR Uudised, 21. veebruar 2018
- Andres Tarand: kuidas me kliimat muutsime ERR Uudised, 18. detsember 2021
Viited
muuda- ↑ Kaheksa-aastane vajab kantseldamist. Postimees/Maailm. 20.02.2003.
- ↑ Säästva arengu seadus Riigi Teatajas (vaadatud 13.04.2020).
- ↑ http://vvk.ee/varasemad/?v=ep04/
- ↑ Padari asemel läheb europarlamenti Tarand Delfi, 30.06.2004.
- ↑ Polaarklubi tutvustus Eesti Meremuuseumi koduleht. Vaadatud 24.04.2024.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2016. Vaadatud 16. veebruaril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Koppelmaa, Külli (5. september 2018). "Aruküla Kultuuriseltsi EV100 kingitus – kogumik „Sajandi 100 arukülalast"". Sõnumitooja. Vaadatud 25.04.2020.
- ↑ Sigrid Saarep. Õpetaja, kes julges mõtelda Sirp, 10.09.2010.
- ↑ Nataly Koppel. Tarandite ja Viidingute suguvõsa tähtsaim traditsioon on laulmine Õhtuleht.ee, 22.06.2014.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Andres Tarand |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Andres Tarand |
- Indrek Rohtmets. Mis saab, kui metsarahvas asub ehitama kivilinna?, Intervjuu Eesti Loodus 2005/6
- Andres Tarand lahkub tipp-poliitikast, ERR, 31. oktoober 2008
- Urmo Soonvald. Tagasi koju. Mari juurde. Raamatut kirjutama, Õhtuleht, 15. november 2008
- Tarand kritiseeris Eesti energeetikareformi venimist, Postimees, 11. detsember 2008
- Andres Tarand hoiatas sotse, Postimees, 6. detsember 2009
- Virve Liivanõmm. Ajaloo ilu sõltub suuresti ka ilmastikuoludest, opleht.ee, 28. mai 2010
- Toomas Sildam. Andres Tarand: päris lahti ei ole Eesti inimesed end okupatsioonist lasknud ERR Uudised, 26. veebruar 2021
| Eelnev Mart Laar |
Eesti peaminister 1994–1995 |
Järgnev Tiit Vähi |