Vikipeedia

Andres Tarand

eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995

Andres Tarand (sündinud 11. jaanuaril 1940 Tallinnas) on Eesti geograaf, klimatoloog ja poliitik, 1992–1994 keskkonnaminister, 1994–1995 peaminister, 2004–2009 Euroopa Parlamendi liige. Eesti säästva arengu seaduse väljatöötamise eestvedaja.

Andres Tarand
Andres Tarand
Eesti peaminister
Ametiaeg
8. november 1994 – 17. aprill 1995
Eelnev Mart Laar
Järgnev Tiit Vähi
Eesti keskkonnaminister
Ametiaeg
1992–1994
Eelnev Tõnis Kaasik
Järgnev Vootele Hansen
Isikuandmed
Sündinud 11. jaanuar 1940 (83-aastane)
Tallinn, Eesti
Erakond SDP (kuni 1996)
SDE (1996-)
Alma mater Tartu Ülikool

HariduskäikRedigeeri

Ta lõpetas 1958. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) geograafia osakonna klimatoloogina. Ta oli 1963–1965 TRÜ aspirantuuris, geograafiakandidaat (1973), väitekiri "Inimese soojusbilansi ratsionaalne arvutamine ja selle kasutamine Eesti ranniku biokliima iseloomustamisel".

Varasem töökäikRedigeeri

Ta töötas aastatel 1965–1968 ja 1970–1990 Eesti Teaduste Akadeemia Tallinna Botaanikaaias inseneri ja teadurina (1976–1979 ja 1981–1988 sektorijuhataja, 1978–1982 teadusdirektor, 1988–1990 direktor), aastatel 1968–1970 oli 14. Nõukogude Antarktika-ekspeditsiooni nooremteadur. Viibinud uurimisreisidel Antarktises (talvitus meteoroloog-aktinometristina 1969 Molodjožnaja polaarjaamas), Taimõril (1971) jm.

TeadustööRedigeeri

Uurimisvaldkonnad: Eesti kliima ajalugu, mesokliima, meteoroloogia, klimatoloogia, bioklimatoloogia, linnaökoloogia, haljastus, õhu saaste ja bioindikatsioon.

TeoseidRedigeeri

Avaldanud üle 100 trükise, sh uurimusi Eesti kliima ajaloo, Tallinna linnaökoloogia ja Eesti mesokliima alalt, publitsistikat ja mälestusi (Eesti ajavööndist, ökoloogiaprobleemidest, poliitikast).

Erialaseid ja aimeteoseidRedigeeri

  • Rahvusliku julgeoleku küsimus : Andres Tarandi ja Marek Strandbergi kriitilised kõned Eesti energeetika arengu asjus [Andres Tarand, Marek Strandberg]. Tallinn. Eesti Keele Sihtasutus 2010, 222 lk
  • Eesti kliima minevikus ja tänapäeval [Andres Tarand, Jaak Jaagus, Ain Kallis]. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus 2013, 631 lk.
  • Eesti tornaadod [Andres Tarand, Ain Kallis]. Tallinn : Varrak 2017, 277 lk.

ArtikleidRedigeeri

MälestusiRedigeeri

  • "40 kirja lugu". Kaasautorid Sirje Kiin ja Rein Ruutsoo. Tallinn 1990
  • "Odamusel olid jalad ülespidi". // "Nabakirjad". Tallinn 1992
  • "Cassiopeia. Kirju kolmnurgast Vorkuta–Eesti–Krasnojarski krai". Vanemate Siberi-kirjavahetust. Tallinn 1992
  • "Mitte ainult hõlmikpuu : [ettekanded ja artiklid aastatest 1985-2002]". Tartu. Ilmamaa 2004
  • "Kiri ei põle ära : päevaraamat 1980 - ...". Tallinn, Eesti Päevaleht Kirjastus 2005
  • "Ja ilma ja inimesi ... : Antarktikas pool sajandit tagasi". Tallinn, 2018

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

 
Andres Tarand 2014. aastal Arvamusfestivalil koos Siim Kallase ja Juhan Partsiga. Arutleti teemal "Endised peaministrid, mida teeksime täna teisiti"

Poliitiline tegevusRedigeeri

Kuni Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseniRedigeeri

Ta osales Eestimaa Rahvarinde ja Eesti Rohelise Liikumise töös.

Oli 1990–1992 Eesti Kongressi ja selle alaliste tööorganite Eesti Komitee (1990) ja Põhiseaduse Assamblee (1991–1992) liige.

1990–1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige.

RiigikogusRedigeeri

1992–1994 VII, 1995–1999 VIII, 1999–2003 IX ja 2003–2004 X Riigikogu liige (Mõõdukate saadikurühmas), aastast 1999 koalitsiooninõukogu esimees ja väliskomisjoni esimees.

Ta valiti 2007. aastal XI Riigikokku, kuid ta keeldus ametivannet andmast, et mitte olla üheaegselt Euroopa Parlamendi ja Riigikogu liige.

ValitsustesRedigeeri

Olnud 1992–1994 Eesti keskkonnaminister ja 1994–1995 peaminister. Tema valitsust nimetati jõulurahuvalitsuseks, sest selle põhieesmärk oli püsida pool aastat kuni järgmiste valimisteni, ning see valitsus ei teinudki suuri muudatusi. Kuid keskkonnaministrina oli ta Eesti säästva arengu seaduse ettevalmistamise eestvedaja[1] ning tema peaministriks oleku ajal (22. veebruaril 1995) võeti seadus ka vastu (hakkas kehtima 1. aprillil 1995).[2]

ErakondadesRedigeeri

Tema juhtimisel liideti 1996. aastal Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Eesti Maa-Keskerakond erakond Mõõdukateks. Oli 1996–1999 Mõõdukate esimees ning 1999 selle järglase Rahvaerakond Mõõdukate asutajaid ja esimees. Alates 2001 oli eelneva erakonna järglase Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige.

Euroopa ParlamendisRedigeeri

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Andres Tarand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja 6. numbrina. Ta sai 841 häält, millega ta ei osutunud Euroopa Parlamenti valituks.[3] Pärast Ivari Padari loobumist oma mandaadist oli Tarand aastatel 2004–2009 Euroopa Parlamendi liige.[4]

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli Helmut Tarand (1911–1987) ja tema tädipoeg on Priit Aimla.

Tema abikaasa oli Mari Tarand ning nende pojad on Indrek ja Kaarel Tarand.

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Kaheksa-aastane vajab kantseldamist. Postimees/Maailm. 20.02.2003.
  2. ↑ Säästva arengu seadus Riigi Teatajas (vaadatud 13.04.2020).
  3. ↑ http://vvk.ee/varasemad/?v=ep04/
  4. ↑ Padari asemel läheb europarlamenti Tarand, Delfi, 30. juuni 2004
  5. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2016. Vaadatud 16. veebruaril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. ↑ Koppelmaa, Külli (5. september 2018). "Aruküla Kultuuriseltsi EV100 kingitus – kogumik „Sajandi 100 arukülalast"". Sõnumitooja. Vaadatud 25.04.2020.

VälislingidRedigeeri

Eelnev
Mart Laar 		Eesti peaminister
1994–1995 		Järgnev
Tiit Vähi
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Andres_Tarand&oldid=6212507"