Kadrina

alevik Kadrina vallas Lääne-Virumaal
Disambig gray.svg  See artikkel on Lääne-Virumaa alevikust, Tartumaa praeguse küla kohta vaata Kadrina (Peipsiääre); Tartumaa endise küla kohta vaata Kadrina (Maarja-Magdaleena kihelkond).

Kadrina on alevik Lääne-Viru maakonnas, Kadrina valla keskus. Alevik asub maakonna lääneosas, 15 km kaugusel Rakvere ja Tapa linnadest ning 85 km kaugusel Tallinnast.

Kadrina

Pindala: 2,5 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2113 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 2490[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 21′ N, 26° 8′ E
Kadrina (Eesti)
Kadrina

Kadrina alevik on nime saanud püha Aleksandria Katariina ja 15. sajandist pärineva temanimelise Kadrina kiriku järgi, kus tegutseb Kadrina Katariina kogudus. Kadrina kiriku ümber on Kadrina kirikuaed.

Kadrina raudteejaam avati 1870. aastal, kui Eesti esimese raudteena sai valmis Balti Raudtee Seltsile kuulunud Paldiski–Tallinna–Tosno raudtee, mis ametlikult avati 5. novembril (vkj 24. oktoober) 1870 Narvas.

Alates 1902. aastast tegutseb asulas kool (alates aastast 1957 Kadrina Keskkool), 1912. a alustas tööd Kadrina valla raamatukogu eelkäija, 1930.a sai valmis Kadrina rahvamajahoone. Alevikus on 2020. a avatud uus Kadrina tervisekeskus, spordikeskus, lasteaed Sipsik, tegutseb kaunite kunstide kool.

Kadrinas asutati 21. märtsil 1989 esimene Eesti kodanike komitee.

NimiRedigeeri

Oma nime on alevik saanud kiriku järgi, mille ümber asula kasvama hakkas. Praegune kivikirik ehitati 15. sajandil. 1596. aastal mainiti kirikukroonikas esmakordselt pühak Catharina (St Catharinae, Aleksandria Katariina) nime. Temanimelise kiriku ümber moodustunud Katariina koguduse nimest kujunes ajapikku asula nimi – Kadrina.

TransportRedigeeri

Kadrinast kulgeb läbi 1870. aastal avatud (Paldiski–)Tallinna–Narva raudtee, samal aastal rajati sinna ka raudteejaam. Kadrina esimene jaamaülem oli Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poeg Alexis Kreutzwald. Esimene puidust jaamahoone valmis Palmse mõisahärra, Balti Raudtee Seltsi esimehe Alexander von der Pahleni tellitud eriprojekti järgi aastal 1870. Hoone oli kahekorruseline, teisel korrusel olid Pahlenite eraruumid. 1890. aastatel ehitati hoone seoses raudtee riigistamisega oluliselt ringi ja see on säilinud tänaseni. Eesti üheks kauneimaks peetud vaksalihoone on alates 1990. aastaist suletud. Aastatel 2016–2017 oli kavas viia Kadrina raudteejaama hoone koos kõrvalhoonetega Eesti Vabaõhumuuseumi ja täielikult renoveerida, kuid teoks see idee ei saanud. Kadrina jaamas on uus perroon pikkusega 100 m, seal peatuvad Elroni idasuunalised reisirongid liinidel Tallinn–Rakvere ja Tallinn–Narva. 2020. aasta seisuga peatus Kadrinas päevas kaheksa reisirongi.

Mööda aleviku põhjapiiri kulgeb Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee. Maantee ületab raudteed Kadrina viaduktil.

Kadrina alevikus on 40 tänavat. Nende kogupikkus on 15,2 km.[4]

LoodusRedigeeri

PinnamoodRedigeeri

KliimaRedigeeri

VeestikRedigeeri

 
Kadrina paisjärv

Alevikku läbib Loobu jõgi. Kadrina loodenurgas paikneb Kadrina paisjärv, mida hakati rajama 1990. aastate alguses Eesti Maaparandusprojektis koostatud Loobu jõe reguleerimise projekti alusel. Riigikorra vahetumisega jäi ehitus pooleli, seetõttu jäi paisjärv ka planeeritud mahus välja kaevamata.

TaimestikRedigeeri

HaljastusRedigeeri

RahvastikRedigeeri

RahvaarvRedigeeri

Kadrina alevikus elab 1. jaanuari 2021 seisuga 2148 inimest (vallas kokku 4832 inimest).

Rahvastiku ajaluguRedigeeri

AjaluguRedigeeri

Praeguse Kadrina ümbruskond asustati arvatavasti 5.–8. sajandil ja ta kuulus Repeli muinaskihelkonda. Viljakandev muld soodustas jõukuse teket. Saksa ristirüütlid jõudsid siia juba 1219. aastal.

1220 kinnitasid piirkonnas kanda taanlased. Muinaskihelkondade põhjal hakati looma kirikukihelkondi – maa-alasid, mis moodustasid kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonnad. Kihelkonna esialgne nimi Torvestvere lühenes hiljem Tristfer'iks, Gustav Johannes Beermanni andmetel Kadrina kiriku juures Kruusimäe veerul asunud Tristwere küla järgi.

Kihelkonnas oli tol ajal 35 küla, kokku umbes 3–4 tuhande elanikuga. Kristlik kogudus arvatakse olevat loodud olevat aastal 1231. Esimene pühakoda rajati pühasse hiide, kuhu eestlasedki oma sõdalasi matsid. Praegune kivikirik ehitati 15. sajandil samasse paika. 1596 mainiti kirikukroonikas esmakordselt püha Katariina (St Catharinae) nime. Sellest koguduse kaitsepühaku nimest kujunes ajapikku tänane nimi – Kadrina.

Olulise tõuke Kadrina kujunemisele andis aasta 1870, mil valmisid Kadrina kirikumõis, Kadrina raudteejaama hoone ja Tallinna–Narva raudtee – see oli oluliseks mõjuriks siinse majanduselu kujunemisel. Kiriku ja raudteejaama vahele tekkis 19. sajandi lõpuks alevik – esmalt kujunenud nn kirikuküla ja seejärel lisandunud nn jaamaküla kasvasid kokku.

1902. aastal asutati Kadrina kihelkonnakool, 1907 Kadrina Hariduse Selts.

1926. aastal rajati unikaalne maakividest ausammas Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestuseks.

1930. aastal sai valmis Hariduse Seltsi Maja (rahvamaja) ning 1938. aastal uus Kadrina koolimaja.

HaldusajaluguRedigeeri

ÜldplaneeringRedigeeri

ReligioonRedigeeri

Andmeid muinasajastRedigeeri

Muistne Kadrina kihelkond hõlmas nüüdse Kadrina valla ja osi Vihula vallast. Muinaslinnused asusid Mäeotsa linnamäel (Võduveres) ja Neeruti Sadulamäel.

Kadrina kirikRedigeeri

Kadrina kirik on 15. sajandi keskpaigast pärinev sakraalehitis, mille puhul on tõenäoline oletada kaitsefunktsiooni. Sellele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknaavad, mis hiljem on ümber ehitatud. Paksud müürid ja võlvipealsed võimaldasid kasutada kirikut pelgupaigana.

Praegune Kadrina Katariina kirik, mis algselt kandis nimetust Tristfer (kirikuraamat 1595), oli Kadrina kihelkonna peakirik.

Esmalt, ca XV saj III veerandil, asus samas paigas väiksemast nelinurksest võlvitud koorist ja võlvimata pikihoonest koosnev tornita algkirik. Sama sajandi lõpus võlviti see 3-lööviliseks gooti stiilis kodakirikuks ja selle juurde ehitati samasugune madala võlviga käärkamber. Ilmselt samast ajast pärinevad ka kirikut väljast toestavad tugevad kontraforsid. Kiriku lääneseinas varem asunud kaks romaani stiilis petiknišši viivad mõtte sellele, et ehitust alustati romaani stiilis, jätkati aga gooti stiilis. Ristvõlvid on servjoonelised, piilarid 4-tahulised, konsoolid trapetsikujulised.

Kirikus on 1490. aastatest pärinev Kristuse figuuriga saarepuust krutsifiks, mis on sisustuses ainus meie ajani säilinud asi, mis on umbkaudu sama vana kui kirikuhoone ise.

Põhjasõja ajal, 1702. a sai kirik tulekahjus rängalt kannatada. Kogudus püüdis kirikut võimalikult ruttu korrastada, et jumalateenistused võiksid toimuda, ehitati hoonele ajutine laudkatus. Aastatel 1741 – 1752 tehti kirikus põhjalik remont, mille käigus kirik ja torn said ka uue katuse.

1818. a sai Kadrina kirik uue kellatorni.

Kadrina kiriku orel, mille ehitas Läti orelimeister Carl Alexander Herrmann (1847–1926), valmis 1877. a Peterburi Jeesuse kiriku saksa-läti koguduse jaoks. Kadrina Katariina kogudus otsustas 1895. aastal asendada kiriku senise, 1849. a Tallinnas korraldatud oksjonilt ostetud oreli suuremaga. Kiriku kroonikaraamatus on kirjas, et detsembris 1895 sai kirik 1350 rubla eest uue 18 registriga oreli, mis osteti Peterburi Jeesuse Läti kirikult. Katariina kiriku vana oreli ostis endale Haljala kiriku filiaal Käsmus.

KirikuõpetajadRedigeeri

Kadrina Katariina kirikut teeninud pastoritest on paljud jätnud märkimisväärse jälje ka eesti kultuurilukku.

Heinrich Stahl (1600–1657), kes teenis Kadrinas 1633–1638, oli eesti vanema kirjakeele looja. Kadrinas kirjutas ta oma peateose – „Käsi- ja koduraamatu” – II-IV osa ning ka esimese eesti keele õpiku „Anführung zu der Estnischen Sprach” (1637). 17.12.2000 avati Stahli 400.sünniaastapäeva märkimiseks kiriku seinal mälestustahvel.

Rainer Brockmann (1609–1647), teenis Kadrinas 1639–1647. Tema kirjutatud on esimesed eestikeelsed ilmalikud kunstiküpsed luuletused. 6.6.2004 avati talle Kadrina kiriku seinal mälestustahvel.

Joachim Gottlieb Schwabe (1754–1800) teenis Kadrinas 1796–1800. Eesti varasemas luuleloos on tema eestikeelsetel kalendriluuletustel tähtis koht. Koos pastorite Brocmanni ja Beermanni mälestustahvlitega avati 6.6.2004 Kadrina kiriku seinal ka Schwabe mälestustahvel.

Arnold Friedrich Johann Knüppfer (1777–1843) teenis Kadrinas aastail 1800–1843. Knüppfer kavatses kirjutada põhjaliku eesti keele grammatika ning asus pastoritöö kõrvalt panema eheda keelematerjali saamiseks kirja eesti rahvaluulet. Nii saigi temast hinnatud rahvalaulude koguja ja kirjapanija – üle poole tuhande kirjutas ta üles ise. Ta on avaldanud ka eesti keele mütoloogia ja ajalookäsitlusi. Tema kalm kirikutorni jalamil on tähistatud massiivse malmristiga. Knüpfferi ja Heinrich Stahli Stahli auks ja mälestuseks avati 17.12.2000 mälestustahvlid kiriku välisseinal peasissepääsu läheduses. Kadrina kirikus ristis Arnold Friedrich Johann Knüpffer 22. detsembril 1803 nädalavanuse Friedrich Reinholdi, keda tema hilisemast elust tunneme perekonnanimega Kreutzwald.

Gustav Johannes Beermann (1870–1945) teenis Kadrinas kirikuõpetajana aastail 1919–1941, aastatel 1919–1937 oli ta ka Ilumäe koguduse õpetaja. Beermann pidas jumalateenistusi ka Tapal asunud sõjaväeosades ning andis usuõpetuse tunde nii Kadrina algkoolis kui ka Tapa ühisgümnaasiumis. Aastatel 1933–1941 oli Beermann EELK Viru praostkonna praost (algselt valiti abipraostiks ning septembris 1935 eluaegseks Viru praostiks. 1941 asus ta ümber Saksamaale.

Beermanni kavandi järgi rajati Kadrina kiriku juurde Vabadussõjas langenute mälestuseks Kadrina Mälestuskalju.

Kadrina kogudust teeninud teadaolevad kirikuõpetajad

KogudusRedigeeri

Kristlik kogudus arvatakse olevat loodud olevat aastal 1231.

EELK Kadrina Katariina kogudus kuulub Viru praostkonda (varem Järva praostkonda. Koguduse õpetaja on Meelis-Lauri Erikson, organist Külli Erikson. Juhatuse esimees on Jaanus Reisner. Kadrina kiriku nimi- ja koguduse kaitsepühak on püha Aleksandria Katariina.

Kadrina kalmistuRedigeeri

Kui loodi kogudus, tekkis vajadus koha järele, kuhu surnuid matta. Esimesed lahkunud maeti kiriku juurde, kui mitte kohe kirikusse sisse põranda alla. On teada, et mõisnikke ja kirikuõpetajaid maeti altaripõranda alla ning köstreid orelivääri ette, 17. sajandil ka talupoegi pingiridade alla.

Kirikut ümbritsev plats, mille piirideks kolmest küljest müür ja neljandast küljest surnukabeli tagant idast läände kulgev mõtteline joon, olnud surnuaiaks. Surnuaia põhjavärava ees olnud häbipost, kuhu seotud paljastatud ülakehaga karistatavaid, et neid peksta. Samast väravast sisenedes paremat kätt olev nurk kandnud katkuaia nime, sest sinna olevat ilmselt Põhjasõja ajal või isegi enne seda maetud neid, kes surid katku. Kui kaevati tulevase vabadussamba vundamendi alust, tulid sealt lagedale muistsed hauad. See avastus näitas, et kalmistuna oli seda kohta kasutatud juba ammu enne ristiusu tulekut.

Kalmistut on juba vanast ajast peale ümbritsenud kivimüür. 1757 kõneles Samuel Nauhaus sellest oma memoriaalis kui lagunenust. 1812 on juttu sellest, et surnuaia müüre kaeti muruga. 1878 õnnistas õpetaja Lemm surnukuurist lõuna poole rajatud uue surnuaia. See tähendab kalmistu alla lisaks võetud maatükki surnukuuri ja Kruusimäe kõrtsi vastas mäest alla läände viiva tee vahel. Vöörmündrite ja leerilastega istutati nii sinna kui ka kiriku ümber ilupuid. Et selleski kalmistu osas tuli mõne aja möödudes kätte ruumikitsikus, võeti Eesti valitsuse algusaastail lääne poolt juurde uus järk ja 1950. aastate alguses veel üks järk jõe poole.

Majandus/EttevõtlusRedigeeri

AjaluguRedigeeri

Meistrid Kadrinas – värkstubade ja töökodade omanikudRedigeeri

Virumaa Teatajas ilmus 1934. aasta 21. juunil lugu pealkirjaga „Tööoskusameti 7 lend. Hulk uusi meistreid ja õppinud töölisi tunnistati kutse vääriliseks” Rakvere tööoskuse ametis on päev-päeva kõrval käinud kiire töö. Eksamineeriti ja katsetati jällegi meistreid ja õppinud töölisi, kes tahtsid saada kutseõiguslikkudeks käsitöölisteks. Nüüd on nende töödega jõutud sedakorda jällegi lõpule ja reede õhtul kella poole 7 ajal toimub Rakvere käsitööliste seltsimaja saalis diplomite väljaandmine kutse vääriliseks tunnistatud meistritele ja töölistele. Rakvere tööoskusametil on see juba seitsmes lend. Avaldame allpool eksami sooritanud käsitööliste nimestiku. Õppinud töölise kutse on teiste seas saanud ka Kadrinaga seotud inimesed: fotograafia alal on nimestikus kirjas Heinrich Kruuswald, juuksetööstuse alal Elsa Haiba, plekisepatöös August Kullerkupp. Meistreid on Rakvere tööoskuse ametist Kadrinasse jõudnud ka hilisemate lõpetajate seast, ka on siin tegutsenud ettevõtlikke iseõppijaid.

Gustav Heinrich Kruusvald (23.04.1908–19.12.1997) on registreeritud meistrite, õppinud tööliste ja tööstusõpilaste seaduse § 8 punkti 1 alusel Rakvere tööoskusametis õppinud töölisena fotograafia tööalal 18.06.1934 ja kellassepa tööalal 19.03.1936. Elukoht: Kadrina Viru tn (hilisem jahuveski asukoht), kus elumaja juurde ise rajatud fotoateljees töötas kutselise fotograafina. Ümber asudes Viru tn 8 Aleksander Krimmile kuuluvasse majja, jätkas tegevust fotograafina ja kellasepana kuni sundmobiliseerimiseni punaväkke 1941. Lisaks laadis ka jõuvankrite (autode tolleaegne nimetus) akusid.

Elsa Haiba /Pauli/ (06.12.1907–30.04.1985) õiendas Rakvere Tööoskusameti ees kutseeksami ja omandas 18.06.1934 õppinud töölise kutse juuksetööstuse alal. Elukoht: Kadrina Pikk tn 13. Juuksuri töötuba asus alul Haibade majas Pikal tänaval, hiljem ka Jüri Balderile kuulunud kauplusehoones Kauba tänavas ja Gustav Mägi majas Vahtra tänavas.

August Gustav Kullerkupp (02.03.1894–31.01.1985) õiendas Rakvere Tööoskusameti ees kutseeksami ja omandas 18.06.1934 õppinud töölise kutse plekisepa tööalal. Elukoht: Undla vald, Kadrina Kauba tn 15. Undla vallavalitsus tunnistab kirjaga 13. IV 1934, et August Kullerkupp on „iseseisvalt töötanud plekisepa tööstuse alal Undla vallas alates 1924. aastast, näiteks on tema teinud iseseisvalt plekk katuseid majadele ja plekitöid maja pidamise tarbeks.“


Eduard Retzold/Retsold (20.08.1907– 07.04.1960) Õppinud tööliseks ehituspuusepa tööalal on tunnistatud 22.11.1934. Elukoht: Undla vald, Sootaguse küla. Alates 29.02.1929 omab ehituskrunti Kadrinas Pikk tn 15, kuhu ehitab elamu koos tisleritöökojaga. Undla vallavalitsus oma kirjas 25.09.1934 teatab, et Eduard Retzold „teenib endale ülespidamist ehitus- ja puutööga, on ümbruskonnas mitmesugusi ehitusi omal algatusel teinud ja et tema sellel tööalal töötab alates 1924. aastast“

Gustav Heinrich Kalioja /Ku(u)rberg/ (07.11.1896–22.06.1980) on registreeritud Meistrite, õppinud tööliste ja tööstusõpilaste seaduse § 8 punkti 1 alusel Rakvere tööoskusametis õppinud töölisena ehituspuusepa tööalal 21.10.1937 Elukoht: Undla vald, Kadrina Pikk tn 14. Undla vallavalitsus on tõendanud, et Gustav Kalioja on ehituse alal töötanud alates 1932 kevadest kuni käesoleva ajani [03.09.1937] Kadrinas iseseisvalt ehitustöölisena.

Rudolf Joost (23.12.1892–08.12.1928) töötas sepana Kandle ja Undla mõisas. Oli õppinud Neeruti sepa August Saukse juures hobuserautamist ja kabjalõikamist. Soetas krundi Kadrinasse, kuhu ehitas maja, mille põhjapoolses otsas asus sepikoda, lõunapoolses eluruumid. Tänav sai sepikoja järgi nime, on tänaseni Sepa tänav. Sepp suri ise noorena hobuselt saadud kabjalöögi tagajärjel.

Oskar Saluri /Schönfeldt/ (31.07.1918–12.10.1987) Ta jäi juba teismelisena isa surma järel talu pidama Võduvere-Tagakülas. Talupidamise kõrval töötas ta iseõppinud puusepana, valmistas uksi,aknaid, vankrirattaid jm. Enne sundmobiliseerimist punaväkke jõudis pidada värkstuba Kadrinas Viru tn 5.

TootmineRedigeeri

 
Pixner OÜ tootmishoone

Tööstuses on Kadrinas esikohal metalli ja puitu töötlevad ettevõtted. Puidutööstusest on esindatud Flexa Eesti AS (mööbel ja mööblidetailid), AS Plokk (lille-, pesa-, veinikastid jms) ja Pixner OÜ (mööbel). Metallitööstusest on esindatud Technobalt (HeTi Pere OÜ läks Technobaldi alla aastal 2014; erinevad keevitus- ja konstrueerimistööd) ja Inmet OÜ (metalli töötlemine). Ehitusmaterjalide tööstusest on esindatud AS Reideni Plaat (soojustusmaterjalid). Keemiatööstust esindab HAKA Plast OÜ.[5]

TeenindusRedigeeri

Teenindavast tootmisest on esindatud autode hooldus- ja remonditöödega tegelev ettevõte Nuka Auto, OÜ Kadrina Sport (rekreatsiooni- ja majutusteenus), ilusalong Elis, OÜ Kadrina Kommunaal, AS Kadrina Soojus, OÜ Oto Ehitus.

KaubandusRedigeeri

PõllumajandusRedigeeri

Majutus/toitlustusRedigeeri

MuuRedigeeri

TervishoidRedigeeri

AjaluguRedigeeri

ApteekRedigeeri

Kadrina esimesed tervishoiuasutused rajas meditsiiniõde Pauline Johanna Heinrichson (rahva seas tuntud kui õde Paula) Vennastekoguduse palvemajja, asutades lisaks pühapäevakoolile sinna ka neljakohalise hospidali ja väikese mitteametliku apteegi.

Kadrinasse ametliku apteegi asutamise loa taotlejatele ütles kubermanguvalitsus järjest ära: eitava vastuse said proviisorid A. Jacoby 1902. a, W. Scheffel 1904. a, Franz Eglon ja Karl Roosmann 1905. Aleksander Roosel oli lõpuks edu, ta sai kubernerilt loa 1905. a detsembris. 1906 aprillis vaadati üle ruumid Trahteri kõrtsihoones. Luba allkirjastati 11.04.1906 (ukj 24.04.1906). Roose töötas apteegis üksinda. 1914 ta haigestus, mistõttu oli sunnitud apteegi edasi müüma. Uueks omanikuks sai 10.07.1914 (ukj) proviisor Rudolf Vallner, kes müüs omakorda apteegi 02.07.1917 edasi proviisor Franz Eglonile.

Algselt asus Kadrina apteek hoones, mida tunti Trahteri kõrtsina. Jaapani sõja ajal olevat seal olnud laatsaret. Ado Lillimägi opteerus Eestisse Venemaalt 1920ndail aastail,kui apteek asus veel Trahteri kõrtsis ja ostis selle Franz Eglonilt. Lillimägi ehitas apteegi ja oma pere tarvis ilusa ruumika mansardkorrusega maja Viru tänava ja Tapa tee nurgakrundile (praegu Viru tn 11). Apeek koliti uude majja 1931. a. Kahjuks oli peremees Ado Lillimägi 1928. a surnud, kuid perekond pidas apteeki temata edasi ja ehitas lõpuni ka uue maja, kus apteegi müügiruum oli hoone põhjapoolses tiivas. Lesk Hilda Lillimägi andis apteegi rendile. Ka tütar Hilja õppis farmatseudiks ja pidas pärast abielu Ülo Kriguliga apteeki edasi, kuni see seoses nõukogude võimu tulekuga natsionaliseeriti.

Samas majas töötas apteek kuni 1995 aastani. Siis koliti see ümber Tehnika tn 1 majja, kus oli üks korter kohandatud apteegi nõuetele vastavaks. Seal sulges apteek uksed uksed aastal 2016. Sama aasta suvest töötab Coopi poega ühe katuse all Südameapteek.

Haigla ja arstidRedigeeri

1921. aasta veebruaris jagas Undla vald Undla mõisa maid ning otsustas anda arstiringkonna käsutusse ringkonnaarstile määratud talukoha nr. 48 Undla mõisa südames ja ruumid riigi kätte võetud mõisahäärberis. Need läksid kasutusse, kui aastal 1922 moodustati Kadrina maa-arstijaoskond. Esimese jaoskonnarstina pakutakse kedagi naisarst Goldbergi (Richard Tammik „Kadrina kihelkond läbi aegade”).

Kadrina haigla alustas 1. jaanuaril 1945 Jõe tn 5 (nüüd Jõe 7) majas – majaomanik, teemeister Robert lves oli 1944. a koos perega Eestist lahkunud. Haigla-ambulatoorim koos sünnitusmajaga kandis nime Virumaa ´Maa-arstijaoskonna Kadrina haigla. 1950. a kolis haigla Undla mõisasse – tänapäeval on need hooned Kadrina hooldekodu kasutuses – ja Jõe tänava majja viidi järgmisel aastal üle seni Viru tänavas tegutsenud lastesõim.

Arstid Kadrinas

  • 1924–1936 – Gerda Ludmilla Bürger
  • 1936–1949 – Hilda Espenberg
  • 1949–1952 – Ivan Dimitriev
  • 1951–1957 – Leida Rannu
  • 1956–1965 – Elga Soobik
  • 1958–1963 – Enno Alfred Kõiv
  • 1957–1958 – Hedvig Hussar
  • 1958–1961 – Viivi Ansip (Tiidor)
  • 1961–1964 – Ülo Kurik
  • 1964–1969 – Georg Karaste
  • 1965–1967 – Ferdinand Rand
  • 1969–1972 – Luule Kaldma (Teemusk)
  • 1969–1973 – Tiiu Eller
  • 1969–1988 – Ellen Tõevere (lastearst)
  • 1974–1979 – Linda Prost
  • 1972–1979 – Tõnis Randlane, Liivi Randlane
  • 1975–1994 – Helle Mesi
  • 1978–1983 – Ilmar Merisalu
  • 1979–2001 – Ene Lehtla
  • alates 1982 – Astrid Inno
  • alates 1982 – Heli Truuver
  • alates 1988 – Laili Konist

Hambaarstid

  • 1957–1960 – Liivia Kristapson
  • 1960–1994 – Liivi Lomp

TervisekeskusRedigeeri

Kadrina Tervisekeskus asutati 1994. aastal. Aastail 1998 – 2020 töötas tervisekeskus Rakvere tee 1 kortermajas, septembris 2020 koliti aga just tervisekeskuse jaoks ehitatud uude majja Viru tn 6.

Uues keskuses on ruumid kolmele perearstile ja nende pereõdedele, tegutseb ka hambaravikabinet. Ruumid on ka füsioterapeudile, ämmaemandale ja koduõele. Eraldi sissekäiguga hooneosas loodetakse tulevikus näha apteeki.

SotsiaalhoolekanneRedigeeri

HaridusRedigeeri

 
Kadrina Keskkool

Lasteaed SipsikRedigeeri

Vohnja lasteaed-algkoolRedigeeri

Kadrina KeskkoolRedigeeri

Kadrina kunstidekoolRedigeeri

KultuurieluRedigeeri

KultuurimälestisedRedigeeri

RahvamajaRedigeeri

 
Kadrina rahvamaja

1907. aastal asutatud Kadrina Hariduse Selts seadis oma tegevuse eesmärgiks kodupaiga kultuuri- ja hariduselu edendamise. Seltsi esimene esimees oli Kadrina koguduse köster Joosep Siiak, edasi aastail 1909–1936 vallakirjutaja Aleksander Krimm. Oma eesmärkide saavutamiseks otsis selts võimalusi raha kogumiseks. Peamist võimalust selleks nähti isetegevuses: näitemängud, laulukoorid ja rahvatantsud tulupidudel, nende korraldamiseks puudus aga peoruum. 1912. a ehitati püünega seltsimaja Kruusimäe kõrtsi lõunaotsa. 1930. aastal sai Aleksander Krimmi eestvedamisel ja rahva annetuste toel valmis uus rahvamaja, mis ehitati ühiste jõududega vaid viie kuuga. Avara lavaga saali, esinejatetubade, kinoaparaadiruumi, suure pliidiga perenaiste seltsi toa, sisseehitatud seifiga pangaruumide, raamatukogutoa, einelaua, kaitseliidu ja naiskodukaitse ruumide ning ärklikorrusel asunud korteritega oli Kadrina rahvamaja pikka aega suurim maarahvamaja Eestis.

Kadrina Ühispank, mida juhtis Magdaleena Mathilde Leet, asus hoone lõunatiivas, põhjapoolses tiivas oli einelaud, mida pidas lavastaja ning karakternäitleja Eduard Lammer.

Ennesõjaaegsetest isetegevuse entusiastidest on teada koolijuhataja Paul Pedisson näitleja ja näitejuhina, õpetajad Veera Kuriks, Valter Riispapp, Magda ja Karl Ross näitlejatena, Jaan Laur, Elmar Liiv ja August Nõmmaru pasuna- ja laulukooride dirigentidena. Koorijuht oli ka tolleaegne kohalik kirikuõpetaja Johannes Heinrich Luther. Sõja järel määrati esimeseks rahvamaja juhatajaks Juuli Olla (1944–1946), tema järel töötasid sel ametikohal Boris Alas (1946–1947), Lilli Kadak (1947–1948), Evald Nelke (1948–1949), Olga Niinesalu (1949–1963), Ott Vaks (1963), Alvi Näripäe (1963–1970), Ene Kaldamaa (1970–2012), Helena Mägi (2012–2019). Alates aastast 2019 juhib Kadrina kultuurielu Ahto-Lembit Lehtmets.

RaamatukoguRedigeeri

Aastal 1912 asutatud kohalik raamatukogu, mis töötas aastakümneid 1930. aastal valminud rahvamajas, asub alates 1997. aasta aprillist omaette majas Viru tn 2, endises külanõukogu hoones.

2002. aastal ühendati Kadrina raamatukoguga ümberkaudsed väiksemad raamatukogud ning Kadrina raamatukogust sai juhtiv ja koordineeriv keskus Hulja, Kihlevere ja Vohnja filiaali ning Ridaküla laenutuspunktiga. 2006. aastal liitus filiaalina ka Viitna raamatukogu.

Raamatukogu juurde 1975. aastal loodud Eesti NSV raamatusõprade ühingu Kadrina algorganisatsioonist (eestvedajad Hilja Hunt, Tiiu Uusküla ja alates 1978. aastast Ene Heide) kasvas 2009. aastal välja MTÜ Kadrina Kirjandusklubi. Klubi asutajaliikmed olid Jaanus Reisner, Ene Heide ja Tiiu Kaare.

Kadrina valla raamatukogu direktor on alates 2002. aastast Ene Heide, kes varem (alates aastast 1978) töötas Kadrina raamatukogu juhatajana.

Taidluskollektiivid ja seltsingudRedigeeri

KunstnikudRedigeeri

FotograafidRedigeeri

MuusikudRedigeeri

Traditsioonilised üritusedRedigeeri

Arhitektuurilised väärtusedRedigeeri

MälestusmärgidRedigeeri

Kadrinas on mälestusmärgid Vabadussõjas langenutele ja parvlaeval Estonia hukkunutele. Samuti paikneb Kadrinas II maailmasõjas hukkunute ühishaud.

Emakeele ausammasRedigeeri

Eesti keelele pühendatud emakeele ausammas asub Kadrina Keskkooli kõrval. Ajakirjanik Rein Siku eestvedamisel ja annetustest kogunenud raha toel valminud monument avati pidulikult 21. mail 1994. Aabitsakuke stiliseeritud pead kujutaval rahnul on kiri "Sõna seob".

RistisaluRedigeeri

 
Teet Suur koos Ristisalu esialgse maketiga 2015

Mõttega väärtustada vanu metallriste, mida kiriku kõrval roostetas sel ajal sadakond, ja eksponeerida neid kunstilise ristisaluna, tulid 2015. a aprillis välja ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson. Et mõte teoks saaks, kaasati kunstnik Teet Suur, kes on spiraalikujulise maketi "Maa ja taeva vahel" autor, ning maastikuarhitekt Rait Karus. Kadrina ristisalu ehitas vald MTÜ Arenduskoda ajaloo- ja kultuuripärandit väärtustava LEADER-programmi meetme toel. Kadrina ristisalu avati 2019. aasta hingedepäeval (2. novembril).

 
Kadrina Ristisalu makett 2015, autor Teet Suur

Skulptuurid avalikus ruumisRedigeeri

SpordieluRedigeeri

RajatisedRedigeeri

VõistkonnadRedigeeri

SportlasedRedigeeri

TreeneridRedigeeri

Traditsioonilised võistlusedRedigeeri

TerviserajadRedigeeri

Võimlemisrühmad, tervisesportRedigeeri

Kodukaitse, päästeteenistusRedigeeri

PolitseiRedigeeri

KaitseliitRedigeeri

TuletõrjeRedigeeri

Noorkotkad jt noorteühendusedRedigeeri

MetsavendlusRedigeeri

Kadrinaga seotud nimekaid isikuidRedigeeri

Kadrina kirjanduses, kunstis, muusikasRedigeeri

Välissuhted/sõprusvalladRedigeeri

PilteRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. "Ka tänavatel on oma ajalugu" (Kodukant, jaanuar 2014)
  5. Kadrina Valla arengukava aastateks 2007–2015. Kadrina, 2007.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri