Reiner Brocmann
|
See artikkel räägib juhuluuletajast; tema poja kohta vaata artiklit Reiner Brockmann noorem |
Reiner Brockmann (esineb ka nimekujude all Brocmann, Brockman ning Broocmann; 28. aprill 1609 Schwaan-Gränzdorf, Mecklenburg – 29. november 1647 (vkj) Kadrina, Virumaa) oli pastor, luuletaja ja tõlkija. 1637. aastal avaldas ta esimese teada oleva eestikeelse luuletuse, silprõhulise lõppriimidega pulmalaulu, mis on ühtlasi vanim teada olev eestikeelne ilukirjandusteos.
Elulugu
muudaTa sündis Schwan-Gränzdorfis (praeguse haldusjaotuse järgi Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal). Ta õppis Hamburgi gümnaasiumis, seejärel immatrikuleeriti oktoobris 1623 Rostocki ülikooli. Ta oli aastatel 1634–1638 Tallinna gümnaasiumis kreeka keele professor, lahkus 12. veebruaril 1639 (lahkumisel peetud kõne "Discursus Valedictorius – De Natur et Constitutio historiae" trükiti Tallinnas Heinrich Westphali trükikojas).
Reiner Brocmann oli aastatel 1639–1647 Kadrina Katariina koguduse õpetaja. Eestimaa konsistooriumi assessoriks ning Alutaguse praostkonna ja Viru praostkonna abipraostiks sai ta juulis 1642, praostiks valiti 26. veebruaril 1643[1][2].
Isiklikku
muudaReiner Brocmanni isa, magister Reiner Brockmann (1568–1626), oli pastor Schwanis, Gränzdorfis ja Wigendorfis (Mecklenburgis); poeg Reiner Brocmann (u.1640–1704), oli Laiuse Püha Jüri koguduse pastor; pojapoeg Reiner Broocmann (1677–1738) oli pastor Laiusel, sõjaväeõpetaja, hiljem pastor Norrköpingis.
Herbert Salu romaanid
muudaReiner Brocmanni elukäigu ainetel on Herbert Salu kirjutanud romaanid "Lasnamäe lamburid" (Lund 1978) ja "Siiditee serval" (Lund 1986), mõlemad romaanid koos ilmusid aastal 2000 (Eesti Raamat, Tallinn) Eesti romaanivara sarjas.
Teosed
muuda- "Teosed. Opera. Werke" (tekst eesti, saksa, ladina ja kreeka keeles; kokkuvõte ja sisukord saksa ja inglise keeles). Koostanud ja toimetanud Endel Priidel. Ilmamaa, Tartu 2000, 436 lk
Viited
muuda- ↑ Liivi Aarma. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885 Tallinn 2007
- ↑ Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, lk. 267-268
Kirjandus
muuda- Kaja Altof, "Reiner Brockmann Tallinnas ja "Lasnamäe lamburid"" – Looming 1987, nr 11, lk 1556–62
- Biograafilist Reiner Brockmanni kohta (kommenteerinud Kaja Altof) – Keel ja Kirjandus 1987, nr 12, lk 739–742
- Endel Priidel, "Tagaotsitav Reiner Brockmann" – Akadeemia 1995, nr 7, lk 1403–13
- Kristiina Ross, "Reiner Brockmann – vaimulik tõlkija või Lasnamäe lambur" – Vikerkaar 2001, nr 4, lk 86–90
- Jana Orion, Kristi Viiding, "Se keick / kumb igganess magister Brockmann teggi..." (Brockmanni teoste arvustus) – Keel ja Kirjandus 2001, nr 11, lk 797–805
- Reet Neithal, "Reiner Brockmannist ja eesti (tõlke)luule vanusest" – Keel ja Kirjandus 2005, nr 2, lk 92–98
Välislingid
muuda- Hasso Krull, Elamus: Reiner Brockmann, "Teosed" – Eesti Ekspress 11. september 2003, lk B8
- Marju Lepajõe, "Reiner Brockmanni värsside vältimatusest" (pdf-formaadis) – Keel ja Kirjandus 2009, nr 10, lk 758–776