Herbert Salu
Herbert Akatsius Salu (aastani 1936 Herbert Akatsius Sallo; 2. november / 15. november 1911 Küti, Virumaa – 1. oktoober 1988 Lund, Rootsi) oli eesti kirjandusteadlane, esseist ja romaanikirjanik.[1]
Elulugu
muudaHerbert Akatsius Salu sündis Viru-Jaagupi kihelkonnas Küti mõisas aedniku pojana. Tema noorus möödus Sämis, Kunda jõe ääres.[viide?]
Aastatel 1919–1925 õppis Salu Varudi, Pikaristi, Sämi ja Kohala algkoolis ja aastatel 1925[viide?]–1931 Rakvere Õpetajate Seminaris. 1931–35 ja 1941–42 oli ta Virumaal ja Tartus kooliõpetaja, 1942–43 Tartu Ülikoolis assistent. Töö kõrvalt õppis ta 1935–1943 (vaheaegadega) Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, lõpetades selle filosoofiamagistrina väitekirjaga "Folkloor Anton Hansen Tammsaare loomingus".[1]
1943. aastal põgenes Salu Soome, 1944 siirdus sealt Rootsi. Ta töötas aastast 1945 Lundi Ülikooli arhiivis ning õppis 1947–52 Lundi Ülikoolis etnoloogiat. 1952 kaitses ta samas filosoofialitsentsiaadi kraadi Skandinaavia ja võrdleva folkloori alal. Ta täiendas end 1952–53 (stipendiaadina) USA-s Northwesterni Ülikoolis (Evanston, Illinois) ja 1956–57 Marburgis J. G. Herderi Instituudis (uuris saksa mõjutusi eesti ajaloolisele romaanile).[1]
1956–1962 oli Salu Lundis raamatukogutöötaja, 1963–1969 Turu ja aastast 1965 ka Tampere ülikooli eesti keele ja kirjanduse õppejõud (aastast 1965 Tampere Ülikooli dotsent). 1964. aastal kaitses ta Turu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi eesti kirjanduse alal väitekirjaga "Eduard Vilden historialliset romaanit". 1969–71 ja 1974–76 töötas Salu Lundi Ülikooli uurimisassistendina ja 1972. aastast dotsendina, 1976. aastal siirdus pensionile.[1]
Teadustöö
muudaUurimusi eesti ajaloolise romaani arengust, rahvaluule ja kirjanduse seostest, eesti kirjandusloost ja varasema aja Eesti kirjanduselust. Avaldanud ajaloolisi romaane. Üle 50 teadustrükise.[1]
Tunnustus
muuda- 1975 Henrik Visnapuu preemia ("Posthobustel Jõhvist Rooma")
Teoseid
muuda- Eesti dialoog-kirjandusest. // Tulimuld, 1951
- Eesti vanem kirjandus. Vadstena, 1953; 2. trükk Rooma, 1974.
- Surmatrummid ja pajupill. Lund, 1954. 2. trükk Tallinn, 1993.
- Sini-must-valge meie lüürikas. // Sini-must-valge värvikolmik eesti luules. Stockholm, 1959
- A. H. Tammsaare, Oscar Wilde und Eino Leino. Bonn, 1959
- Estonian literature. // Aspects of Estonian culture. London, 1961
- Tuul üle mere ja muid lühiuurimusi eesti kirjandusest. Stockholm 1965
- Seid umschlungen, Millionen die frühesten Übersetzungen von Schillers Liedern und Balladen in Skandinavien und im Balticum. // Acta Univ. Tamperensis A. 19 (1968)
- Kauged rannad ja oma saar. Stockholm, 1970
- Albert Kivikas. Lund, 1971
- Utoopia ja futuroloogia. Lühiuurimusi kirjandusest. Lund, 1972
- Posthobustel Jõhvist Rooma. Lund, 1974
- Must lagi on meie toal. Lund, 1980
- Kuhu päike ei paista. Ühiskondlikke probleeme Eduard Vilde loomingus. Stockholm, 1981
- Kihutav troika. Stockholm, 1984
Viited
muudaKirjandus
muuda- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II kd, lk 243
- Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 455