Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva Ingerimaa kubermang) oli baltisaksa päritoli Eestimaa vaimulik, esimene Rootsi luterliku riigikiriku Ingerimaa superintendent[1].

Heinrich Stahl
Sünniaeg u 1600
Tallinn
Surmaaeg 7/17. juuni 1657
Narva Ingerimaa kubermang
Rahvus baltisakslane

Heinrich Stahl sündis Tallinna Suurgildi altermanni Heinrich Stahli pojana ning õppis Rostocki, Greifswaldi ja Wittenbergi ülikoolis[1].

Heinrich Stahl oli 1623–1633 Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse ja Järva-Madise Püha Matteuse koguduse pastor ning 1627. aastast[2] Järva praostkonna praost.

Aastatel 1633–1638 oli Heinrich Stahl Kadrina Katariina koguduse pastor ja 1633–1638 Viru praostkonna praost.

Heinrich Stahl, Hand- und Hauszbuches Für die Pfarherren und Hauszväter Esthnischen Fürstenthumbs, Ander Theil, Darinnen das Gesangbuch (IA StahlEstnGesangbuch1637). Avada ja vaadata Wikipedia Commons failides või DIGARis

Ta koostas Viru praostina eestikeelse esimese "Käsi- ja koduraamatu" ja 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku[küsitav][viide?] (Stahli grammatika originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks.

1638. aastal Tallinna Toomkoguduse ülempastor[1], 1638. aastal Tallinna ja Eestimaa piiskopiks nimetatud Joachim Jheringi moodustatud vaimulikest liikmetest koosneva Tallinna kuningliku Eestimaa Provintsiaalkonsistooriumi assessor. 1638–1641 oli ta ühise Lääne-Harju ja Ida-Harju praostkonna praost.

16/26. juulist 1641 oli Heinrich Stahl esimene Narva linnakoguduste, Ingerimaa ja Alutaguse alade[3] alade Narva ja Ingerimaa superintendent, Narvas.[4][5], Alutaguse praostkonna alad aga liideti Tallinna piiskopkonnaga[1]. 1651. aastal ühendati aga Alutaguse Eestimaa aadelkonna soovil nii halduslikult kui ka kiriklikult Eestimaa kubermanguga, Narva aga ühendati Ingeriga.

1642. aastal müüs Eestimaa kuberner Gustaf Gabrielsson Oxenstierna Narva ja Ingerimaa superindendendile Henricus Stahlile Kalina mõisa Alutagusel, klausliga, et viimane võis valdusse astuda alles pärast eelmise omaniku Daniel Brandti, lese surma. 1643. ja 1645. aastal kinnitas Rootsi kuninganna Kristiina Kalina kuulumist Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendendile Heinrich Staalile[6]. Heinrich Stahlile kuulus ka Ingerimaa Nessnova mõis[7].

Tema 400. sünniaastapäeva märkimiseks avati 2000. aastal Kadrina kiriku seinal mälestustahvel.[8]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk. 61
  2. Allgemeine deutsche Biographie, Bd.: 35, Spalatin - Steinmar, Leipzig, 1893, s 41
  3. Olaf Sild. Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised B, Humaniora XL. Tartu, 1937, lk 73
  4. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2.2: Estland, Görlitz, 1929, lk.190
  5. Saaga TLA.236.1.32:1
  6. Kalina mõis (Jõhvi khk), Kinnistute register
  7. Piret Lotman, "Heinrich Stahli maine pärand ehk isa võlad" – Tuna 2/2013, lk 46
  8. Kadrina Heinrich Stahl Eesti monumentide e-kataloog (vaadatud 1. juunil 2021)

Kirjandus muuda

Välislingid muuda