Raimo Raag
Raimo Raag (sündinud 20. augustil 1953 Torshällas Rootsis) on Rootsis elav eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane.[1]
EluluguRedigeeri
Raimo Raag on ametniku poeg ja Virve Raagi abikaasa.[1]
Lõpetas 1972 Uppsalas Toomkooli (Katedralskolan) ja 1976 Uppsala Ülikooli soome-ugri, vene keele ja põhjagermaani keelte alal. Doktorikraadi (dr. phil.) sai 1982. aastal Uppsala Ülikoolist väitekirjaga "Lexical Characteristics in Swedish Estonian". Täiendanud end 1977 Rootsi Instituudi (Svenska Institutet) stipendiaadina Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudis.
Aastast 1978 Uppsala Ülikooli soome-ugri instituudi õppejõud: 1988–2000 dotsent, 2001– professor, ühtlasi 1984/85 Örebro Ülikooli eesti keele õppejõud ning 1993–1997 õppejõud Stockholmi Ülikooli eesti-rootsi tõlkide kursustel. Alates 1997. aastast Kammerkolleegiumi (Stockholm) eesti-rootsi ja rootsi-eesti tõlkide ja tõlkijate vannutamise komisjoni liige. Ajuti olnud Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte õppetooli juhataja, 1990–2003 juhataja abi. Pidanud loenguid Eestis, Lätis, Soomes, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Prantsusmaal, Kanadas, Ukrainas. Uppsala Ülikooli publikatsioonisarjade "Ursus" ja Opuscula Uralica" toimetajaid.
TeadustööRedigeeri
Uurimisvaldkonnad: eesti keele ja läänemeresoome keelte eriti eesti keele ja kirjakeele ajalugu, sõnavara ja grammatikat, eesti-rootsi keele- ja kultuurisuhted, eelkõige keelekontaktid, laensõnad, kakskeelsus, eestirootslased ja Rootsi eestlased, väliseestlus.
TeoseidRedigeeri
Koostanud sõnaraamatuid. Üle 400 teadustrükise ja õppematerjali.[1]
- Uusi eesti sõnu. Uppsala 1979
- Estnisk fonetik. Uppsala 1981
- Lexical Characteristics in Swedish Estonian. Uppsala 1982
- Estniskt basordförråd. Basic Estonian Vocabulary I. Uppsala 1986, 2. trükk 1994
- Linguistic Tendencies in the Estonian Language in Sweden. // Linguistica Uralica (1981)
- Finsk-ugriska institutionen i Uppsala 1894–1994 (kaasautor L.-G. Larsson). Uppsala 1996
- Elementär estnisk satslära. Uppsala 1997
- Från allmogemål till nationalspråk. // Språkvård och språkpolitik i Estland från 1857-1999. Uppsala 1999
- Folk och språk i Estland. Göteborg 2000
- Setuerna i utkanten av öst och väst. Göteborg 2003
- Lär känna estniskan. // En introduktion till estniska språket. Uppsala 2005. Teine, põhjalikult täiendatud trükk: Uppsala 2007
- Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu 2008
- Från Nyens skans till Nya Sverige. // Språken i 1600-talets Svenska rike (kaastoimetaja Bo Andersson). Stockholm 2012
LiikmesusRedigeeri
Stockholmis asuva Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi liige (1978), Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis (1979), Eesti Teadusliku Instituudi (Rootsis) (1983), Soome-Ugri Seltsi (1984) liige, Emakeele Seltsi välisliige (1989), Balti Uurimuste Edendamise Ühingu (USA) (2002), Societas Uralo-Altaica (Saksamaa), Uppsala Kuningliku Humanitaarteaduste Ühingu (2011), Baltic Heritage Networki (2012) liige; ajakirja Keel ja Kirjandus, Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatu ja Eesti Rahva Muuseumi toimetiste toimetuskolleegiumi liige.[1]
Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu saadik (2006–).
TunnustusRedigeeri
- 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk
- 2008 – Uppsala Ülikooli silmapaistva pedagoogi auhind "Aasta õppejõud"
- 2012 – Rootsi Eestlaste Liidu aasta kultuuriauhinna laureaat[1]
ViitedRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- EE 14. Lk 397
- Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm 1984 Lk 98
VälislingidRedigeeri
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013