Valve-Liivi Kingisepp

Valve-Liivi Kingisepp (snd Presjärv, sündinud 11. novembril 1935 Läänemaal Taebla vallas Maalse külas) on eesti keeleteadlane ning Tartu Ülikooli emeriitdotsent.

Valve-Liivi Kingisepp
DF0032-012 IMG 5043 Kingisepp.jpg
13.03.2017 J. V. Veski portreebüsti avamisel Jakobi 2, Tartu
Sündinud 11. november 1935 (84-aastane)
Maalse küla, Taebla vald, Läänemaa
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) keeleteadus, eesti vana kirjakeel
Töökohad Tartu Ülikool (1962–2004)
Tuntumad tööd

"O. W. Masingu "Marahwa Näddala-Lehhe sõnastik"" "200 aastat eesti keele ülikooliõpet" (koostaja)

"Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350" (kaasautoritega)

Kingisepa teadustöö on keskendunud eesti vana kirjakeele sõnavara uurimisele.

Ta on koostanud ise ja koos kaasautoritega põhjalikke vanade tekstide sõnavara ülevaateid ja sõnastikke. Samuti on Kingisepp käsitlenud eesti keele uurimise suurkujude ja ülikooliõppe oluliste isikute tegevust. Selle teemaga on seotud tema 2003. aastal koostatud artiklikogumik "200 aastat eesti keele ülikooliõpet".[1]

Lisaks sõnavarale ja suurte keelemeeste tegevusele on Valve-Liivi Kingisepp tundnud huvi ka murrete vastu. Sellel teemal on ta kirjutanud artikli "Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele kateedri murdearhiiv", mis ilmus kogumiku Kodumurre kaheksandas numbris.[2]

EluluguRedigeeri

 
Liivi-sõit 19.–21.05.1965. Pildil vasakult Jaak Simm, Enel Aunma, Toom Õunapuu, liivi keelejuht, Mati Hint, Valve-Liivi Kingisepp.

Valve-Liivi Kingisepp alustas õpinguid Kirimäe Algkoolis (1942–1946), jätkas Haapsalu 1. Keskkoolis (praeguses Läänemaa Ühisgümnaasiumis), mille lõpetas 1954. aastal. Pärast seda alustas ta õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis,  aastal 1959 lõpetas ta selle eesti filoloogia erialal.[3]

Aastatel 1959–1962 töötas ta Võnnu Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana. 1962 asus ta tööle Tartu Ülikoolis, kus töötas alguses eesti keele kateedri vanemlaborandina ja tunnitasulise õppejõuna (1962–1968), seejärel täiendas end aspirantuuris (1968–1970).[3] 1970 alustas ta tööd vanemõpetajana (1970–1988). 1981 kaitses Valve-Liivi Kingisepp kandidaadiväitekirja teemal "Otto Wilhelm Masingu "Marahwa Näddala-Lehhe" sõnavara". Väitekirjast lähtudes on ta koostanud ajalehe Maarahwa Näddala-Leht sõnastiku, mis on ilmunud aastatel 1972–1986 sariväljaandes "Sõnasõel".[4]  

Aastatel 19872004 (kuni pensionile minekuni) töötas ta dotsendina. Ta on Tartu Ülikooli emeriitdotsent.

1988–1992 töötas ta Oulu ülikoolis eesti keele lektorina.[5]

Õppejõutöö Tartu ÜlikoolisRedigeeri

Valve-Liivi Kingisepp on juhendanud kursuse- ja diplomitöid eesti kirjakeele ortograafia ning sõnavara alal. Ühe silmapaistvama uurimistöö on tema juhendamisel teinud Kristel Ress (Kikas), kes uuris Heinrich Stahli keeleõpetuses (1637) sisalduva saksa-eesti sõnastiku materjali. Kingisepp ja Ress töötasid välja vanade saksa-eesti sõnastike leksika eesti-saksa sõnastikeks ümberpööramise metoodika, neist tänapäevase digiandmebaasi loomise põhimõtted, nii et eesti aines on sõnastiku kasutaja jaoks esikohal. Kristel Ressi magistritöö põhjal 2002. aastal ilmunud raamat kandis pealkirja "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?".

Aastate jooksul on Kingisepp pidanud ülikoolis mitmesuguseid loengukursusi eesti kirjakeele ajaloost ja sõnavarast, õigekeelsusest, leksikograafiast jm. Ta on koostanud õppevahendeid ning juhendanud proseminare ja seminare. Kingisepp töötas omaaegse Tartu Riikliku Ülikooli ettevalmistusosakonnas ja oli üliõpilaste teadusliku ühingu eesti keele ja soome-ugri keelte ringi juhendaja. V.-L. Kingisepa ja Tõnu Seilenthali eestvedamisel korraldati keeleringis 1980. aastatel kevad- ja sügiskoole, üliõpilaste teaduskonverentse, ettekandekoolitusi ja muid teadust populariseerivaid üritusi.[4] See oli keeleringi tegevuse kõrgaeg.[1]

Vana kirjakeele uurimisrühmRedigeeri

1995. aastal asutati Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli eesti vana kirjakeele töörühm, mida hakkas juhtima Valve-Liivi Kingisepp ja mille eesmärk oli vana kirjakeele korpuse ja selle põhjal sõnastiku loomine.[6][7] Uurimisrühma kuulusid selle algusaastail Jaak Peebo, Epp Ehasalu, Urve Pirso, Külli Prillop ja Külli Habicht. Viimane juhib rühma tööd tänaseni ja tema ümber on koondunud ka uued liikmed, nt Carl Eric Simmul, Liina Pärismaa jt.[8] Töörühm tegeleb tekstikorpuste täiendamise ning kirjakeele vanima perioodi sõnavara ja grammatika uurimisega. Rühm on koostanud ja välja andnud vanade tekstide sõnastikke ning korraldanud teaduskonverentse, nn vana kirjakeele päevi. Vana kirjakeele päeval 13. novembril 2015 tähistati Valve-Liivi Kingisepa 80. sünnipäeva ning esitleti Külli Habichti, Pille Penjami ja Külli Prillopi koostatud raamatut "Heinrich Stahli tekstide sõnastik" (toimetanud juubilar).[9]

LiikmesusRedigeeri

Aastal 1961 liitus Valve-Liivi Kingisepp Emakeele Seltsiga. Ta on kuulunud Emakeele Seltsi aastaraamatu toimetuskolleegiumi ja Emakeele Seltsi juhatusse, kus ta on olnud laekur, kirjatoimetaja ja abiesimees.[1] Aastast 2011 on ta Emakeele Seltsi auliige.[5]

2009. ja 2011. aastal toetas Valve-Liivi Kingisepp Maie Paju mälestuseks välja antud stipendiumi fondi, et panustada Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste kunstiga tegelemisse ja eneseteostusse.[10]

2013. aastal liitus Valve-Liivi Kingisepp Wiedemanni keeleauhinna laureaadina ka Wiedemanni fondiga.[11]

Valve-Liivi Kingisepp on Eesti Keeletoimetajate Liidu auliige.[12]

TeoseidRedigeeri

  • 1978 – "Eesti keele harjutusi TRÜ ettevalmistusosakonnas õppijaile", V.-L. Kingisepp, 1. vihik, Tartu: Tartu Riiklik Ülikool
  • 1978 – "Eesti keele harjutusi TRÜ ettevalmistusosakonnas õppijaile", V.-L. Kingisepp, 2. vihik, Tartu: Tartu Riiklik Ülikool
  • 1984 – "Eesti keele harjutusi kõrgkoolidesse astujaile", V.-L. Kingisepp ja M. Rõigas, Tallinn: Valgus
  • 1988 – "Eesti keele harjutusmaterjale TRÜ-sse sisseastujaile", V.-L. Kingisepp, Tartu: Tartu Riiklik Ülikool
  • 1995 – "Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest", V.-L. Kingisepp, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • 1997 – "Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest", V.-L. Kingisepp, 2. trükk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • 1997 – "Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik", E. Ehasalu, K. Habicht, V.-L. Kingisepp ja J. Peebo, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • 1998 – "Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest", V.-L. Kingisepp, 3. trükk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • 2000 – "Georg Mülleri jutluste sõnastik", K. Habicht, V.-L. Kingisepp, U. Pirso ja K. Prillop, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • 2000 – "Julius Mägiste 100", V.-L. Kingisepp (koostaja), Tartu: Tartu Ülikool
  • 2000 – "Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest", V.-L. Kingisepp, 4. trükk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • 2002 – "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika", V.-L. Kingisepp, K. Habicht ja K. Prillop, Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22.
  • 2003 – "200 aastat eesti keele ülikooliõpet", V.-L. Kingisepp (koostaja), Tartu: Tartu Ülikool
  • 2010 – "Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350", V.-L. Kingisepp, K. Ress ja K. Tafenau, Tartu: Tartu Ülikool

ArtikleidRedigeeri

V.-L. Kingisepp on uurinud vana kirjakeele aja ja hilisemate keelemeeste loomingut ja sõnavara ning avaldanud selle põhjal artikleid.

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Valve-Liivi Kingisepp kasvas üles pere üheksanda lapsena.[2]

Tema abikaasa oli arstiteadlane ja Tartu Ülikooli õppejõud Peet-Henn Kingisepp (19362012). Abielust on tal kaks last.[5]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Rein Joamets. "Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Valve-Liivi Kingisepp". Haridus- ja teadusministeerium, 14.02.2013.
  2. 2,0 2,1 Jaak Peebo. "Valve-Liivi Kingisepp– juubilar". (lk 788– 790). Keel ja Kirjandus, nov. 1995.
  3. 3,0 3,1 Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus (2005). "Eesti teaduse biograafiline leksikon 2. köide Kj-M". Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 639. 
  4. 4,0 4,1 Külli Habicht; Pille Penjam. "Valve-Liivi Kingisepp 70". Keel ja Kirjandus, nov. 2005.
  5. 5,0 5,1 5,2 "Kingisepp". Tea e-entsüklopeedia. Vaadatud 10.01.2018.
  6. Tiina Hallik. "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa". Keel ja Kirjandus, oktoober 2013.
  7. "Vana kirjakeele korpus". Vana kirjakeele uurimisrühm, 2007.
  8. "Vana kirjakeele uurimisrühma liikmed". Vana kirjakeele uurimisrühm, 2016.
  9. "Üritused, mida oleme korraldanud ja millest osa võtnud". Vana kirjakeele uurimisrühm.
  10. "Stipendiumifondi toetajad". Lähte Ühisgümnaasium.
  11. Jüri Valge. "Wiedemanni fond 10". Õpetajate Leht, 4.detsember 2015.
  12. "Auliikmed". Eesti Keeletoimetajate Liit.
  13. Meie Maa: Oma Saar (2006) 18. veebr, lk 2
  14. Kaarel Tarand. "Eesti tänab, riigimehe horoskoop, Krossi auhind.". Sirp, 21. veebruar 2013.
  15. Volikogu nimetas Tartu aukodanikud Tartu linna koduleht, 25.01.2019