Valve-Liivi Kingisepp
Valve-Liivi Kingisepp (neiupõlvenimi Presjärv; sündinud 11. novembril 1935 Läänemaal Taebla vallas Maalse külas) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.
| Valve-Liivi Kingisepp | |
|---|---|
 13.03.2017 J. V. Veski portreebüsti avamisel Jakobi 2, Tartu | |
| Sündinud |
11. november 1935 Maalse küla, Taebla vald, Läänemaa |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | keeleteadus, eesti vana kirjakeel |
| Töökohad | Tartu Ülikool (1962–2004) |
| Tuntumad tööd |
"O. W. Masingu "Marahwa Näddala-Lehhe sõnastik"" "200 aastat eesti keele ülikooliõpet" (koostaja) "Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350" (kaasautoritega) |
Kingisepa teadustöö on keskendunud eesti vana kirjakeele sõnavara uurimisele.
Ta on koostanud ise ja koos kaasautoritega põhjalikke vanade tekstide sõnavara ülevaateid ja sõnastikke. Samuti on Kingisepp käsitlenud eesti keele uurimise suurkujude ja ülikooliõppe oluliste isikute tegevust. Selle teemaga on seotud tema 2003. aastal koostatud artiklikogumik "200 aastat eesti keele ülikooliõpet".[1]
Lisaks sõnavarale ja suurte keelemeeste tegevusele on Valve-Liivi Kingisepp tundnud huvi ka murrete vastu. Sellel teemal on ta kirjutanud artikli "Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele kateedri murdearhiiv", mis ilmus kogumiku Kodumurre kaheksandas numbris.[2]
Elukäik muuda
Valve-Liivi Kingisepp on õppinud Kirimäe Algkoolis (1942–1946) ja Haapsalu 1. Keskkoolis, mille lõpetas 1954. aastal. Tartu Riikliku Ülikooli lõpetas ta 1959. aastal eesti filoloogia erialal.[3]
Aastatel 1959–1962 töötas ta Võnnu Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana. 1962 asus ta tööle Tartu Ülikoolis, kus töötas algul eesti keele kateedri vanemlaborandina ja tunnitasulise õppejõuna (1962–1968), seejärel täiendas end aspirantuuris (1968–1970).[3] 1970 alustas ta tööd vanemõpetajana (1970–1988). 1981 kaitses Valve-Liivi Kingisepp kandidaadiväitekirja teemal "Otto Wilhelm Masingu "Marahwa Näddala-Lehhe" sõnavara". Väitekirjast lähtudes on ta koostanud ajalehe Maarahwa Näddala-Leht sõnastiku, mis on ilmunud aastatel 1972–1986 sariväljaandes "Sõnasõel".[4]
Aastatel 1987–2004 (kuni pensionile minekuni) töötas ta dotsendina. Ta on Tartu Ülikooli emeriitdotsent.
1988–1992 töötas ta Oulu ülikoolis eesti keele lektorina.[5]
Õppejõutöö Tartu Ülikoolis muuda
Valve-Liivi Kingisepp on juhendanud kursuse- ja diplomitöid eesti kirjakeele ortograafia ning sõnavara alal. Ühe silmapaistvama uurimistöö on tema juhendamisel teinud Kristel Ress (Kikas), kes uuris Heinrich Stahli keeleõpetuses (1637) sisalduva saksa-eesti sõnastiku materjali. Kingisepp ja Ress töötasid välja vanade saksa-eesti sõnastike leksika eesti-saksa sõnastikeks ümberpööramise metoodika, neist tänapäevase digiandmebaasi loomise põhimõtted, nii et eesti aines on sõnastiku kasutaja jaoks esikohal. Kristel Ressi magistritöö põhjal 2002. aastal ilmunud raamat kandis pealkirja "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?".
Aastate jooksul on Kingisepp pidanud ülikoolis mitmesuguseid loengukursusi eesti kirjakeele ajaloost ja sõnavarast, õigekeelsusest, leksikograafiast jm. Ta on koostanud õppevahendeid ning juhendanud proseminare ja seminare. Kingisepp töötas omaaegse Tartu Riikliku Ülikooli ettevalmistusosakonnas ja oli üliõpilaste teadusliku ühingu eesti keele ja soome-ugri keelte ringi juhendaja. V.-L. Kingisepa ja Tõnu Seilenthali eestvedamisel korraldati keeleringis 1980. aastatel kevad- ja sügiskoole, üliõpilaste teaduskonverentse, ettekandekoolitusi ja muid teadust populariseerivaid üritusi.[4] See oli keeleringi tegevuse kõrgaeg.[1]
Vana kirjakeele uurimisrühm muuda
1995. aastal asutati Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli eesti vana kirjakeele töörühm, mida hakkas juhtima Valve-Liivi Kingisepp ja mille eesmärk oli vana kirjakeele korpuse ja selle põhjal sõnastiku loomine.[6][7] Uurimisrühma kuulusid selle algusaastail Jaak Peebo, Epp Ehasalu, Urve Pirso, Külli Prillop ja Külli Habicht. Viimane juhib rühma tööd tänaseni ja tema ümber on koondunud ka uued liikmed, nt Carl Eric Simmul, Liina Pärismaa jt.[8] Töörühm tegeleb tekstikorpuste täiendamise ning kirjakeele vanima perioodi sõnavara ja grammatika uurimisega. Rühm on koostanud ja välja andnud vanade tekstide sõnastikke ning korraldanud teaduskonverentse, nn vana kirjakeele päevi. Vana kirjakeele päeval 13. novembril 2015 tähistati Valve-Liivi Kingisepa 80. sünnipäeva ning esitleti Külli Habichti, Pille Penjami ja Külli Prillopi koostatud raamatut "Heinrich Stahli tekstide sõnastik" (toimetanud juubilar).[9]
Liikmesus muuda
1961. aastal astus Valve-Liivi Kingisepp Emakeele Seltsi. Ta on kuulunud Emakeele Seltsi aastaraamatu toimetuskolleegiumi ja Emakeele Seltsi juhatusse, kus ta on olnud laekur, kirjatoimetaja ja abiesimees.[1] Aastast 2011 on ta Emakeele Seltsi auliige.[5]
2009. ja 2011. aastal toetas Valve-Liivi Kingisepp Maie Paju mälestuseks välja antud stipendiumi fondi, et panustada Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste kunstiga tegelemisse ja eneseteostusse.[10]
2013. aastal liitus Valve-Liivi Kingisepp Wiedemanni keeleauhinna laureaadina ka Wiedemanni fondiga.[11]
Valve-Liivi Kingisepp on Eesti Keeletoimetajate Liidu auliige.[12]
Teoseid muuda
- 1978 – "Eesti keele harjutusi TRÜ ettevalmistusosakonnas õppijaile", V.-L. Kingisepp, 1. vihik, Tartu: Tartu Riiklik Ülikool
- 1978 – "Eesti keele harjutusi TRÜ ettevalmistusosakonnas õppijaile", V.-L. Kingisepp, 2. vihik, Tartu: Tartu Riiklik Ülikool
- 1984 – "Eesti keele harjutusi kõrgkoolidesse astujaile", V.-L. Kingisepp ja M. Rõigas, Tallinn: Valgus
- 1988 – "Eesti keele harjutusmaterjale TRÜ-sse sisseastujaile", V.-L. Kingisepp, Tartu: Tartu Riiklik Ülikool
- 1995 – "Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest", V.-L. Kingisepp, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
- 1997 – "Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest", V.-L. Kingisepp, 2. trükk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
- 1997 – "Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik", E. Ehasalu, K. Habicht, V.-L. Kingisepp ja J. Peebo, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
- 1998 – "Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest", V.-L. Kingisepp, 3. trükk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
- 2000 – "Georg Mülleri jutluste sõnastik", K. Habicht, V.-L. Kingisepp, U. Pirso ja K. Prillop, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
- 2000 – "Julius Mägiste 100", V.-L. Kingisepp (koostaja), Tartu: Tartu Ülikool
- 2000 – "Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest", V.-L. Kingisepp, 4. trükk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
- 2002 – "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika", V.-L. Kingisepp, K. Habicht ja K. Prillop, Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22.
- 2003 – "200 aastat eesti keele ülikooliõpet", V.-L. Kingisepp (koostaja), Tartu: Tartu Ülikool
- 2010 – "Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350", V.-L. Kingisepp, K. Ress ja K. Tafenau, Tartu: Tartu Ülikool
Artikleid muuda
V.-L. Kingisepp on uurinud vana kirjakeele aja ja hilisemate keelemeeste loomingut ja sõnavara ning avaldanud selle põhjal artikleid.
- "Juhan Peegel keeleuurijana" – Keel ja Kirjandus 1994, nr 5, mai, lk 262–269.
- "Eesti leksikograafid aastal 1997. Vana kirjakeele sõnaraamat" – Keel ja Kirjandus 1997, nr 12, 825–827.
- "Julius Mägiste elutöö ühest tahust" – Keel ja Kirjandus 1997, nr 10, lk 661–673.
- "B. G. Forseliuse ortograafiauuendustest" – Forseliuse Sõnumid 2000, nr 7, lk 3–8.
- "Loodud sõnaraamatute tegijaks : Julius Mägiste 100" – Oma Keel 2000, nr 1, lk 59–64.
- "Miskeelne teadus ja kõrgharidus?" – Keel ja Kirjandus 2000, nr 5, lk 379–383.
- "Georg Müllerin saarnojen sanastosta" – "Pipliakielestä kirjakieleksi", 2000. Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, lk 81–90.
- "Karl August Hermann Tartu Ülikooli eesti keele lektorina : 150 aastat sünnist" – Keel ja Kirjandus 2001, nr 9, lk 611–623.
- "Göseken on tulnud minu juurde kolmel korral" (intervjueerinud Külli Habicht) – Sirp 09.12.2010, lk 8.
- "Eduard Vääriga Liivimaal" – "Keelekaitsja", 2010. Tartu, lk 91–97.
- "Eesti kirjakeele sõnavara kujundajate ja uurijate jälgedel" – "Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 25", 2013. Tallinn, lk 286–287.
- Huvitav eesti vana kirjakeel. – "Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 25", 2013. Tallinn, lk 183–193.
- "Järjekindlalt eesti kultuuri eest - Jaak Peebo 80" – Sirp: Keele Infoleht 2013, 20. dets, lk 8.
- "Juhan päästis ajahõlma kaduvaid rikkusi" – Estonian World Review, 30. nov 2014.
- "Heinrich Stahl omas ajas - Piret Lotman. Heinrich Stahli elu ja looming. Eesti Rahvusraamatukogu toimetised 14. Eesti Rahvusraamatukogu, 2014" – Keel ja Kirjandus 2015, nr 4.
- "Õ-tähe teest meie kirjakeelde" – Emakeele Seltsi aastaraamat 62, 2016, lk 281–292.
- "Eesti vana kirjakeele lätetel" - "Sõida tasa üle silla. Raamat eesti keelest ja meelest", 2018. Tallinn, Tartu: EKSA, 156–165.
Tunnustus muuda
- 2000 Tartu Ülikooli medal[13]
- 2006 Isamaaliidu Rahvuskultuuri Ühenduse žürii auhind (rahvuskultuuri edendaja)[14]
- 2013 riikliku tunnustus elutöö eest vaimuvallas[15]
- 2013 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind[1]
- 2019 Tartu Tähe kavaler[16]
Isiklikku muuda
Valve-Liivi Kingisepp kasvas üles pere üheksanda lapsena.[2]
Tema abikaasa oli arstiteadlane ja Tartu Ülikooli õppejõud Peet-Henn Kingisepp (1936–2012). Abielust on tal kaks last.[5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Rein Joamets (14.02.2013). "Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Valve-Liivi Kingisepp". Haridus- ja teadusministeerium. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.01.2018.
- ↑ 2,0 2,1 Jaak Peebo (nov. 1995). "Valve-Liivi Kingisepp– juubilar". Keel ja Kirjandus. Lk 788– 790.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ 3,0 3,1 Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus (2005). "Eesti teaduse biograafiline leksikon 2. köide Kj-M". Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 639.
- ↑ 4,0 4,1 Külli Habicht; Pille Penjam (nov. 2005). "Valve-Liivi Kingisepp 70". Keel ja Kirjandus.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 5,0 5,1 5,2 "Kingisepp". Tea e-entsüklopeedia. Vaadatud 10.01.2018.
- ↑ Tiina Hallik (oktoober 2013). "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa". Keel ja Kirjandus. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2018.
- ↑ "Vana kirjakeele korpus". Vana kirjakeele uurimisrühm. 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. jaanuar 2018.
- ↑ "Vana kirjakeele uurimisrühma liikmed". Vana kirjakeele uurimisrühm. 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2018.
- ↑ "Üritused, mida oleme korraldanud ja millest osa võtnud". Vana kirjakeele uurimisrühm. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2018.
- ↑ "Stipendiumifondi toetajad". Lähte Ühisgümnaasium.
- ↑ Jüri Valge (4. detsember 2015). "Wiedemanni fond 10". Õpetajate Leht.
- ↑ "Auliikmed". Eesti Keeletoimetajate Liit. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2018.
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
- ↑ Meie Maa: Oma Saar (2006) 18. veebr, lk 2
- ↑ Kaarel Tarand (21. veebruar 2013). "Eesti tänab, riigimehe horoskoop, Krossi auhind". Sirp.
- ↑ Volikogu nimetas Tartu aukodanikud Tartu linna koduleht, 25.01.2019