Tõnu Seilenthal
Tõnu Seilenthal (sündinud 28. juunil 1947) on eesti keeleteadlane (fennougrist) ja õppejõud.
Seilenthal lõpetas Tallinna 2. Keskkooli 1965. aastal ja Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal cum laude.
Pärast ülikooli töötas ta õppejõuna Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele kateedris. Aastatel 1978–1981 oli ta Helsingi Ülikooli eesti keele lektor, seejärel Jyväskylä Ülikooli eesti keele lektor. Hiljem on ta töötanud ka Eesti Teaduste Akadeemia keele ja kirjanduse instituudi direktorina ning Tartu Ülikooli uurali keelte õppetooli uurali keelte ja hungaroloogia dotsendina.
Teadustöö ja hõimutegevus
muudaTõnu Seilenthali peamised uurimisvaldkonnad on soome-ugri keelte ajalooline morfoloogia, handi keel, ungari keel, hungaroloogia ning ungari ja eesti keele kontrastiivne uurimine.
Samuti on ta aktiivne soome-ugri hõimuliikumise osaline. Ta on Fenno-Ugria Asutuse juhatuse liige ja tegutseb mitmes sugulasrahvaste kultuuriseltsis.
Isiklikku
muudaTema isa Johannes Seilenthal (1911–1997) oli tõlkija ja kirjastuse juht. Tal on kaks poega, vanem neist, Jüri Seilenthal, on diplomaat.
Tunnustus
muudaArtikleid
muuda- "Ungarlasi paneb soome-ugri pärandist loobuma muude ebateaduslike teooriate levik" Postimees, 5. september 2012 (intervjuu)
Viited
muuda- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.
Kirjandus
muuda- Paula Palmeos, "Tõnu Seilenthal kaitses väitekirja handi keele alal" – Keel ja Kirjandus 1978, nr 3, lk 187–188
- Vastab keeleteadlane Tõnu Seilenthal – Horisont 1991, nr 11, lk 24–25
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Tõnu Seilenthal |
- Tõnu Seilenthal Eesti Teadusinfosüsteemis
- Ardo Kaljuvee, "Tõnu Seilenthal (60)" EPL.ee, 22. juuni 2007