Ava peamenüü

Paula Palmeos (varem Pauline Palmeos; 18. november 1911[1] Vastemõisa vald – 23. detsember 1990[1] Tartu) oli eesti keeleteadlane (täpsemalt fennougrist) ja tõlkija.

1939. aastal lõpetas Palmeos Tartu Ülikooli cum laude[2] filoloogiamagistrina[viide?]. 1936–1937 õppis ta stipendiaadina Ungaris ja 1937 õpetas Budapesti Ülikoolis eesti keelt. 1949 reatesteeriti tema magistrikraad (väitekiri "Esimese silbi vokaalid läänemeresoome (eesti ja soome) ja ungari keeles") filoloogiakandidaadi kraadina.[2] Ta kuulus ka naiskorporatsiooni Filiae Patriae.[1]

1944–1989 töötas Palmeos õppejõuna Tartu Ülikoolis. 1956. aastast oli ta dotsent. Peamiselt õpetas ta ungari ja soome keelt, kuid luges kursusi ka eesti murretest ja sõnavarast, soomeugri keeleteadusest (sh karjala ja vepsa keelest, ungari keele ajaloolisest grammatikast).[2]

Pea igal aastal käis Paula Palmeos koos üliõpilastega ekspeditsioonidel, kogumas materjali soomeugri keelte, eelkõige karjala keele Tveri ja Valdai murraku kohta. 1962. aastal avaldas ta ka monograafia "Karjala Valdai murrak". Samuti on Palmeose sulest pärit mitu soome keele õpikut, uurimusi karjala ja vepsa keelest, eesti keele sõnavara koostisest ja päritolust.[2]

Paula Palmeose õpilaste hulka kuulusid luuletaja Ellen Niit ja filoloog Valmen Hallap.[1]

Palmeos oli mitme rahvusvahelise teadusseltsi välisliige.[2]

IsiklikkuRedigeeri

Paula Palmeos oli Eesti põllumajandustegelase ja poliitiku Tõnis Kindi ristitütar.[viide?]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Peeter Olesk "Sünniaastapäev Paula Palmeos 95" EPL, 13. november 2006 (vaadatud 18. novembril 2011)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Sven-Erik Soosaar Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis (vaadatud 18. novembril 2011)

TeoseidRedigeeri

  • "Karjala Valdai murrak" Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1962
  • "Soome keele õpik" Eesti Riiklik Kirjastus, 1963
  • Ago Künnap, Paula Palmeos ja Tõnu Seilenthal "Põhja ja itta" Valgus, 1974 (keeleekspeditsioonidest, sarjas "Mosaiik")
  • "Soome keele õpik" Valgus, 1981

TõlkeidRedigeeri

  • Zsigmond Móricz "Seitse kreutserit" Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1958 (Loomingu Raamatukogu)
  • Emil Kolozsvar Grandpierre "Imeflööt" Eesti Riiklik Kirjastus, 1959 (kordustr. Eesti Raamat 1981 ja Varrak 2006, ungari muinasjutukogu)

ToimetatudRedigeeri

  • "Pajatusi põhjarannikult" Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1957
  • "Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi" Valgus, 1970
  • "Eesti keele grammatika" (2. osa) Tartu Riiklik Ülikool, 1981
  • Jaan Õispuu "Djorža karjala tekstid" Tallinna Pedagoogiline Instituut, 1990

VälislingidRedigeeri