Loránd Eötvösi ülikool
Loránd Eötvösi ülikool (ungari Eötvös Loránd Tudományegyetem, ELTE) on riiklik ülikool Ungaris Budapestis.
| Loránd Eötvösi ülikool | |
|---|---|
| Eötvös Loránd Tudományegyetem | |
 Lágymányosi õppehoone | |
|
Ladina keeles: Universitas Budapestinensis de Rolando Eötvös nominata | |
| Deviis | Community of Knowledge |
| Asutatud | 1635 |
| Tüüp | Avalik-õiguslik |
| Rektor | László Borhy |
| Asukoht | Budapest, Ungari |
| Ühendused | Utrechti võrgustik, EUA, Coimbra grupp, UNICA, AUF |
Ülikool on asutatud 1635. aastal ja see on üks suuremaid ja prestiižsemaid kõrgkoole Ungaris. Ülikool kannab tuntud füüsiku, parun Loránd Eötvösi nime alates 1950. aastast.
AjaluguRedigeeri
Loránd Eötvösi ülikooli eelkäijaks peetakse kardinal Péter Pázmány 1635. aastal Ungari kuningriigis Nagyszombatis (tänapäeval Trnava, Slovakkia) asutatud katoliiklikku ülikooli, kus õpetati teoloogiat ja filosoofiat. 1770. aastal viidi ülikool üle Budasse ja seda nimetati kuni 1873. aastani Pesti Kuninglikuks Ülikooliks, seejärel kuni 1921. aastani Budapesti Ülikooliks, mil see nimetati asutaja Péter Pázmányi järgi ümber Ungari Kuninglikuks Péter Pázmány Ülikooliks.
1949. aastal eraldati ülikoolist usuteaduskond ja loodi loodusteaduskond. 1950. aastal nimetati ülikool tuntud füüsiku, parun Loránd Eötvösi järgi Loránd Eötvösi ülikooliks.
Ülikoolis õpib 28 000 tudengit.
Eesti keel ja kultuur Loránd Eötvösi ülikoolisRedigeeri
Loránd Eõtvõsi Ülikoolis tegutseb juba alates 1872. aastast maailma esimene soome-ugri keelte õppetool. Eesti keelt õpivad nii soome-ugri ja soome keele eriharu üliõpilased kui ka ungari filoloogid. Eesti keele tõhusamaks õpetamiseks käivitati 1994. aastal eesti keele õppekava, millest kasvas välja eriharu. Alates 2002. aasta sügisest saab Loránd Eõtvõsi Ülikoolis õppida eesti keelt ka peaainena. Õpingute hulka on kuulunud mh pooleaastane Tartus vahetustudengiks olemine. Eesti keele lektoriks on olnud nt Piret Toomet, Anu Kippasto, Lea Kreinin.[1]
Alates 2018. aastast lähetab Eesti riik Loránd Eötvösi ülikooli eesti keele ja kultuuri lektori eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi (EKKAV) raames. Selle programmi raames lähetatud esimese eesti keele ja kultuuri lektorina töötab Budapestis Leila Kimmel. Programmi koordineeris Eesti Instituut, alates 2021. aastast haldab programmi Haridus- ja Noorteamet.[2]
Eestist tulnud lektorid on töötanud mitmes ungari ülikoolis alates 1992. aastast, kuid ka enne seda on Ungari ülikoolides eesti keelt õpetatud. Debreceni Ülikoolis saab eesti keelt õppida soome-ugri, ungari või soome keele õppekava raames kas kohustusliku või valikainena. Lektorina on seal töötanud nt Anu Kippasto, Leila Kubinyi, Hiie Rüütel. Szombathely kõrgkoolis saab eesti keelt õppida soome-ugri õppekava raames. Lektoriteks on seal olnud Tiina Rüütmaa, Mirjam Link, Marju Ilves. Miskolci ülikoolis õpetatakse eesti keelt ungari keele eriharu tudengitele. Lühemat aega on eesti keelt õpetatud ka Szegedi ja Pécsi ülikoolis. Aastatel 1992-1995 oli Pécsi Janus Pannoniuse ülikooli soome-ugri keelte kateedri juhataja Paul Kokla, kes õpetas 1994. aastal ühe semestri eesti keelt ka Budapestis Péter Pázmányi katoliiklikus ülikoolis.[1]
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 Kreinin, Lea. Eesti keel ja meel madjarimaal. Oma Keel, 2/2002.
- ↑ Välisülikoolid, kus saab õppida eesti keelt. Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe (EKKAV). Haridus- ja Noorteameti veebisait.