Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest riigist; endise riigi kohta vaata artiklit Slovaki Vabariik (1939–1945)

Slovakkia on merepiirita riik Euroopas. Slovakkia naaberriigid on Poola, Tšehhi, Ukraina, Ungari ja Austria. Asub Kesk-Euroopas või teise liigituse järgi Ida-Euroopas. Slovakkial puudub otsene pääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega.

Slovaki Vabariik


slovaki Slovenská Republika
Slovakkia lipp Slovakkia vapp
Slovakkia lipp Slovakkia vapp
Slovakkia asendikaart
Riigihümn Nad Tatrou sa blýska
Pealinn Bratislava
Pindala 48 845 km²
Riigikeel slovaki
Ametlikud keeled slovaki
Rahvaarv 5 397 036 (2011)[1]
Rahvastikutihedus 110,5 in/km²
President Zuzana Čaputová
Peaminister Peter Pellegrini
Iseseisvus 1. jaanuar 1993
SKT 120,758 miljardit $ (2010)[2]
SKT elaniku kohta 22 267 $[2]
Rahaühik euro (EUR)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .sk
ROK-i kood SVK
Telefonikood 421

Slovakkia on alates 1. maist 2004 Euroopa Liidu liige.

Sisukord

LoodusRedigeeri

Slovakkia maastikku iseloomustab mäeahelike ja madalike vaheldumine. Slovakkias leidub kustunud vulkaane, kanjoneid ja koopaid. Seal on rikkalik taimestik ja loomastik. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla, riigis on üle tuhande looduskaitseala, nende üldpind on üle 10 000 ruutkilomeetri.

Slovakkia fauna on vaheldusrikas, sealsetes metsades elab enam kui 40 000 liiki loomi. Suuremateks metsaelanikeks on karud, hundid, metssead ja punahirved. Sealne piison on suurim maismaal elav imetaja Euroopas. Kõrgetel mägedel pesitsevad röövlinnud: kotkad, kanakullid ja pistrikud.

Slovakkia madalatel aladel on aegade kestel tehtud lausraiet, kuid mägedes on suuri metsi veel säilinud. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Slovakkias metsi sootuks rohkem – tervelt 36% riigi üldpindalast.

Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd.

Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning tiikides. Säga, haugi ja karpkala saab püüda Kesk- ja Põhja-Slovakkia veekogudes.

TaimestikRedigeeri

Madalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud, sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused. Tatra mäestiku tippe katvate kivirünkade vahel võivad areneda ainult kõige vähem nõudlikud alpitaimed ja samblikud.

Looduslikud riigipiiridRedigeeri

Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide ahelikke, eraldades Slovakkiat Poolast ja Tšehhist. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge: Morava, Doonau ja Ipoly (Ipeľ). Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale kui maale, mis jääb Tatra mägede ja Doonau jõe vahele.

MadalikudRedigeeri

Slovakkias on kolm põhilist madalikupiirkonda: Zahorska Nižina läänes, Vychodoslovenska Nižina kagus ja Kisalföld edelas.

MäedRedigeeri

Tatrate tipud ulatuvad 2654 meetrini. Sellesse piirkonda kuuluvad Slovakkia ühed mõjusamad maastikuvaated – liustike uuristatud orud, mägijärved ja kosed. Karpaatide mäestiku moodustavad mitmed paralleelsed ahelikud, mille vahele jäävad orud.

 
Gerlachovský štít

Slovakkia kõrgeim mägi on Gerlachovský štít, mille mitmest tipust kõrgeim on 2655 meetri kõrgusel. Rahvusliku ärkamise ja ajaloolise sümbolina on oluline mägi ka Kriváň (2495 m), mida peetakse kogu piirkonna ilusamaks ja ihaldusväärsemaks tipuks. Mägi on ka Slovakkia 5-sendisel euromündil.

KoopadRedigeeri

Eripärased on arvukad lubjakoopad. Mitmed nendest on külastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jäiste kambritega. Üsna mitmed koopad on kantud UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi nimistusse.

VeestikRedigeeri

JõedRedigeeri

Slovakkia suurim jõgi on Doonau. See voolab läbi Saksamaa ja Austria ning tähistab looduses ka piiri Ungariga. Suvel, kui jääväljad mägedes hakkavad sulama, tõuseb veetase. Teistes Slovakkia jõgedes nagu Váh, Hron ja Ipoly (Ipeľ) on nivoo kõrgeim märtsis. Doonau järel pikkuselt teine jõgi Váh voolab peaaegu täies pikkuses Slovakkia territooriumil.

JärvedRedigeeri

Enamik Slovakkia järvi on moodustunud jääajal. Igal järvel on oma värvus, mille määrab ümbrus ja kohalik geoloogiline eripära. Iidsed jäämassiivid on uuristanud koski ka Tatratesse. Kõrgeim (umbes 80 meetrit) on Nefcerka.

PõhjavesiRedigeeri

Slovakkia võib uhkustada paljude mineraalveeallikatega ja tohutu põhjaveevaruga. Allikaid leidub kõikjal, samas kui põhjaveereserv on koondunud Doonau jõe ümbrusse lõunas. Slovakkias on üle 1200 mineraalveeallika ja pole ühtki piirkonda, kus neid ei leiduks. Mõned on parajalt leige veega (üle 20 kraadi), teised üsna kuumad.

KliimaRedigeeri

Slovakkia kliima on mõõdukas, kuigi erineb madalikel ja mägedes oluliselt. Allpool kohtab kuiva ja sooja ning seal on ka ilm enamasti ettearvatav. Mägedes võib seevastu olla hoopis jahedam ja niiskem. Kõige soojem paikkond Slovakkias on Kisalföld ja kõige jahedam Tatra mäestik.

AastaajadRedigeeri

Aastaajad Slovakkias eristuvad selgesti. Talved on Slovakkias üsnagi karmid, eriti just põhjaosas, kus lumi jääb maha enamaks kui sajaks päevaks.

SiseveekogudRedigeeri

Slovakkia suuremad jõed on Doonau, Hron ja Váh.

AjaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklis Slovakkia ajalugu

Esimesed leiud, neandertallaste eluasemete jäljed pärinevad 100 000 aasta tagusest ajast Spiši soojaveeallikate lähedalt.

5000 aastat tagasi tekkisid Slovakkia aladele tekkisid esimesed põlluharijate asundused. 16. sajandist eKr on pärit vanim kivilinn, mis leiti Spiškom Sdvruku lähedal. 5. sajandist eKr1. sajandini elasid Slovakkia territooriumil keldid, kes ehitasid linnu, sulatasid rauda ja vermisid münte. Seda aega võib nimetada esimeseks küpseks tsivilisatsiooniks Slovakkia territooriumil.

2.–10. sajandRedigeeri

13.–19. sajandRedigeeri

Austria-Ungari riigis
  • 17401780 oli Ungari troonil, Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna Maria Theresia. Tema poeg Joseph II (valitses 1765–1790) jätkas tema reforme.
  • 1787 koostas Anton Bernolak slovaki keele grammatika, mis aga veel populaarsust ei saavutanud.
  • 1843 lõi Ľudovít Štúr teise slovaki keele kirjaviisi. Sellega pandi alus nüüdisaegsele slovaki keelele.
  • 1848–49 – Slovaki vabatahtlike korpus organiseeris esimese slovakkide relvastatud ülestõusu. Kolmel korral toimunud ülestõus ei saavutanud edu. Alles 1861. aastal kuulutati välja Slovaki Rahvamemorandum. Kaks aastat hiljem moodustati esimene slovaki rahvuslik organisatsioon – Matica Slovenská. Organisatsiooni eesmärk oli tõsta slovaki rahva haridus- ja kultuuritaset.
  • 1867 võeti vastu Austria-Ungari lepe.

20.–21. sajandRedigeeri

RiigikordRedigeeri

 
Presidendiloss Bratislavas

Slovaki Vabariik on parlamentaarne vabariik. Parlament on Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu (Národná Rada Slovenskej Republiky), mis valitakse otsevalimistel proportsionaalse süsteemi alusel neljaks aastaks. Valitsus allub parlamendile. President valitakse viieks aastaks, alates 1999. aastast otsevalimistel.

PoliitikaRedigeeri

ValimisedRedigeeri

ParlamendivalimisedRedigeeri
PresidendivalimisedRedigeeri

Slovakkia valitsusedRedigeeri

Liitriigi osana alates sametrevolutsioonist:


Alates 1. jaanuarist 1993 jätkas senine valitsus juba iseseisva riigi valitsusena.

HaldusjaotusRedigeeri

Slovakkia jaguneb maakondadeks (kraj). Maakonnad kannavad maakonnalinnade nime.

RahvastikRedigeeri

2010. aastal elas Slovakkias 5 429 763 inimest.[3]

KeeledRedigeeri

Slovakkia ametlik keel on slovaki keel. Umbes 10% rahvastikust räägib ungari keelt. Tänini elab Slovakkias ka sakslasi. Nn Zipsi saksilased (Zipsersachsen) on üks osa keskajal ja uusaja alguses Karpaatidesse asunud sakslastest. Kõige tuntum Slovakkia sakslane on Slovakkia Vabariigi teine president Rudolf Schuster.

Rahvuslik koosseisRedigeeri

Slovakkia etniline koosseis on järgmine:[4]

Tegelikult on mustlasi rohkem registreerunud ungarlaste või slovakkidena.

ReligioonRedigeeri

Roomakatoliiklased moodustavad 68,9% rahvastikust, protestandid 10,8%, kreeka-katoliiklased 4,1% ja ateistid 13%.[4]

AsustusRedigeeri

 
Bratislava
 
Košice

Linnades elab 55% elanikkonnast.[4]

Slovakkia suuremad linnad
Koht Linn Elanike arv
(2006)
1 Bratislava 431 061
2 Košice 234 596
3 Prešov 91 650
4 Žilina 85 477
5 Nitra 84 800
6 Banská Bystrica 80,730
7 Trnava 68,466
8 Martin 59,014
9 Trenčín 56 760
10 Poprad 55 042

MajandusRedigeeri

 
Eurotsooni liikmesriigid (tumesinisega)

Slovakkia 2010. aasta SKP oli 120,758 miljardit USA dollarit. SKP ühe inimese kohta moodustas 2010. aasta Euroopa Liidu keskmisest (32 900 ) 67%[5]. Slovakkias tuli euro käibele 2009. aastal.

Töötus on 2010. aasta seisuga Slovakkias 13,5%.[4]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[4]
Sektor SKT (2010) Tööjõud (2009)
Põllumajandus 2,7% 3,5%
Tööstus 35,6% 27%
Teenindus 61,8% 69,4%

VäliskaubandusRedigeeri

Slovakkia suurimad ekspordiartiklid on masinad ja elektrikaubad (35,9%), sõidukid (21%), baasmetallid (11,3%), kemikaalid ja mineraalid (8,1%) ja plastik (4,9%). Tähtsaimad ekspordipartnerid (2009) on Saksamaa (20,1%), Tšehhi (12,9%), Prantsusmaa (7,8%), Poola (7,2%), Ungari (6,3%), Itaalia (6,1%), Austria (5,8%), Suurbritannia (4,8%).[4]

Slovakkia suurimad impordiartiklid on masinad ja transpordikaubad (31%), mineraalsed tooted (13%), sõidukid (12%), baasmetallid (9%), kemikaalid (8%), plastik (6%). Slovakkia tähtsaimad impordipartnerid (2009) on Saksamaa (16,8%), Tšehhi (12,3%), Venemaa (9%), Lõuna-Korea (6,8%), Hiina (5,8%), Ungari (5,3%), Poola (4%).[4]

KultuurRedigeeri

LinnadRedigeeri

Esimesed tekkisid 11.–12. sajandil. Linnade tähtsus kasvas tormiliselt pärast tatari-mongoli sissetungi ja saksa kolonisatsiooni. 13. sajandil oli Slovakkias 30 linna. 14. ja 15. sajandil kasvas linnade arv seoses mäetööstuse arenguga järsult. Tänapäeval on Slovakkias 138 linna ja neis elab 57% kogu elanikkonnast. Tähtsaim linn on Bratislava (367 km2, 429 000 inimest). Suuruselt järgmised linnad on Trnava, Košice, Prešov, Bardejov, aga ka suured tööstuskeskused nagu Banská Štiavnica, Banská Bystrica ja Strevnica.

KülaeluRedigeeri

Slovakkia küla omandas juba algselt väga täpse struktuuri – üksteise vastu ehitatud majade read moodustasid tänava, mis keskuse poole laienes ja moodustas omakorda väljaku, kus asus kirik. Tänapäeva Slovakkia külad on kompaktsed ja küllaltki suured, neis on tihti ligi 5000 elanikku. Slovakkias on olnud ka hajakülasid.

Arhitektuur, ajaloo- ja kultuurimälestisedRedigeeri

Linnuseid on Slovakkias üle saja. Peaaegu poole rohkem on aristokraatide paleesid ja mõisaid. Kivilinnuste ehitus Slovakkias algas 11.–12. sajandil. Ehitati näiteks Spiši kindlus (Spišský hrad) ja Nitra kindlus (Nitriansky hrad). Seoses tatarlaste pealetungiga linnuste arv suurenes. 12411242 kindlustas kuningas Bela IV piiriäärseid alasid ja peamiste teedeäärseid alasid. Tol ajal ehitati näiteks Orava, Plavecký ja Strečno kindluslossid.

14.–15. sajandil ehitati suurem osa nendest kindluslossidest ümber. Algselt olid nad romaani stiilis, seejärel täiendati neid gooti elementidega. Eriti suured muudatused kaasnesid renessansiga, mil losse täiendati mugavustega. 17. ja eriti 18. sajandil jäid lossid tühjaks. Paljud isegi hävitati kuninga käsul kui Habsburgide vastase liikumise keskused. Osa neist siiski säilis, näiteks Devínis, Bratislavas ja Oravas. Mõned neist ehitati ümber eluasemeteks, kus omanikud elasid kuni 20. sajandini (Orava).

Slovakkias on säilinud suur hulk eri stiilides aristokraatlikke losselamuid. Näiteks on barokne Svätý Antoni loss, rokokoostiilis Markušovce loss ning klassitsistlikud Topoľčianky loss ja Dolná Krupá mõis. Nende losside ansamblis on kaunid aiad ja pargid.

19. sajandil ilmusid Slovakkiasse uut tüüpi mõisahooned, mis rajati tavaliselt külade keskele.

KirikudRedigeeri

Võrreldes Lõuna-Euroopaga hakati neid Slovakkias ehitama palju hiljem, esimesed ilmusid alles 9. sajandil. Vanemad sakraalehitised on näiteks Püha Jüri kirik Kostoľany pod Tribečomis, basiilika Banská Štiavnicas, gooti stiilis Püha Martini toomkirik ja Püha Elsbeta toomkirik Ostices. Sakraalarhitektuuris on ka muid stiilinäiteid: renessanss, barokk, klassitsism – protestantide kirik Banská Bystricas.

Slovakkias on väga levinud ka puukirikud. Nad on väga vanad, nende arhitektid on tundmatud. Nendes ehitistes väljendub inimhinge ja looduse vaheline harmoonia. Inimese püüe seista kõrgemal argiaskeldustest ja muredest. Vanimad neist on Hervatovis, Tvrdošínis ja Žilina maakonnas. 15.–17. sajandist pärinevad niinimetatud artikulaarsed puukirikud, mis ehitati 17. sajandil imperaator Leopold I käsul. Need on protestantlikud kirikud ning neid võib leida Hronsekist, Leštinyst, Paludžast ja Kežmarokist. Selliste kirikute põhiplaan on Kreeka risti kujuline, neil puudub kellatorn ja nende sissekäik on seljaga linnavärava poole. Need kirikud ehitati tavaliselt asulate äärealadele.

Puuarhitektuuri tõelised pärlid asuvad Ida-Slovakkias. Need kirikud on Karpaatide puuseppade meisterteosed, mis on enamjaolt valminud 18. sajandil. Algselt kuulusid need kreekakatoliiklastele, hiljem õigeusklikele. Nende kirikute ikonostaasides on ainulaadsed Karpaatide ikoonid.

RahvaarhitektuurRedigeeri

Slovakkia külade elamute fassaadid on pööratud peatänava või väljaku poole. Maja sissekäik on hoovi pool. Ehitusmaterjalid on savi, puit ja kivi. Populaarseim on siiski puit, kuna metsa on palju. Puitehitised on põhiliselt Ida-Slovakkias, keskosas on levinuim materjal kivi ja Slovakkia madalas lõunaosas savi.

Põhja-Slovakkias maju krohviti, aga ei värvitud. Sagedased on puitornamendid. Lõunas krohviti majad valgeks, aga vahel lisati helesinist. Katused on enamasti puitlaastust, lõunaosas ka õlest ja roost. Mägedes ja nende jalamil on puitarhitektuur suurepäraselt säilinud. Vlokolice on UNESCO kaitse all.

RahvakunstRedigeeri

Populaarne on puulõige, sealhulgas puunõud, mida kasutatakse ka tänapäeval. Metallist valmistatud kannud ja taldrikud on igas regioonis sellele omase mustriga.

Tänini peetakse kinni kalendripühadest ja perekondlikest traditsioonidest. Populaarsed on tantsud ja mitmehäälsed rahvalaulud. Moes on folkfestivalid ja laulupeod.

SöökRedigeeri

Slovakkia köögi põhilised toorained on piim, kartul ja kapsas. Piima kasutatakse nii värskelt kui hapendatult. Kõige popimad piimatooted on cmarkohupiim, hapukoor, brõnsa ja lambajuustud. Peamine rahvustoit on brõnsaklimbid (bryndzové halušky) praetud pekiga. Klimpe tehakse kartulijahust, segatakse brõnsaga, valatakse juurde sulapekk ja fetajuust; kõrvale juuakse hapupiima.

Slovaki algupärane alkohoolne jook on vodka borovicka ehk kadakamarjaviin. Samuti on populaarsed slivovica ja grjato – piirituse, mee ja sularasva segu, mis kuumutatakse enne joomist 60–70 °C-ni. Levinud on palenka ja õlu.

Viinamarju kasvatatakse Slovakkias juba ajalugu Rooma keisririigi ajast, kuid kuna Slovakkia veine valmistatakse peamiselt koduturu tarbeks, mille tarvidused need ka suuresti rahuldavad, ei ole Slovakkia veinid pidanud turul tänapäevaste Euroopa veinidega võistlema ega vasta enamjaolt tänapäevase lääne tarbija ootustele.

AjavööndRedigeeri

Slovakkias kehtib Kesk-Euroopa aeg.

RahvuspühadRedigeeri

  • 1. september
  • Põhiseaduse päev

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Rahvaloenduse andmed. GeoHive. Vaadatud 30.08.2015.
  2. 2,0 2,1 imf.org vaadatud 8.05.11
  3. Počet obyvateľov SR k 30. júnu 2010. Štatistický úrad SR Vaadatud 9.05.2011.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 The World Factbook. CIA, vaadatud 8.05.2011.
  5. indexmundi.com vaadatud 8.05.11

VälislingidRedigeeri