Euroopa piison
Euroopa piison ehk pürg (omastav pürja) (Bison bonasus) on veislaste sugukonda kuuluv imetaja, kes on Eestis loodusliku liigina välja surnud.
| Euroopa piison | |
|---|---|
.jpg) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Sõralised Artiodactyla |
| Sugukond |
Veislased Bovidae |
| Perekond |
Piison Bison |
| Liik |
Euroopa piison |
| Binaarne nimetus | |
|
Bison bonasus Linnaeus, 1758 | |
 Euroopa piisoni levila | |
_in_Tallinn_Zoo,_Estonia_(2023_March).jpg)
Jääajajärgsest soojaperioodist pole Euroopa piisoni luid Eestist teada ning seetõttu arvatakse, et see liik saabus esmalt Lõuna-Eestisse pehmema subatlantilise kliimaperioodi teise poole alguses, mis kestis aastatel 100–1100.[2]. Samad kliimatingimused lubasid Eestisse keskaegse väikese jääajani naasta ka metssigadel, metskitsedel ja hirvedel. Esimesest aastatuhandest pärit Euroopa piisoni luid on leitud Rõngust. Leedus ja Lätis oli Euroopa piisonit subatlantilisel perioodil arvukalt, sügavama lumikattega Eestis oli neid ilmselt vähem, peamiselt Lõuna-Eesti metsades.[3] Tõenäoliselt erines Euroopa piisoni elukeskkond tollal Eestis tavalisema tarva omast. Tarvas eelistas lagedamaid rohumaid jõgede luhtadel ja lagendikel, Euroopa piison aga võis toituda metsas.[2] Eestis ja Lätis pole Euroopa piisoni luid keskajast enam teada, mil Euroopa piison arvatavasti üleküttimise ja kliimamuutuse koosmõjul lõplikult välja suri.
Eestis pole Euroopa piisonit loodusesse reintrodutseeritud, samuti ei ole Euroopa piison siia looduslikult taaslevinud. Euroopa piisoneid on Eestis võimalik näha Tallinna Loomaaias ja Elistvere loomapargis. Virumaal Põlulas eraomanduses oleva karja näol on tegemist ameerika piisonitega.[4]
Pürjad on kitsama kerega kui ameerika piisonid.[5]
Euroopa piison on Poola ja Valgevene rahvusloom.
Levik ja arvukus muuda
Piison oli levinud kogu Euroopas kuni Volga jõeni idas ja Kaukaasiani kagus, kuid nende arvukus vähenes kiiresti inimasustuse leviku ja sellega kaasneva küttimise tõttu. Suuremas osas Prantsusmaast suri piison välja juba 8. sajandil. Ardennides ja Vogeesides säilisid nad 15. sajandini. Tänapäeva Poola aladel oli piison haruldane juba 11. sajandil ja Zygmunt I kehtestas surmanuhtluse piisonite salaküttimise eest. Põhja-Rootsis suri piison välja 11. sajandil ja Inglismaal 12. sajandil. Leedus suri piison välja 18. sajandi keskel. Ungaris Transilvaanias leidus piisoneid veel 18. sajandi lõpus, viimane suri umbes 1790. 1795 võeti piisonite viimane elupaik Białowieża ürgmets kaitse alla ja 1857 loendati seal 1900 piisonit. 1890 ja 1910 tabas seal elanud piisoneid haigus, mis vähendas nende arvukust tunduvalt. 1915. aasta alguses elas seal vaid 770 piisonit. Sügiseks 1917 oli järel vaid 150 piisonit. Esimese maailmasõja ajal ja vahetult pärast selle lõppu langesid paljud piisonid marodeerivate sõdurite saagiks. 4. aprillil 1919 leiti viimased surnud piisoni jäänused. 1920. aastatel oli euroopa piison väljasuremisohus. Euroopa piisonite asurkond oli ka Kaukaasias. 1890. aastatel oli neid jäänud alles vaid 442. 1919 tabas sealseid piisoneid koduveistelt saadud haigus, mis vähendas asurkonda 50 isendini. Viimane Kaukaasias vabas looduses elanud piison tapeti 1927. Kõik tänapäeval elavad euroopa piisonid pärinevad vaid 12 loomaaedades ja loomaparkides elanud piisonist. Vähene geneetiline mitmekesisus on liigi pikaajalise säilimise seisukohalt oluliseks ohuteguriks.
Loomaaedade ja eraisikute pingutuste tulemusena suudeti 1952 esimesed piisonid Białowieża rahvuspargis loodusesse elama lasta. 2004. aastal elas vabas looduses 31 populatsiooni kokku 1955 isendiga. See moodustab umbes 60% kõigist elavatest euroopa piisonitest. Białowieża metsades elab umbes 800 piisonit. Poolas elab umbes 25% kõigist pürgadest.[6] Eestile lähimad vabasse loodusesse lastud piisonid elavad Leedus ning Venemaal Peterburi lähedal ja Karjalas. Aastal 2022 on kavas viia loodusesse piisonid ka Inglismaal, projektiga Wilder Blean.[7]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Plumb, G., Kowalczyk, R. & Hernandez-Blanco, J.A. 2020. (2020). Bison bonasus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2020.
- ↑ 2,0 2,1 Lõugas, Lembi ja Kersti Kihno. Eesti metsades kõndisid piisonid.[alaline kõdulink] Horisont, 1999/5.
- ↑ Lõugas, Lembi. Karvasest mammutist ameerika naaritsani ehk Eesti loomastiku arengulugu. Eesti Loodus, 2002/9.
- ↑ Sikk, Rein. Farmer kutsus piisonid baarileti taha. Eesti Päevaleht, 02.11.2006.
- ↑ "Bison Rewilding Plan". Rewilding Europe. 17. mai 2014. Vaadatud 5. märtsil 2023.
- ↑ Iga neljas maailma pürg elab Poolas, 8. august 2012
- ↑ Wilder Blean
Välislingid muuda
 |
Vikisõnastiku artikkel: pürg |