Vikipeedia

Tallinna Loomaaed

loomaaed Eestis Tallinnas

Tallinna Loomaaed on Tallinna linnale kuuluv loomaaed Tallinnas Haabersti linnaosas Veskimetsa asumis.

Tallinna Loomaaed
Tallinna Loomaaia põhjavärav
Avatud 1939
Asukoht Veskimetsa, Haabersti, Tallinn
Koordinaadid 59° 25′ 14,6″ N, 24° 39′ 28,9″ E
Pindala 89 ha
Loomi 7234 (2022)
Liike 349 (2022)
Külastajaid aastas 310 993 (2020)
Direktor Kaupo Heinma
Tallinna Loomaaia juubelipostmark (NSV Liit, 1989)
Mälestussammas Tallinna Loomaaia endisele direktorile Karoly Sternile (1989)

Tallinna Loomaaias on palju ohustatud liike, näiteks õnnekurg, hiina alligaator, amuuri tiiger, lumeleopard, miilu ja gaur. Loomaaed osaleb liigikaitseprojektides, näiteks euroopa naaritsa ja amuuri leopardi projektis.

Alates jaanuarist 2024 on Tallinna Loomaaia direktor Kaupo Heinma.[1]

Ajalugu

muuda
 
Tallinna Loomaaias

24. novembril 1937 toimus Peeter Pätsi juhatusel koosolek sobiva koha leidmiseks peatselt asutatavale zoo-botaanilisele pargile, vabaõhumuuseumile ja rahva lõbustuspargile.[2]

26. novembril 1938 pidas zooloogiaaia "Rahvapark" eeltööde komisjon oma viimase koosoleku ja leidis, et Tallinna linnavalitsuse soovitatud maa-ala Järve jaama juures pole zooloogiaaia asutamiseks sobiv.[3] Loodushoiu- ja Turismi-instituut taotles loomaaia asutamiseks maad ka Pärnus, kus asja käis selgitamas looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste.[4]

23. juunil 1939 avati Eesti Mängude puhul "Metsloomade näitus". Esimeseks eksponaadiks sai Alutaguse metsast püütud karupoeg.

25. augustil 1939 avas Eesti Loomakaitse Liit 1943. aastaks plaanitud üleriikliku iluaiandusnäituse osana Kadrioru Väikese Loomaaia. Seda peetakse Tallinna Loomaaia asutamiskuupäevaks. Eksponeeritud olid ilves, dingod, okassead, nutriad, lõvid, merisead, mäger, küülikud, jääkarud, pruunkarud, mustkaru, öökullid, punarebased, sinirebased, rebased, metskitsed, ahvid, mäesokud, paavianid ja ponid. 2. novembril 1939 valiti Kadrioru Väikese Loomaaia hooldajaks Aita Päts. 1939. aasta lõpuks oli registreeritud üle 100 000 loomaaiakülastuse. Külastusmaks oli lastele 5 senti, õpilastele ja sõjaväelastele 10 senti, täiskasvanutele 25 senti. Talvel oli loomaaed avatud pühapäeviti kell 11–16. Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse otsusega 20. aprillist 1940 sai alates 1. maist Kadrioru Väikese Loomaaia juhatajaks Hermann Talts.

Tallinna Loomaaia esimene eksponaat oli ilves Illu, kelle oli pojana kingituseks saanud 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud Eesti Laskurliidu võistkond. Illut on kujutatud ka loomaaia logol. 1939. aastal kinkisid Eestist lahkuvad saksa vähemusrahvuse esindajad loomaaiale oma loomi, eriti linde (papagoisid, paabulinde).[5] 1940. aastal oli loomaaial lõvipaar Zappik ja Tilli ning lõvikutsikad Kõu ja Vilgas. Loomaaias olid ka pruunkarud Mari, Jüri ja Maret ning jääkarud Truuta ja Moorits.[6]

Esialgu asus loomaaed ajutisel territooriumil Kadrioru pargi lähedal Mäekalda tänaval. See "ajutine" olukord kestis 44 aastat. Alles 1983. aastal sai loomaaed umbes 89 hektari suuruse ala Veskimetsas, kus olid asunud sõjaväelaod. Laod kohandati loomade hoidmiseks. Uusi rajatisi ei saanud ehitada, sest Nõukogude Liidus kehtis pärast Moskva olümpiamänge kümneaastane kultuuri- ja spordiasutuste rajamise keeld. 1989. aastal valmis paksunahaliste maja, 1999. aastal troopikamaja ja 2005. aastal selle idatiib. 2014. aastal avati loomaaia loodushariduskeskus[7]. 2017. aastal valmis polaariumi esimese etapina jääkarumaailm.[8] 2023. aasta mais valmis Kagu-Aasia vihmamets.[9]

Praegu ehitatakse loomaaeda välja aeglases tempos, kasutades muu hulgas ettevõtete ja eraisikute annetusi.

Tallinna Loomaaia direktorid

muuda

Kogud

muuda

2022. aasta 31. detsembri seisuga oli Tallinna Loomaaias 7234 isendit 349 liigist.[12]

Klass Liike Isendeid
Imetajad   78   714
Linnud   81   329
Roomajad   47   123
Kahepaiksed   14   329
Kalad   53   460
Selgrootud   76   5283
Kokku (2022)   349   7234

Aastate lõikes on liikide arv loomaaias muutunud järgmiselt: [13][14][15][16][17][18][19][20][21][22][23][12][24]

Klass 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Imetajad 94 92 90 93 98 102 105 100 90 82 77 72 78
Linnud 120 120 123 115 120 119 123 114 113 96 86 78 81
Roomajad 47 45 43 44 45 43 43 41 40 38 35 42 47
Kahepaiksed 17 19 17 17 17 16 17 18 17 15 13 14 14
Kalad 133 128 131 129 136 146 129 144 144 89 68 61 53
Selgrootud 167 191 144 126 129 130 97 103 96 87 83 84 76
Kokku 578 595 548 524 545 556 514 520 500 408 362 351 349

Külastusalad

muuda
 
Lilled suvises loomaaias
 
Luitekass

Troopikamaja

muuda

Troopikamaja valmis 1999. aastal arhitekt Rein Kersteni projekti järgi.[25] 2005. aastal avati troopikamaja idatiib (väike troopikamaja), kus eksponeeritakse troopilisi linde, poolahve, roomajaid, kahepaikseid ja kalu.[26]

Liigid

muuda

Elevandimaja

muuda
 
Elevandimaja

Elevandimaja (paksunahaliste maja) avati 1989. aastal Tallinna Loomaaia 50. aastapäevaks. Algul asusid hoones elevandid, ninasarvikud ja kääbusjõehobud, praegu saab seal näha ka roomajaid, pisinärilisi jt. 2000. aastatel rekonstrueeriti afrikaaniumi,[28] 2005. valmis emaelevantide aedik ja 2008. aastal renoveeriti elevantide siseekspositsiooni ala.[29] 2011. aastal renoveeriti ninasarvikute osa, 2023. aastal ehitati ninasarvikute sisepuuridele uued põrandad.

Plaanis on rekonstrueerida ka kääbusjõehobude ekspositsiooni.

Liigid

muuda

Sise-Aasia

muuda
 
Buhhaara hirv ehk hangul
 
Prževalski hobused

Sise-Aasia ekspositsiooni, mis avati 2002. aastal, kuuluvad Aasia keskosast pärit asukad.[32]

2004. aastal valmis vööthüäänide aedik[29] ja 2011. aastal väikekaslaste ekspositsioon, mis asub ameerika piisonite aediku vastas.

 
Väikekaslaste ekspositsioon

Liigid

muuda

Alpinaarium

muuda

Alpinaarium valmis aastatel 2003–2004, siis avati külastajatele ka Ehitajate tee poolne loomaaia läänevärav. 6,81 ha suurusel maa-alal, mis moodustab 10% loomaaia tulevasest ekspositsiooniruumist, on 18 mätaskatusega puithoonet ja ligi 3 ha eelmäestikena modelleeritud jooksuaedikuid. Sinna on plaanitud ka lumeleopardide ja tulevikus ka manulite ekspositsioon.[33][34]

Alpinaariumisse on plaanis kolida veel mägedes elavad kotkad.

Liigid

muuda

Linnutiik

muuda
 
Väikeluik

Kuue saarekese ja ühe suure poolsaarega tiik avati 2002. aastal.[35]

Tulevikus peaks linnutiikide elevandimajapoolses osas asuma ka lõunapoolsete linnuliikidele mõeldud maja.

Liigid

muuda

Kullimägi

muuda
 
Hiid-merikotkas

Kullimägi asub Veskimetsa servas põlise tammiku keskel. Sealsed asukad on peamiselt haukalised ja kakulised. Kullimäel elab ka loomaaia vapiloom ilves.

Liigid

muuda

Faasanid

muuda

Liigid

muuda

Koos faasanitega eksponeeritakse ka teisi linde.

 
Ilves

Polaarium

muuda
 
Jääkaru Nord
 
Jääkarumaailm

Jääkarumaailm valmis 2017. aasta septembri lõpuks (arhitekt Joonas Sarapuu Innopolis Insenerid OÜ-st).[36][37] Juba 2012. aastal oleksid pidanud algama pingviinide ja loivaliste ekspositsiooniala ehitustööd ning karantiinikompleksi projekteerimine, kuid praegu paistab, et seda lähiajal ei juhtu.[29] Tulevikus on plaanis polaariumisse üle kolida lumekakk (Nyctea scandiaca L.), kes praegu elab kullimäel, ja linnutiigi asukas lumehani (Anser caerulescens ssp).[38]

Liigid

muuda

Kagu-Aasia vihmamets

muuda

Kagu-Aasia vihmametsa hoone ehituslik osa valmis 2022. aastal, külastajatele avati ekspositsioon 20. mail 2023. Ekspositsioonihoone projekteeris ConArte OÜ ja ehitas Ehitus5ECO OÜ.[39]

Liigid

muuda

Tiigriorg

muuda

Tiigriorgu hakati ehitama 2022. aastal ja ala avati külastajatele 19. juunil 2024. Selle ekspositsiooniala projekteeris SWECO Projekt AS ja ehitas ATEMO OÜ. Lisaks amuuri tiigrile plaaniti seal algselt eksponeerida selliseid Kaug-Ida loomaliike nagu amuuri leopard, harsa, viiksjänes, muskushirv ja goral. Töö käigus liigiline koosseis muutus.[40][41]

Tiigriorgu naasis 2024. aasta juuni alguses amuuri tiiger Pootsman, kes viibis Euroopa ohustatud liikide paljundusprogrammi raames järglaste saamise eesmärgil Tšehhis Zlini loomaaias (2018), Itaalias Parco Natura Vivas (2020) ja Sloveenias Ljubljana loomaaias (2021). Ljubljanas avastati Pootsmanil tervisekontrolli käigus kõhuseinakasvaja, mis osutus halvaloomuliseks. 8. juulil 2024 tehti Pootsmanile kasvaja eemaldamise operatsioon, kuid anesteesiast toibumise ajal tekkisid rängad tüsistused ja loom suri.[42] Tšehhis ja Itaalias sai Pootsman kokku kuus järeltulijat. Sloveeniast toodi Tallinna loomaaeda emane amuuri tiiger Danuta ja Helsingi loomaaiast emane Ohana. [41]

Liigid

muuda

Liike loomaaia muudest osadest

muuda

Insektaarium

muuda

2007. aastast on Tallinna Loomaaias tegutsenud insektaarium, kus kasvatatakse troopilisi selgrootuid. Kuna insektaariumil puudub eksponeerimispind, korraldatakse iga-aastaseid ülevaatenäitusi kohvik Illu ruumides või väikeses troopikamajas.[43]

Tallinna Loomaaia kogudes oli 2008. aasta seisuga mõni tuhat putukat 70 liigist, sealhulgas prussakad, lutikad, raagritsikad, hulkjalgsed, rändtirtsud, põrnikad ja ämblikud. Tallinnas asub Euroopa loomaaedade suurim põrnikakogu. Insektaariumi kalleimaid asukaid on paar Malaisia põderpõrnikaid (250 eurot).[44] Putukaid ostetakse enamasti Saksamaalt ja Tšehhist ning veidi ka Põhjamaadest.[45]

Alates 2009. aasta oktoobrist on loomaaias 87 Frégate'i saare (Seišellid) fregate'i süsikut (Polposipus herculeanus). See üks maailma ohustatumaid süsiklasi (Tenebrionidae) kuulub Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punase nimestiku kriitilises seisundis liikide hulka[46].[47]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Tallinna loomaaia uus direktor on Kaupo Heinma ERR Uudised, 10.01.2024.
  2. ↑ Liisk langes Pirita kasuks. Rahvaleht, 26. november 1937, nr 140, lk 1.
  3. ↑ Loomaaia "lõpp". Rahvaleht, 30. november 1938, nr 226, lk 3.
  4. ↑ Loomaaed Pärnu? Rahvaleht, 29. november 1938, nr 225, lk 5.
  5. ↑ Lindudemaja loomaaeda. Rahvaleht, 6. november 1939, nr 261, lk 10.
  6. ↑ Looma- ja linduderiigis. Ringkäik Tallinna Kadrioru loomaaias – Ühistegelised Uudised, 21.06.1940.
  7. ↑ Rattus, Sirje (30. juuni 2014). "Homme avatakse loomaaia loodushariduskeskus". pealinn.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 2023-12-08. Vaadatud 8.detsembril 2023. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  8. ↑ "Polaariumis kohtud Arktika võimsate valitsejate – jääkarudega". tallinnzoo.ee. Vaadatud 8. detsembril. 2023. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  9. ↑ "MILJONIPROJEKT ⟩ Tallinna loomaaias saab kogeda troopilise vihmametsa elu". lemmik.postimees.ee. 17. mai 2023. Vaadatud 8. detsembril 2023.
  10. ↑ "Tallinna loomaaia direktoriks saab Tiit Maran". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. veebruar 2017. Vaadatud 16. veebruaril 2017.
  11. ↑ Heinla, Eve (23. märts 2023). "Ametist lahkuv loomaaia direktor Tiit Maran: mul puudub illusioon, et Toompeal saab lihtsam olema". Maaleht. Vaadatud 23. märtsil 2023.
  12. ↑ 12,0 12,1 "Tallinna Loomaaed. Tegevusaruanne 2022" (PDF). tallinnzoo.ee. Vaadatud 8. detsembril 2023.
  13. ↑ "Tallinna loomaaia 2010. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  14. ↑ "Tallinna loomaaia 2011. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2021. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  15. ↑ "Tallinna loomaaia 2012. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  16. ↑ "Tallinna loomaaia 2013. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  17. ↑ "Tallinna loomaaia 2014. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  18. ↑ "Tallinna loomaaia 2015. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  19. ↑ "Tallinna loomaaia 2016. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  20. ↑ "TALLINNA LOOMAAIA MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2017 – 31.12.2017" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9.02.2022. Vaadatud 9.02.2022.
  21. ↑ "TALLINNA LOOMAAIA MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2018 – 31.12.2018" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9.02.2022. Vaadatud 9.02.2022.
  22. ↑ "Tallinna loomaaed. Tegevusaruanne 2019" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  23. ↑ "Tallinna loomaaed. Tegevusaruanne 2020" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  24. ↑ "Tallinna Loomaaed Tegevusaruanne 2021" (PDF). tallinnzoo.ee. Vaadatud 8. detsembril 2023.
  25. ↑ Troopika. Tallinn Zoo.
  26. ↑ Tallinna loomaaed saab 66-aastaseks. ERR, 22. august 2005.
  27. ↑ "80-aastase Tallinna loomaaia vanim asukas on 60-aastane harikrokodill". menu.err.ee. 23.08.2019. Vaadatud 13.07.2022.
  28. ↑ Elevandimaja. Tallinn Zoo.
  29. ↑ 29,0 29,1 29,2 Tallinna Loomaaia arengukava 2008–2012.[alaline kõdulink] Tallinna Kultuuriväärtuste amet. 23. oktoober 2007.
  30. ↑ Marge Sillaots. Kaubanduskeskus toetab Tallinna Loomaaia elevante. Õhtuleht, 8. jaanuar 2009.
  31. ↑ Tiina Jaakson. Tallinna loomaaias avati taas elevandimaja siseekspositsioon. ERR, 23. detsember 2008.
  32. ↑ Sise-Aasia. Tallinn Zoo.
  33. ↑ "Loomaaed avas alpinaariumi" Postimees, 24. aprill 2004.
  34. ↑ Alpinaarium. Tallinn Zoo.
  35. ↑ Linnutiigid. Tallinn Zoo.
  36. ↑ Tallinna Loomaaed. "Jääkarumaailmast".
  37. ↑ Tamm, Liivi (aprill 2018). "Õnn tuli jääkarude õuele". ehitusest.ee. Vaadatud 15.03.2022.
  38. ↑ Arktika Tallinn Zoo.
  39. ↑ "Tere tulemast rohelusse uppunud maailma!". tallinnzoo.ee. Vaadatud 12. septembril 2023.
  40. ↑ "Uus kodu meie armastatud amuuri tiiger Pootsmanile!". tallinnzoo.ee. Vaadatud 13.07.2022.
  41. ↑ 41,0 41,1 "Tiigriorg". tallinnzoo.ee. Vaadatud 10. juulil 2024.
  42. ↑ "Tallinna loomaaed: tiiger Pootsman suri operatsiooni järel tüsistuste tõttu". delfi.ee. 8. juuli 2024. Vaadatud 10. juuli 2024.
  43. ↑ Insectary Tallinn Loomaaia Insektaarium.
  44. ↑ Viktoria Jürmann: "Moekaks muutunud põrnikad ootavad talvel vaatajaid" Pealinn, 15. detsember 2008.
  45. ↑ Anneli Sihvart: "Raagritsikaist prussakateni" Lemmik, aprill 2008.
  46. ↑ Tähelepanuväärne. Tallinn Loomaaia Insektaarium.
  47. ↑ Kirsi Lattu: "Tallinna Loomaaeda jõudis haruldane Seišellidelt pärit mardikas" Maaleht, 19. oktoober 2009.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Loomaaed leinab" ei kasutata eelnevas tekstis.

Kirjandus

muuda
  • Tallinna väikese loomaaia juht Kadriorus (koostanud A. Põllusaar). Tallinn : Eesti Loomakaitse Liit, 1940.
  • Georg Aher. Tallinna Loomaaed : juht. Tallinn : Valgus, 1989.
  • Tallinna Loomaaed. Tallinn Zoo (Tallinna Loomaaia Sõprade Selts ; peatoimetaja Toomas Pranstibel). Tallinn : Tallinna Loomaaed, 2001.
  • Aleksei Turovski. Minu loomad : Aleksei Turovskiga loomaaias. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2008. ISBN 9789949443246.

Artiklid

muuda

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna_Loomaaed&oldid=6861832"