Tallinna Loomaaed

Sissepääs Tallinna Loomaaeda

Tallinna Loomaaia juubelipostmark (NSV Liit, 1989)

Mälestussammas Tallinna loomaaia endisele direktorile Karoly Sternile (1989)

Tallinna Loomaaed on Tallinna linnale kuuluv loomaaed ja ainuke Eestis. Loomaaed asub Tallinnas Haabersti linnaosas Veskimetsa asumis.

Tallinna Loomaaias on palju haruldasi loomi, nt õnnekurg, hiina alligaator, amuuri tiiger, teravmokk-ninasarvik, lumeleopard, miilu ja gaur. Loomaaed osaleb mitmetes liigikaitseprojektides, mis on seotud näiteks euroopa naaritsa ja amuuri leopardiga.

24. oktoobrist 2016 on Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran.

Ajalugu

Tallinna loomaaias

24. novembril 1937 toimus Peeter Pätsi juhatusel koosolek sobiva koha leidmiseks peatselt asutatavale zoo-botaanilisele pargile, vabaõhumuuseumile ja rahva lõbustuspargile.

26. novembril 1938 pidas zooloogiaaia "Rahvapark" eeltööde komisjon oma viimase koosoleku, leides, et Tallinna linna poolt soovitatud maa-ala Järve jaama juures pole vastav zooloogiaaia asutamiseks. Loodushoiu- ja Turismi-instituut taotles loomaaia asutamiseks maad ka Pärnus, kohapeal käis asja selgitamas looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste.

23. juunil 1939 avati Eesti Mängude puhul "Metsloomade näitus". Esimeseks eksponaadiks oli Alutaguse metsast püütud karupoeg.

25. augustil 1939 avas Eesti Loomakaitse Liit 1943. aastaks kavatsetud üleriikliku iluaiandusnäituse osana Kadrioru Väikese Loomaaia, seda loetakse tänapäeval Tallinna Loomaaia asutamiskuupäevaks. Eksponeeritud olid ilves, dingod, okassead, nutriad, lõvid, merisead, mäger, küülikud, jääkarud, pruunkarud, mustkaru, öökullid, punarebased, sinirebased, rebased, metskitsed, ahvid, mäesokud, paavianid ja ponid. 2. novembril 1939 valiti Kadrioru Väikese Loomaaia hooldajaks Aita Päts. 1939. aasta lõpuks oli loomaaeda külastanud üle 100.000 isiku. Külastamismaks oli lastele 5 senti, õpilastele ja sõjaväelastele 10 senti, täiskasvanuile 25 senti. Talvel oli loomaaed avatud pühapäeviti kell 11–16. Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse otsusega 20. aprillist 1940 määrati Kadrioru Väikese Loomaaia juhatajaks arvates 1. maist Hermann Talts.

Tallinna Loomaaia esimene eksponaat oli ilves Illu, kelle oli pojana kingituseks saanud 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud Eesti Laskurliidu võistkond. Illu on kujutatud ka loomaaia logol. 1939. aastal kinkisid Eestist lahkuvad saksa vähemusrahvuse liikmed loomaaiale oma loomi, eriti linde (papagoisid, paabulinde). 1940. aastal oli loomaaial lõvipaar Zappik ja Tilli ning lõvikutsikad Kõu ning Vilgas. Loomaaias olid ka pruunkarud Mari, Jüri ning Maret ja jääkarud Truuta ning Moorits.

Esialgu rajati loomaaed ajutisele territooriumile Kadrioru pargi serval. Alles 1983 sai loomaaed umbes 89 hektari suuruse ala Veskimetsas, kus olid asunud sõjaväelaod. Laod kohandati loomade hoidmiseks. Uusi rajatisi ei saanud ehitada, sest Nõukogude Liidus kehtis pärast Moskva olümpiamänge 10-aastane kultuuri- ja spordiasutuste rajamise keeld. 1989 valmis paksunahaliste maja, 1999 valmis troopikamaja ja 2005 selle idatiib.

Praegu ehitatakse loomaaeda välja aeglases tempos, kasutades muu hulgas ettevõtete ja eraisikute annetusi.

Tallinna loomaaia direktorid

• 1940 Herman Talts, Vladimir Guštšik
• 1945 Jakob Vahur
• 1945 Marta Volmer
• 1945–1947 Manivald Oblikas
• 1947–1948 Andrei Gross
• 1948–1949 Pavel Šilo
• 1949–1951 Aado Lüüs
• 1951 Mihhail Ježov
• 1951–1952 Icaak Bleicher
• 1952–1953 Peeter Liivak
• 1953–1959 Friedrich Koržets
• 1959–1961 Aarne Kasesalu
• 1961–1975 Karoly Stern
• 1975–2016 Mati Kaal
• 2016– Tiit Maran

Kollektsioonid

2015. aastal oli Tallinna Loomaaia kollektsioonis 13 134 isendit 556 liigist ja alamliigist, kes jagunesid järgmiselt:

Klass	Liike	Isendeid
Imetajad	102	1108
Linnud	119	665
Roomajad	43	157
Kahepaiksed	16	125
Kalad	146	2212
Selgrootud	130	8867
Kokku (2015)	556	13134 + söödaloomad

Lilled suvises loomaaias

Luitekass

Troopikamaja

Troopikamaja valmis 1999 arhitekt Rein Kersteni projekti järgi. 2005 avati troopikamaja idatiib (väike troopikamaja), kus eksponeeritakse troopilisi linde, poolahve, roomajaid, kahepaikseid ja kalu.

Loomad

Troopikamaja tuntuimad asukad on šimpansid Pino, Betty ja Quincy ning harikrokodill Vanamees.

Liigid

• gaur (Bos gaurus)
• harikrokodill (Crocodylus porosus)
• hiina alligaator (Alligator sinensis)
• jaapani makaak (Macaca fuscata)
• jaguarundi (Herpailurus yaguaroundi)
• kaelusmangabei (Cercocebus torquatus)
• kalakass (Prionailurus viverrinus)
• kirevahvenlased (Cichlidae)
• kääbusmarmosett (Callithrix pygmaea)
• luukeel e. aravaana (Osteoglossum bicirrhosum)
• pintšetamariin (Saguinus oedipus) looma ajutiselt ei eksponeerita
• pruunleemur (Eulemur fulvus)
• rohepärdik (Chlorocebus aethiops)
• rüüsägalased (Loricariidae)
• suurkudu (Tragelaphus strepsiceros)
• šimpans (Pan troglodytes)
• tupaia (Tupaia glis)
• tömpkoon-krokodill (Osteolaemus tetraspis)
• tüügassiga (Phacochoerus aethiopicus)
• valgetups-marmosett (Callithrix jacchus)
• võik-hobuantiloop (Hippotragus equinus)

Elevandimaja

Elevandimaja

Elevandimaja (Paksunahaliste maja) avati 1989 Tallinna Loomaaia 50. aastapäevaks. Algul asusid hoones elevandid, ninasarvikud ja jõehobud. Tänapäeval saab seal näha ka roomajaid, pisinärilisi jt. 2000. aastatel tehti afrikaaniumis mahukaid rekonstrueerimistöid. 2005 valmis emaelevantide aedik ja 2008 renoveeriti elevantide siseekspositsiooni ala. Aastal 2011 hakati renoveerima ninasarvikute osa.

Tulevikus peaks elevandimajas hakkama kääbusjõehobude ekspositsiooni rekonstrueerimine.

Loomad

Tallinna loomaaias elab kolm elevanti: kaks emast Draay ja Fien ning isane Carl. Kõik nad on üle 20 aasta vanad, sündinud vabas looduses ja jõudnud Tallinna Loomaaeda 1980. aastate teisel poolel.

19. jaanuaril 2010 suri Euroopa vanim (40-aastane) loomaaias elav ninasarvik Murray.

Juunis 2017 sai teravmokk-ninasarvik Kibibi emaks, mis juhtus esmakordselt Tallinna Loomaaia ninasarvikute hulgas.

Liigid

• aafrika elevant (Loxodonata africana)
• benneti känguru (Macropus rufogriseus)
• deegu (Octodon degus)
• kesk-aasia kilpkonn (Testudo horsfieldii)
• kollane anakonda (Eunectes notaeus)
• kuningmadu (Lampropeltis sp.)
• kääbusjõehobu (Hexaprotodon liberiensis)
• merisiga (Cavia porcellus)
• pruun-harjasvöölane (Chaetophractus villosus)
• roninastik (Elaphe sp.)
• stepivaskuss (Ophisaurus apodus)
• teravmokk-ninasarvik (Diceros bicornis)
• tiigerpüüton (Python molurus)
• tšintšilja (Chinchilla langier)
• vahemere kilpkonn (Testudo graeca)
• viker-silehuulboa e aboma (Epicrates cenchria maurus)

Sise-Aasia

Buhhaara hirv ehk hangul

Prževalski hobused

Sise-Aasia kollektsiooni kuuluvad Aasia keskosast pärit asukad. Ekspositsioon avati 2002.

2004 valmis vööthüäänide aedik ja 2006 lõvide klaasvitriinidega ümbritsetud välisekspositsioon ala, kus elavad isalõvi Juna ning emalõvi Tori. Aastal 2011 valmis väikekaslaste ekspositsioon, mis asub ameerika piisonite aediku vastas.

Väikekaslaste ekspositsioon

Liigid

• aasia lõvi e india lõvi (Panthera leo persica)
• buhhaara hirv e hangul (Cervus elaphus bactrianus)
• kodustatud jakk (Bos grunniens)
• kodustatud kaksküürkaamel (Camelus bactrianus)
• kulaan e türkmestani eeslik (Equus hemionus)
• prževalski hobune (Equus caballus przewalskii)
• vööthüään (Hyaena hyaena)
• idakurg (Grus vipio)
• jaapani kurg (Grus japonensis)

Väikekaslaste ekspositsiooni liigid

• Amuuri kass (Prionailurus bengalensis euptilura)
• Manul (Otocolobus manul) (Ajutiselt, enne alpinaariumisse kolimist)
• Luitekass (Felis margarita)
• Rookass (Felis chaus)

Alpinaarium

Alpinaarium valmis aastatel 2003–2004. Samas avati Ehitajate tee poolne loomaaia läänevärav. 6,81 ha suurusel maa-alal, mis moodustab 10% loomaaia tulevasest ekspositsiooniruumist, on 18 mätaskatustega puithoonet ja ligi 3 ha eelmäestikena modelleeritud jooksuaedikuid. Siia on plaanitud ka lumeleopardide ja manulite ekspositsioon

Tulevikus peaksid alpinaariumisse kolima veel mägedes elavad kotkad.

Loomad

Tuntuimad alpinaariumi asukad on lumeleopardid Mahnadi ja Otto.

Liigid

• amuuri goral (Naemorhedus caudatus raddeanus)
• dagestani tuur e idakaukaasia kaljukits (Capra cylindricornis)
• ida-nahur e ida-sinilammas (Pseudois nayaur)
• kreeta habekits e kreeta besoaarkits (Capra aegagrus)
• lakklammas (Ammotragus lervia)
• lumeleopard e irbis (Uncia uncia)
• tadžiki markuur e tadžiki keerdsarvkits (Capra falconeri heptneri)
• tagakaspia uriaal (Ovis vignei arkal)
• tagakaukaasia mägilammas (Ovis orientalis gmelini)

Lõuna-Ameerika

Peale troopikamaja ja elevandimaja elavad Lõuna-Ameerika liigid teisteski loomaaia osades.

Liigid

• guanako (Lama guanicoe)
• lakkhunt e guara (Chrysocyon brachyurus)
• nandu (Rhea americana)
• alpaka (Vicugna pacos)

Linnutiik

Väikeluik

Mustluik

Kuue saarekese ja ühe suure poolsaarega tiik avati 2002 .

Tulevikus peaks linnutiikide elevandimaja poolses osas asuma ka lõunapoolsete linnuliikidele mõeldud maja.

Liigid

• hahk (Somateria mollissima)
• jääkoskel (Mergus merganser)
• kanada lagle (Branta canadensis)
• käharpelikan (Pelecanus crispus)
• kühmnokkluik (Cygnus olor)
• laululuik (Cygnus cygnus)
• mustkael-luik (Cygnus melanocoryphus)
• mustluik (Cygnus atratus)
• must-toonekurg (Ciconia nigra)
• nenelagle (Branta sandvicensis)
• niidu-nösuhani (Chloephaga picta)
• ristpart (Tadorna tadorna)
• roosapelikan (Pelecanus onocrotalus)
• trompetluik (Cygnus buccinator)
• tulipart (Tadorna ferruginea)
• vaaraohani (Alopochen aegyptiacus)
• valge-toonekurg (Ciconia ciconia)
• väikeluik (Cygnus bewickii)
• vööthani (Anser indicus)

• 

  Mustkael-luik

• 

  Nenelagle

• 

  Kanada lagle

Kured

Liigid

Valge-toonekurg

• neitsikurg (Anthropoides virgo)
• sookurg (Grus grus)
• valgekurg (Grus leucogeranus)

Kullimägi

Hiid-merikotkas

Kullimägi asub Veskimetsa servas põlise tammiku keskel. Sealsed asukad on peamiselt pistrikulised ja kakulised.

Liigid

• habekakk (Strix nebulosa lapponica)
• hiid-merikotkas (Haliaetus pelagicus)
• kaeluskotkas (Gyps fulvus)
• kaljukotkas (Aquila chrysaetos)
• karvasjalgkakk (Aegolius funereus)
• kassikakk (Bubo bubo)
• kääpakotkas (Aquila heliaca)
• kumai-kaeluskotkas (Gyps himalayensis)
• lumekakk (Nyctea scandiaca)
• merikotkas (Haliaetus albicilla)
• must-raisakotkas (Aegypius monachus)
• raipekotkas (Neophron percnopterus)
• stepikotkas (Aquila nipalensis)
• vöötkakk (Surnia ulula)

Kaug-Ida

Amuuri tiiger

Amuuri leopard Darla

Tallinna Loomaaed on teinud Hiinale ettepaneku siin sündinud miilude taasasustamiseks loodusesse.

Loomad

Kaug-Ida alal elavad amuuri leopardid Darla ja Aleksi.

Kõrgesse ikka jõudnud väärikas amuuri leopard Freddi suri 12. septembril 2016.

11. jaanuaril 2010 suri amuuri tiiger Bronto, kes toodi siia kümnekuuselt 1998. aastal Moskva loomaaiast. 5. juulil 2012 suri Amuuri tiiger Brita immuunpuudulikkuse ning sellega kaasnenud tõbede tõttu.

Liigid

• amuuri kass (Prionailurus bengalensis euptilura) (väikekaslaste eksp.)
• amuuri leopard (Panthera pardus orientalis)
• amuuri tiiger (Panthera tigris)
• davidi hirv ehk miilu (Elaphurus davidianus)

Faasanid

Liigid

Koos faasanitega eksponeeritakse siin kolme värvulist: kaljuhakki (Pyrrhocorax pyrrhocorax), albiinohallvarest (Corvus corone cornix) ja pasknääri (Garrulus glandarius)

• annami faasan (Lophura edwardsi)
• birma faasan (Syrmaticus humiae)
• kroon-läikfaasan (Lophophorus impejanus)
• mikaadofaasan (Syrmaticus mikado)
• saatür-helmesfaasan (Tragopan satyra)
• sini-kõrvukfaasan (Crossoptilon auritum)
• valgekõht-faasan (Syrmaticus ellioti)
• valge-kõrvukfaasan (Crossoptilon crossoptilon drouynii)
• valgeselg-faasan (Lophura swinhoii)

Boreaalium

Ilves

Boreaaliumi kollektsiooni kuuluvad põhjapoolkera parasvöötmes (kitsamas mõttes taigavööndis) asuvad imetajad.

Siin asub Tallinna Loomaaia vapiloom euroopa ilves (Lynx lynx lynx).

2008 oleks pidanud käivituma boreaaliumi I järgu projekt, et ehitada välja Tiigriorg. 2010 pidi käivituma huntide, kobraste ja saarmaste ning 2012 karude ja ahmide ekspositsiooni ala ehitustööd

Loomad

• Hallhüljes Lielu ja Läti poiss.

Liigid

• ameerika piison (Bison bison)
• baribal (Ursus americanus)
• euroopa naarits (Mustela lutreola)
• euroopa piison ehk pürg (Bison bonasus)
• hallhüljes (Halichoerus grypus)
• ilves (Lynx lynx)
• metssiga (Sus scrofa)
• rebane (Vulpes vulpes)
• Pesukaru (Procyon lotor)

Polaarium

jääkaru Nord

Jääkarumaailm

Arktika kollektsiooni kuuluvad Põhja-Jäämere ja sealsete saarte ning Euraasia ja Põhja-Ameerika rannikuaala erinevad asukad.

2008 pidi käivituma polaariumi I järgu projekt, et ehitada välja jääkarude ekspositsiooni ala. 29. juunil 2016. sõlmiti raamleping uue polaariumi ekspositsiooni projekteerimis-ehitustööde teostamiseks. Ehitustöid alustati 2016. aasta sügisel ning jääkaru maailm valmis 2017. aasta septembri lõpuks. 2012. oleksid pidanud algama pingviinide ja loivaliste ekspositsiooni ala ehitustööd ning karantiinikompleksi projekteerimine, kuid on selge, et seda ei juhtu Tulevikus peaksid siia üle kolima lumekakk (Nyctea scandiaca L.), kes praegu elab Kullimäel, ja linnutiigi asukas lumehani (Anser caerulescens ssp).

Liigid

• jääkaru (Ursus maritimus)
• muskusveis (Ovibos moschatus)

Insektaarium

2007. aastast töötab Tallinna Loomaaias insektaarium, kus tegeldakse troopiliste selgrootute kasvatamisega. Kuna insektaariumil puudub eksponeerimispind, siis korraldatakse iga-aastaseid ülevaatenäitusi kohviku Illu ruumides või väikeses troopikamajas

Tallinna Loomaaia kollektsioonis oli 2008. aasta seisuga mõni tuhat putukat 70 liigist, sh prussakad, lutikad, raagritsikad, hulkjalgsed, rändtirtsud, põrnikad ja ämblikud. Siin asub Euroopa loomaaedade suurim põrnikakollektsioon. Insektaariumi kalleimaid asukad on paar Malaisia põderpõrnikaid (250 euro). Putukad ostetakse enamasti Saksamaalt, Tšehhist ja vähesel määral Põhjamaadest.

Alates 2009. aasta oktoobrist kuulub kollektsiooni 87 Frégate'i saare (Seišellid) fregate'i süsikut (Polposipus herculeanus). See, üks maailma ohustatumaid süsiklasi (Tenebrionidae), kuulub Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punases nimestikus kriitiliselt ohustatud liikide hulka.

Vaata ka

• Elistvere loomapark

Kirjandus

• Tallinna väikese loomaaia juht Kadriorus (koostanud A. Põllusaar). Tallinn : Eesti Loomakaitse Liit, 1940
• Georg Aher. Tallinna Loomaaed : juht. Tallinn : Valgus, 1989
• Tallinna Loomaaed. Tallinn Zoo (Tallinna Loomaaia Sõprade Selts ; peatoimetaja Toomas Pranstibel). Tallinn : Tallinna Loomaaed, 2001
• Aleksei Turovski. Minu loomad : Aleksei Turovskiga loomaaias. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2008. ISBN 9789949443246

Artiklid

• Ameerika miljonär annetas 100 dollarit Eestis loomaaia asutamiseks. Uus Eesti, 19. mai 1936, nr 135, lk 1.
• Loomaaed Piritale. Vaba Maa, 26. november 1937, nr 273, lk 1.
• Mis saab loomaaiaga? Uus Eesti, 7. november 1938, nr 305, lk 8.
• Lõvid, karu, ilves ja alligaatorid Kadriorus. Päevaleht, 16. aprill 1939, nr 103, lk 3.
• Tallinnas avatakse loomadenäitus. Uus Eesti, 13. juuni 1939, nr 158, lk 2.
• Kadrioru loomaaed jälle avatud. Uus Eesti, 26. august 1939, nr 230, lk 6.
• Peeter Päts. Meie väike loomaaed Kadriorus. Loodushoid ja Turism, 1939, nr 5, lk 241–247.
• L. R. Kadrioru Väikesest Loomaaiast talvel. Loodushoid ja Turism, 1940, nr 1, lk 60.
• Pakaseohvrid Kadrioru loomaaias. Uus Eesti, 11. aprill 1940, nr 96, lk 6.
• Uued elanikud tsaari saunas. Esmaspäev, 15. juuni 1940, nr 24, lk 4.
• Tallinna Loomaaia Sõprade Selts. Loomade Maailm, (1998) nr 4, lk 22–23
• Mati Kaal. Loomaaed valmib nagu Tallinna linn. Eesti Loodus,1999 nr 5/6, lk 76–79
• Mati Kaal. Jaanuaris troopikamajja! Eesti Loodus, 2000 nr 1, lk 33
• Hanneli Rudi. Elevantide ööelu saab vaadata ka kodudiivanilt. Tallinna Postimees, 31. august 2009
• Mati Kaal. Virisemine ei vii kunagi kuhugi. Eesti Päevaleht, 2. jaanuar 2010
• Loomaaias suri ninasarvik Murray. Reporter, 19. jaanuar 2010
• Agnes Kuus. Loomaaed leinab. Õhtuleht, 20. jaanuar 2010

Välislingid

• Tallinna Loomaaia koduleht
• Tallinna loomaaia selgrootute nimekiri (seisuga 19.10.2009). Tallinn Loomaaia Insektaarium