Nutria (Myocastor coypus, kirjeldaja Juan Ignacio Molina, 1782) on suur taimetoiduline poolveeline näriline, sugukonna nutrialased (Myocastoridae) ainus liik. Looduses subtroopilisest ja parasvöötmelisest Lõuna-Ameerikast pärinevat liiki on majanduslikel kaalutlustel introdutseeritud Põhja-Ameerikasse, Euroopasse, Aasiasse ja Aafrikasse.[1] Ehkki teda hinnatakse endiselt karusnaha tõttu, peetakse nutriat võõrliigina valdavalt ohtlikuks kohalikele ökosüsteemidele.

Nutria Sloveenia pealinnas Ljubljanas

Nutriad elavad veeäärsetes urgudes ja toituvad taimedest.

Eestis on nutriat kasvatatud põllumajanduslikult. 2016. aastal kanti nutria Euroopa Liidus koduspidamiseks keelatud liikide nimekirja.

Nimetused eri keeltes muuda

Endise NSV Liidu aladel, Põhja-Ameerikas ja Aasias nutriana tuntud looma kohta kasutatakse inglise keeles ka mapudunguni keelest päris sõna coypu, mis on levinud Lääne-Euroopas ja Ladina-Ameerikas; hispaaniakeelsetes maades tähendab nutria saarmast.[2] Prantsuse keeles nimetatakse nutriat ragondin, hollandi keeles beverrat ("kobrasrott") ja saksa keeles Wasserratte ("vesirott", mis eesti keeles tähistab teist liiki). Itaalias on levinuim nimetus nutria, kuid looma kutsutakse ka castorino ("väike kobras"), samuti kui nutrianahka. Rootsi keeles nimetatakse nutriat sumpbäver ("sookobras"). Brasiilias on kasutusel kolm nimetust: ratão-do-banhado, nútria ja tupikeelne laensõna caxingui.

Viited muuda

Välislingid muuda