Okassiga
Okassiga (Hystrix) on näriliste perekond okassigalaste sugukonnast.
| Okassiga | |
|---|---|
 Hari-okassiga | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Närilised Rodentia |
| Sugukond |
Okassigalased Hystricidae |
| Perekond |
Okassiga Hystrix |
Levik muuda
Okassiga elab Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Euroopas, Aasias ja Aafrikas.
Kirjeldus muuda
Kõige pikemad okkad asetaevad seljal ja on 25 cm pikad ning 0,5 cm läbimõõduga. Vaatamata oma välimusele on see näriline täiesti ohutu. End ohustatuna tundes pöörab end ringi ja liigub tagurpidi.
Toitumine muuda
Urust tuleb ta välja öösel, otsides toiduks vilju, taimi, juurikaid ja puukoort, mida kraabib oma tugevate küüntega.
Eluviis muuda
Maapinnal liigub okassiga vaevaliselt, kuid ta on suurepärane ujuja. Okasseal on tugevad küünised, mille abil urgu kaevata. Okassiga veedab terve päeva sügavas koopas. Välja tuleb alles õhtul, et jahile minna.
Paljunemine muuda
Isane okassiga proovib emasele muljet avaldada, liikudes tema poole ja plaksutades rütmiliselt okkaid. Okassiga võib ühe päeva või ühe öö jooksul mitu korda paarituda.
Pärast kuni 4-kuulist tiinust sünnib emasloomal 2–4 poega, kes võivad elada ligikaudu 20 aastat.
Liike muuda
- hari-okassiga (Hystrix cristata)
- valgesaba-okassiga (Hystrix indica)