Kadrioru park
Kadrioru park on park Tallinnas Kadriorus. See piirneb loodes Tallinna lahe ja kagus Lasnamäe linnaosaga.
| Kadrioru park | |
|---|---|
 Õhuvaade Kumule ja Kadrioru pargile | |
| Asukoht | Kadriorg, Tallinn |
| Koordinaadid | 59° 26′ 19″ N, 24° 47′ 15″ E |
 | |
Park rajati koos Kadrioru lossiga 18. sajandi alguses. Kaasajal tegutseb lossis Kadrioru kunstimuuseum ning Kadrioru pargis asub ka Kumu kunstimuuseum. Lossi juures asub ka Kadrioru administratiivhoone.
Monumentidest asuvad pargis näiteks Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument, Amandus Adamsoni monument ja Russalka mälestussammas.
Ajalugu muuda
Kadrioru park koos Kadrioru lossiga rajati 18. sajandi alguses, kui Peeter I ostis 1714. aastal Drentelnide suguvõsale suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. 1718. aastal mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru slobodaa, pargist edela poole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunas (tänapäeva Weizenbergi tänava kohal) asus nii nimetatud vahimaja, põhjas aga puhkemaja. Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusele alles 1740. aastatel.
18. sajandi keskel lasi keisrinna Anna Ivanovna viia lossipargist Peterhofi palee parki raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse. Kadrioru lossi ja pargi paremad päevad saabusid pärast keiser Aleksander I külaskäiku Tallinna 1804. aastal, misjärel anti Eestimaa kubernerile korraldus korrastada loss ning tänapäeva Koidula tänava äärde ehitati lossi ülevaataja elumaja, kus tänapäeval asub Eduard Vilde muuseum, kuid aja jooksul jäi loss jälle keisriperekonna tähelepanuta.
1921. aastast asus Kadrioru lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928. aastal Eesti Kunstimuuseumiks. 1929. aastal võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti ja 1938. aastal valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses.
1936. aastal asus pargis neli oravate ja tihaste einelat.[5]
Park võeti kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. juuni 1959. aasta määrusega nr 218.
2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Kadrioru kunstimuuseum. 2006. aasta veebruarist on Kadriorus külastajatele avatud Kumu kunstimuuseum: Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone.
Asukoht muuda
Kadrioru pargi piir kulgeb Narva maantee ja Võidujooksu tänava ristumiskohast mööda Võidujooksu tänava pargipoolset teemaad edela suunas kuni ristumiseni Lasnamäe tänavaga, sealt edasi mööda Lasnamäe tänava pargipoolset teemaad kuni Lasnamäe 29 krundini, edasi mööda nimetatud krundi ja kruntide Lasnamäe 27 ja 25 piiri loode ja edela suunas ning mööda Lasnamäe 25 krundi piiri kagu suunas kuni ristumiseni Lasnamäe tänavaga, sealt mööda Lasnamäe tänava pargipoolset teemaad edela suunas kuni Lasnamäe 23a krundini, mööda nimetatud krundi piiri loode ja seejärel edela suunas piki paeastangut kuni jalakäijate trepini, sealt edasi mööda treppi loodesse kuni ristumiseni Mäekalda tänavaga, ületab risti tänava ja kulgeb mööda Mäekalda tänava pargipoolset teemaad edelasse kuni ristumiseni Rohelise aasa tänavaga, edasi mööda Rohelise aasa tänava pargipoolset teemaad põhja suunas kuni Kaarna alleeni, sealt mööda parkimisplatsi parempoolset serva kirdesse kuni Kadrioru tennisekeskuse piirdeaiani, mööda seda kirde suunas kuni ristumiseni Lydia Koidula tänavaga, pöördub piki piirdeaeda loodesse ning seejärel edelasse kuni ristumiseni Roheline aas 13 hoonega, sealt mööda nimetatud hoone välisseina loodesse ning seejärel edelasse kuni tenniseväljakute piirdeaiani, mööda seda loode ja seejärel edela suunas ning piki piirdeaia sirgjoonelist pikendust kuni Rohelise aasa tänavani, sealt mööda Rohelise aasa tänava pargipoolset teemaad loodesse ning seejärel kirdesse kuni ristumiseni L. Koidula tänavaga, ületab risti nimetatud tänava ning kulgeb mööda selle tänava pargipoolset teemaad loodesse kuni ristumiseni J. Poska tänavaga, edasi mööda J. Poska tänava pargipoolset teemaad kirdesse kuni ristumiseni August Weizenbergi tänavaga, ületab risti selle tänava ning ristub A. Weizenbergi 33 krundi lõunapoolse piiriga, sealt kulgeb mööda nimetatud krundi lõunapoolset piiri kuni sama krundi idanurgani, edasi piki J. Poska tänava kruntide 34, 36b, 36a ja 36 ning Narva mnt kruntide 92, 96a, 98 ja 100 pargipoolset piiri kirdesse, seejärel piki Narva mnt 100 krundi pargipoolset piiri loodesse kuni ristumiseni Narva maanteega, sealt mööda Narva maantee pargipoolset teemaad kirdesse kuni ristumiseni Narva mnt 108 kinnistuga, edasi mööda nimetatud kinnistu pargipoolset piiri edelasse ja itta, sealt piki Narva mnt 110, 112 ja 114 kinnistute pargipoolset piiri kuni ristumiseni Kadri teega, mööda seda edelasse kuni ristumiseni pargi piiriks oleva kraaviga, mööda seda kraavi kagusse kuni ristumiseni Kuristiku tänavaga, edasi mööda Kuristiku tänava parempoolset teemaad kirde suunas kuni ristumiseni Kuristiku 9 kinnistuga ja sealt mööda nimetatud kinnistu ja Kuristiku 7 kinnistu paeastangupoolset piiri kirdesse ning seejärel loodesse kuni ristumiseni Kuristiku tänavaga, siis mööda nimetatud tänava pargipoolset teemaad kuni Kuristiku 3 kinnistuni ning mööda nimetatud kinnistu pargipoolset piiri kagusse ja kirdesse kuni ristumiseni Narva maanteega ning mööda Narva maantee pargipoolset teemaad kuni ristumiseni Võidujooksu tänavaga. Kadrioru pargi lahustüki piir kulgeb Narva maanteelt mööda "Russalkat" ümbritsevat kõnniteed kirdesse ja seejärel põhja ja loodesse kuni Tallinna lahe kaldajooneni, mööda seda itta kuni Narva mnt 67b piirdeaia kõrval oleva kõnniteeni, mööda nimetatud kõnniteed lõunasse kuni ristumiseni Narva maanteega ning mööda Narva maantee pargipoolset teemaad kirdesse kuni "Russalkat" ümbritseva kõnniteeni.[6]
Vaatamisväärsused muuda
Luigetiik muuda
Käidavaim koht pargis on Luigetiik ja selle ümbrus. Luigetiigi kõrval asub F. R. Kreutzwaldi monument. Koidula 12a asub A. H. Tammsaare muuseum. F. R. Kreutzwaldi monumendi taga asub Miia-Milla-Manda muuseum koos laste mänguväljakuga.
Park ja monumendid muuda
Algul oli Luigetiigi juures teisele poole August Weizenbergi tänavat jääva tiheda kõrghaljastusega pargi asemel itaalia-prantsuse regulaarpark. Regulaarpargina oli algselt kavandatud väike osa kogu suurest pargist. Suuremas osas säilitati loodusmaastiku ilme aasade ja metsatukkadega, mida läbisid alleed. 1722. aastal istutasid sõdurid parki 550 puud. Pargi kiire kujundamise huvides praktiseeriti tollal edukalt täiskasvanud puude ümberistutamist. Osa puudest, eelkõige hobukastanid, kavatseti hiljem Peterburi aedadesse üle viia, kuid Peeter I surma järel see ununes ning hobukastanid jäidki Kadriorgu. Selles pargi osas asub mitu skulptuuri, näiteks Amandus Adamsoni monument, "Belvedere Apollo" koopia, Jaan Koorti monument. Kunagi asusid Kadrioru pargis punakaartlaste mälestussammas, Juhan Smuuli monument ja Kadrioru lossi ees J. Vares-Barbaruse mälestussammas.
Ehitismälestised muuda
Luigetiigi kõrvalt lossi juurde viiva promenaadi äärde jäävad mitmed lossi kõrvalhooned. Kõrvuti asuvate lossi külalistemaja ja pargipaviljoni ruumides asuvad praegu Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Roheline aas 3 asub 19. sajandi keskpaiku Kadrioru lossivalitsejale ehk kastellaanile ehitatud uusbarokse maja esimesel korrusel asub 20. sajandi alguse eesti kirjaniku Eduard Vilde muuseum. Maja kõrval on Peeter Mudisti skulptuur "Kodumaa".
Kadrioru lossi väravate vastas asub väike vahimajake ning sellele järgnevad lossi köögimaja ja jääkelder. Restaureeritud köögihoones on koha leidnud kunstikoguja Johannes Mikkeli kunstikogu tutvustav muuseum. Üle tee on Peeter I majamuuseum – hoone, mis tänapäeval esindab ainsana Eesti arhitektuuris 17. sajandi suvemaja ehituslaadi ning on seetõttu ehitismälestisena eriti väärtuslik.
Lilleaed muuda
Kadrioru lossi ümbruses on kolm looduslikult mere poole langevat astangut, eri astangutel asunud ülemine ja alumine aed olid tervikliku lossiansambli lahutamatud osad. Kadrioru lossi rajamisel, rajati ka lossi taha ülemine aed ehk lilleaed. See paiknes kahel tasapinnal ja oli teineteisest nn Miraažiseinaga eraldatud. Alumisele astangule kujundati sümmeetriliselt paiknevad lilleparterid koos ümmarguste purskkaevubasseinidega. Seoses Kadrioru administratiivhoone ehitamisega aastatel 1937–1938 kujundati kahe maja vaheline Ülemine aed ümber, ajalooline Miraaži tiik täideti mullaga ja selle asemele rajati presidendi roosiaed. Aed Kadrioru lossi ja presidendikantselei hoone vahel suleti külgmüüridega. Barokkstiilis lilleaed taastati ning avati külastajatele 22. juulil 2000.
Kadrioru kontserdiaed muuda
_1912.jpg)
1936/1937. aastal ehitati Luigetiigi saarelt algava telje lõpetuseks vabaõhu kontserdiväljak, kus paiknesid purskkaevudega bassein ja uhke puidust kõlakoda (arhitekt Alar Kotli). Kahel pool trepistikku laius kiviktaimla. Kadrioru kontserdiaed tegutses Luigetiigi ääres üle kuuekümne aasta[7]. Kohvik Kontsertaed asus praeguse Fr. R. Kreutzwaldi kuju asemel. Vabaõhulava taastati 2004. aastal, bosketi tüüpi rohelise teatrina. Astmeline kiviktaimla asendati roosidega ja seda hakati kutsuma Roosimäeks.
Roosimägi muuda
2004.–2005. aastal rajati Kadrioru kiviktaimla asemele Roosimägi, seal kasvab 32 sordist kokku 6100 roositaime. Tegemist on Eesti suurima avaliku rosaariumiga.
Katariina trepp muuda
Pikemalt artiklis Katariina trepp
Päikesekell muuda
Luigetiigi lõunapoolsel kaldal asub arhitekt A. Lomanni projekti järgi E. Uukivi poolt valmistatud päikesekell[8], mille kiviplaadile on ringikujuliselt märgitud tunnid ja 12 sodiaagimärki ja on valmistatud vastavalt Ida-Euroopa ajale. Kella metallosuti kaldenurk on 59 kraadi ja 26 minutit, s.o Tallinna geograafiline laius.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1213 Maja, kus aastail 1927-1933 elas Eduard Vilde ja Kadrioru lossi kastellaani elamu, Kultuurimälestiste register
- ↑ 27514 Roheline aas 1, Kadrioru lossi aednikumaja, Kultuurimälestiste register
- ↑ 27515 Roheline aas 5, Kadrioru lossi teenijate maja, Kultuurimälestiste register
- ↑ 27510 A. Weizenbergi 22, Kadrioru lossi külalistemaja, Kultuurimälestiste register
- ↑ Orav, leevike, tihane kroonu leival. Rahvaleht, 17. jaanuar 1936, nr. 8, lk. 4.
- ↑ Tallinna kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 342-k. 6. mai 2004
- ↑ Margit-Mariann Koppel, Tantsiks veel ja veel… Aga kus?, Kultuur ja Elu 2/2003
- ↑ Vallasmälestis Päikesekell, E. Uukivi, H. Lomanni proj. järgi, 1937 (Vasalemma marmor), Kultuurimälestiste register
Kirjandus muuda
- Heiki Tamm (koostaja) 1988. Kadriorg: loss ja park. Tallinn: Valgus. ISBN 5440004335
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kadrioru park |
- Koduleht
- Kadrioru park kultuurimälestiste riiklikus registris
- "Kadrioru park suurte muutuste lävel" Eesti Päevaleht, 28. november 2003
- "Kadrioru pargis tuleb üle 1000 puu haiguse tõttu maha võtta" ERR, 21. juuli 2023
