Jõesiga (Potamochoerus porcus) on loom sigalaste sugukonnast. Ta pole kodustatud liik ning elab Aafrikas, enamjaolt Guineas. Ta eelistab elada märgade alade (jõgede ja soode) lähedal ning väljub harva vihmametsast.

Jõesiga

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Sõralised Artiodactyla
Sugukond Sigalased Suidae
Perekond Potamochoerus
Liik Jõesiga
Binaarne nimetus
Potamochoerus porcus
(Linnaeus, 1758)
Jõesea levila
Jõesea levila

Nagu paljud teisedki sigalased, on ka jõesiga omnivoor. Ta sööb rohtu, juuri, putukaid, marju ja ka molluskeid. Jõesead elavad kuni 20-liikmelistes karjades, mida juhib kult. Emised sünnitavad enamasti 3–6 põrsast koosneva pesakonna.

Kirjeldus muuda

Jõeseal on silmatorkav punane karvastik, mustad jalad ja valge jutt piki selga. Silmade ümber, põskedel ja lõual on valged markeeringud, ülejäänud koon ja nägu on must. Täiskasvanud siga kaalub 45–115 kilogrammi ja on 55–80 cm kõrge; kehapikkus on 100–145 cm. Saba on peenike ja 30–45 cm pikk. Kuldid on emistest mõnevõrra suuremad. Isastel on kärsa külgedel muhud ja väikesed teravad kihvad.

Käitumine muuda

Jõesiga on omnivoor, kes sööb põhiliselt juuri ja naereid, kuid ka puuvilju, rohtu, mune, surnud loomi, putukaid ja sisalikke. Kärsaga songib ta mulla seest juuri välja. Sel viisil põhjustavad jõesead tihtipeale istandustele kahjustusi.

Jõesiga on põhiliselt öise eluviisiga. Päeval peidab ta end tihedas taimestikus. Pärast päikeseloojangut liiguvad jõesead karjadena ringi, otsides toitu. Karja kuulub isane (kult), mõned emised ja nende põrsad. Kult kaitseb agressiivselt oma karja kiskjate eest, põhiliselt leopardi eest. Vahetevahel võivad mitu karja liituda, moodustades kuni 60 loomast koosneva karja.

Levila muuda

Jõesiga elab vihmametsades, märgades savannides, metsastunud orgudes; jõgede, soode ja rabade läheduses. Levila ulatub Kongost ja Gambiast Ida-Kongoni, lõuna pool Kongo jõe ja Kasaini.