Põrniklased
Põrniklased (Scarabaeidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.
Põrniklased | |
---|---|
Kuldpõrnikas | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Putukad Insecta |
Selts |
Mardikalised Coleoptera |
Sugukond |
Põrniklased Scarabaeidae |
Eestis leidub üle 70 liigi põrniklasi. Tuntumad neist on puude ja rohttaimede juuri kahjustavate vastsetega harilik maipõrnikas, õitel sageli kohatav kuldpõrnikas (Cetonia aurata), metallpõrnikas ja ninasarvikpõrnikas. Aedades on tavalise kahjurina tuntud aiapõrnikas (Phyllopertha horticola).
Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2–41 mm), jässakad, lameljate tundlatega mardikad. Paljudel on pea eesosa sahataoliselt laienenud. Jalad on võimsad, sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud. Peale ronimise on sellistel jalgadel ka kaevamise funktsioon. Põrnikad peavad vähemalt mõnel eluperioodil mullas endale käike rajama. Mõni veedab peaaegu kogu elu kõdus. Ronimiseks kasutavad nad võrdlemisi väikeseid käppasid ja küüniseid. Mullas elavad põrniklased on enamasti tumedad, isegi süsimustad. Õitel toituvad põrnikad on värvikamad.
Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis-juulis. Põrniklaste vastsed on valged, paksud, kõvera kehaga tõugud ehk konud, kes elavad mullas, kõdupuidus ja sõnnikus, mõned isegi sipelgapesades. Sitikate valmikud ja vastsed elavad mullas või sõnnikus ja toituvad peamiselt loomade väljaheidetest. Teiste põrniklaste valmikute menüüsse kuuluvad ka taimede maapealsed osad – noored võrsed, lehed ja õied. Nende vastsed elavad mullas ja toituvad kõdust, huumusest ja taimede juurtest. Põrniklaste areng kestab sageli mitu aastat.
Eesti põrniklasi
muuda- Aegialia arenaria
- Aegialia sabuleti
- Amphimallon solstitiale juunipõrnikas
- Anomala dubia juulipõrnikas
- Aphodius depressus keskmine roojasitikas
- Aphodius fimetarius puna-roojasitikas
- Aphodius fossor suur-roojasitikas
- Aphodius rufipes punajalg-roojasitikas
- Caccobius schreberi
- Cetonia aurata kuldpõrnikas
- Copris lunaris sarviksitikas
- Heptaulacus sus
- Heptaulacus testudinarius
- Heptaulacus villosus
- Liocola marmorata metallpõrnikas
- Melolontha hippocastani harilik maipõrnikas
- Melolontha melolontha lõuna-maipõrnikas
- Onthophagus fracticornis
- Onthophagus gibbulus suur-nukitssitikas
- Onthophagus nuchicornis
- Oryctes nasicornis ninasarvikpõrnikas
- Oxyomus sylvestris
- Oxythyrea funesta täpikpõrnikas
- Phyllopertha horticola aiapõrnikas
- Potosia cuprea vaskpõrnikas
- Psammodius sulcicollis
- Serica brunnea punapõrnikas
- Sinodendron cylindricum silinderpõrnikas
- Trichius fasciatus karuspõrnikas
jpt
Galerii
muuda-
Liparetrus alamsugukonnast Melolonthinae
-
Onthophagus alamsugukonnast Scarabaeinae
-
Polystigma punctatum paaritumas
-
Roojasitikas Aphodius
-
Juulipõrnikas Anomala dubia
-
Aiapõrnikas Phyllopertha horticola
-
Valgus hemipterus