Lakkhunt

Lakkhunt ehk guara (Chrysocyon brachyurus) on koerlaste sugukonda lakkhundi perekonda kuuluv kiskja, oma perekonna ainus liik.

Lakkhunt Kölni loomaaias.

Lakkhunt Beardsley loomaaias.

Nimi

Kohalikud guaraniid nimetavad lakkhunti oma keeles aguará guazú, mis tähendab nende keeles 'suur rebane'. Sellest tuleb ka eestikeelne paralleelnimetus guara.

Looma teaduslik nimetus Chrysocyon tähendab kreeka keeles 'kuldne koer'. Samuti tähendab kuldset koera šaakali ladinakeelne nimetus Canis aureus. Šaakal ja lakkhunt kuuluvad samasse, koerlaste sugukonda.

Levila ja elupaigad

Lakkhunt on Lõuna-Ameerika suurim koerlane. Tema levila ulatub Brasiiliasse, Paraguaysse, Boliiviasse, Uruguaysse ja Põhja-Argentinasse. Ta elutseb rohtlates ja sooservades. Neis paigus on tal tänu pikkadele jalgadele kerge üle kõrge rohu saakloomi jälgida.

Välimus

Lakkhunt meenutab suurt rebast. Ta on omapäraste proportsioonidega: jalad on pikad, kõrvad suured, saba lühike. Pika koonu ja sihvaka kaela tõttu tundub keha lüheldane. Kolp meenutab tugevasti rebase oma. Ka värvus on iseäralik: pealtpoolt on keha kollakasoranž, altpoolt aga peaaegu must. Saba see-eest on hele ja valge tipuga.

Lakkhundi tüvepikkus on umbes 125 cm, sabapikkus ligi 30 cm, õlakõrgus kuni 75 cm, mass 20–23 kg.

Lakkhuntidel on hea kuulmine. Nende saagiks langevad peamiselt aguutid, pakad, linnud, roomajad ja putukad; nad söövad ka taimetoitu, näiteks maha kukkunud puuvilju. Võimalusel näppab lakkhunt kodulinde ja haruharva, hulgakesi koos murrab lambaid.

Pojad sünnivad talvel, harilikult on neid vaid 2–3. Kutsikad on tumedad, välja arvatud valge sabaots.

Lakkhunt loomaaias

Loomaaias on lakkhunti üsna lihtne pidada. Lakkhunt elas 2021. aasta novembrini Tallinna loomaaias. 2022. aasta keskel saabus Tallinna lakkhunt nimega Walter. Loomaaedades, sealhulgas Tallinnas, on lakkhuntidelt sageli järglasi saadud.