Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kalaliigist; kalaperekonna kohta vaata artiklit Säga (perekond); Eesti endise küla kohta vaata Sägä

Säga (Silurus glanis) on sägalaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Säga
EuropeseMeervalLucasVanDerGeest.jpg
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Kiiruimsed Actinopterygii
Selts Sägalised Siluriformes
Sugukond Sägalased Siluridae
Perekond Säga Silurus
Liik Säga
Binaarne nimetus
Silurus glanis

Sisukord

MorfoloogiaRedigeeri

Säga on laia ja madala peaga kala. Ülalõual on tal kaks pikka poiset ja alalõual neli väiksemat. Pärakuuim on pikk ja ulatub sabauimeni, seljauim on väike ja keha suhtes suhteliselt eespool. Selg on mustjasrohekas, küljed laigulised ja kõht hele.

SuurusRedigeeri

Tavaliselt on sägad 1,3–1,6 meetri pikkused, suurimad isendid on olnud kuni 3 meetri pikkused (teistel andmetel ka kuni 5 m [1] ja 300 kg raskused; suurim isend, kes kirjalikes allikais on märgitud kaalus 375 kg, ja see püüti Oderi jõest. Eesti püütud suurim isend kaalus 152 kg[2]. Sägad võivad elada kuni 80 aasta vanuseks[viide?].

Elupaik ja -viisRedigeeri

Säga eelistab suuri soojemaid järvi ja aeglase vooluga sügavaid jõgesid, ning riimveelisi jõgede suudmealasid. Toitub enamasti kaladest, vähemal määral ka limustest ja putukatest, suuremad kalad ka jõevähkidest, konnadest, pisiimetajatest ja veelindudest.

LevilaRedigeeri

Säga on levinud Lääne-Euroopas Reini jõest ida pool kuni Kaspia ja Araali mereni, põhjas kuni Lõuna-Soomeni ja lõunast Väike-Aasiani. Puudub Põhja-Jäämere jõgede vesikonnas.

Eestis on säga vähesel määral levinud peamiselt Emajõe alamjooksul, Peipsi ja Pihkva järves ning Võrtsjärves. Püük on Eestis aastaringselt keelatud.

ViitedRedigeeri

  1. Miller, P. J ja Loates, M. J. 2006. Euroopa kalad. Eesti Entsüklopeediakirjastus
  2. Mikelsaar, N. 1984. Eesti NSV kalad. Tallinn, Kirjastus Valgus

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri