Slovakkia muusika
Slovakkia muusika on Slovakkiast pärinev või slovakkide loodud või esitatud muusika.
Slovakkia muusikat on ajaloo jooksul mõjutanud nii naabermaade kui ka kaugemad kultuurid, kuid on säilinud jälgi ka eelajaloolistest muusikainstrumentidest. Slovakkial on rikkalik rahvamuusikatraditsioon, samuti on palju teada keskaegsest liturgilisest muusikast. Alates 18. sajandist on slovakkia muusikaelu kõige rohkem mõjutanud Austria-Ungari. 19. sajandil hakkasid slovaki heliloojad, näiteks Ján Levoslav Bella, kirjutama slovakipärast romantilist muusikat. Kommunistliku režiimi langusel 20. sajandi lõpukümnenditel hakkas Slovakkias arenema lääne mõjudega popmuusika.
Tänapäevase Slovakkia territooriumil on läbi ajaloo elanud mitmesuguseid rahvaid, seega ei kirjeldata siin artiklis vaid slovakkide muusikat. Nitra piirkonnast on leitud luust valmistatud puhkpille, mis pärinevad varasest pronksiajast (u 3000 eKr). Sarnaseid, kuid edasiarendustega pille valmistati kuni keskajani. Veel vanemate pillide hulgas on paleoliitikumist pärinevad trummid. Leitud on ka rauast ja pronksist kelli 3.-4. sajandist pKr. Hiljemalt 15. sajandiks olid levinud puhkpill fujara, slovaki torupill ja parmupill. Alates 15. sajandist eristavad uurijad slovaki muusikas rahvamuusikat, kirikumuusikat ning linnade ja õukondade instrumentaalmuusikat. Vanim jäädvustatud muusikavorm on vanaslaavikeelsed liturgilised laulud 9. sajandist. Umbes samal ajal olid piirkonnas levinud ka ladinakeelsed laulud, eriti pärast Slovakkia territooriumi liitmist Ungari kuningriigiga 13. sajandil. 15.–17. sajandini kasutati ja arendati linnades polüfooniat. 1526. aastal, kui Slovakkia sai osaks Habsburgide impeeriumist, sai Bratislavast kroonimislinn, mis andis tõuke kunstmuusika arengule.
Klassikalise muusika heliloojad: Ján Levoslav Bella (4. september 1843 – 25. mai 1936), Eugen Suchoň (25. september 1908 – 5. august 1993), Ján Cikker (29. juuli 1911 – 21. detsember 1989), Peter Machajdík (sündinud 1. juunil 1961), Vladimír Godár.