Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib piimanäärme saadusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Piim (täpsustus).

Piim klaasis

Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit enne seda, kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida.

Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima.

Piima tootmise, käitlemise ja töötlemisega seotud majandusharu nimetatakse piimanduseks.

Sisukord

KoostisRedigeeri

  Piima koostis
Ained Inimene Lehm Lammas Kits Hobune
Vesi 87,2% 87,5% 82,7% 86,6% 90,1%
Süsivesikud 7,0% 3,6% 6,3% 3,9% 5,9%
Rasvad 4,0% 3,5–4,0% 5,3% 3,7% 1,5%
Valgud 1,5% 4,6% 4,6% 4,2% 2,1%
Mikroelemendid 0,3% 0,7% 0,9% 0,8% 0,4%

Piim on emulsioon, mis koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem valku. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid.

Piim kui toiduaineRedigeeri

Mõne imetaja, eriti lehma, kodukitse, lamba ja pühvli piima koguvad inimesed toiduks. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöörimist, või töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rjaženka).

Kui värske piim jäetakse mõneks ajaks seisma, siis läheb ta hapuks. Seda põhjustab fermentatsioon: piimhappebakterid muudavad piimasuhkru piimhappeks. Seda fermentatsiooniprotsessi kasutatakse mitmete piimatoodete valmistamisel.

Ka pastööritud lehmapiim läheb hapuks, kui seda ei hoita külmutuskapis 1–4 kraadi juures. Piima hapnemist saab ära hoida töötlemisega ultrakõrgel temperatuuril. Niiviisi töödeldud piima saab avamata kujul säilitada väljaspool külmutuskappi mitu kuud.

RinnapiimRedigeeri

  Pikemalt artiklis Rinnapiim

Inimese rinnapiima peetakse tavaliselt imikute peamiseks toiduks. See sisaldab

TaluvusRedigeeri

Inimene, eriti Euroopa ja osalt ka Aafrika päritoluga inimene, joob erinevalt teistest imetajatest piima ka pärast imikuiga. Võime seedida piimas sisalduvat laktoosi ka täiskasvanuna on geneetiliselt hiline (umbes 8000 aastat vana) ning on tõenäoliselt tekkinud levinud piimaveisekasvatuse põhjal nimetatud piirkondades. Laktoosi seedimiseks on tarvis ensüüm laktaasi, mida toodetakse esimestel elukuudel küll kõikide inimeste organismis, kuid mille tootmine enamikul inimestel pärast imikuiga lakkab. Kui enamik Euroopa päritolu inimesi talub piima, siis enamikul aasialastel, Ameerika põliselanikel ja aafriklastel tekivad laktoositalumatuse tõttu seedehäired (puhitused, kõhulahtisus). Kuid need inimesed võivad puuduva ensüümi laktaasi tablettidena sisse võtta.

Majanduslik tähtsusRedigeeri

Euroopa Liidus lubatud joogipiima sordid
Nimetus Rasvasisaldus Märkus
Toorpiim 3,5–4,0% töötlemata piim, tohib müüa ainult
tootmispaigas
Pakitud toorpiim 3,5–4,0% nagu toorpiim, kuid pakendatuna
kaupluses saadaval
Täispiim vähemalt 3,5% peab olema termiliselt töödeldud
Väherasvane piim
vähese rasvasisaldusega piim
1,5–1,8% peab olema termiliselt töödeldud
Rasvatu piim
kooritud piim
maksimaalselt 0,3% peab olema termiliselt töödeldud

Piima põllumajanduslik kogutoodang on umbes 500 miljonit tonni aastas, millest umbes 85% moodustab lehmapiim. Kõige suuremad piimatootjad on USA, India ja Venemaa.

Nii mõneski kultuuris, mis pärineb põhiliselt karjastest ja nomaadidest, on piimaloomapidamine, piim ja piimasaadused (näiteks juust, jogurt) toitumises kesksel kohal, kuid on ka rahvaid, kes peale rinnapiima üldse piima ei tarvita.

Piimatarbimine kasvab maailmas jõudsalt, kuid ülekaalukalt piimasaaduste kujul. Toiduainetetööstus töötleb piima arvukates vormides alates pagaritööstusest ja jäätisetööstusest kuni lihatöötlemiseni ning konservitööstuse ja kulinaariatööstuseni välja.

Piimatootmine EestisRedigeeri

Eestis toodetakse päevas umbes 2000 tonni lehmapiima. Samas on probleemina välja toodud kohaliku piimatööstuse väikest töötlemisvõimekust, mis sunnib kohalikke tootjaid osa piima toorpiimana eksportima.[1]

Eestis toodetud joogipiimast üle 90% moodustab 2,5-protsendilise rasvasisaldusega piim. 25. märtsil 2004 kiitis Euroopa Liidu piima ja piimatoodete korralduskomitee heaks määruse eelnõu, mille kohaselt Eesti võib jätkata 2,5-protsendise joogipiima tootmist ja kasutamist kuni 30. aprillini 2007. 2,5-protsendilist joogipiima võib turustada ainult Eestis ning ainult Eestis toodetud ja töödeldud piimast.

Eestis lüpstava piima rasvasisaldus on 3,8–5,0%.

PiimaloomadRedigeeri

Eestis on peaaegu ainuke piimaandja lehm. Ka Kesk-Euroopas on põhiline piimaandja lehm, peamiselt mägedes ka lammas (vt lambapiim) ja kits (vt kitsepiim), peamiselt Aasias veel pühvel (vt pühvlipiim) ja ka hobune (vt hobusepiim), kohati ka eesel, kaamel ja jakk, Lõuna-Ameerika Andides harva ka laama. Arktikas kasutatakse ka põhjapõtrade piima.

Suuremad piimatootjad 2012. aastalRedigeeri

Suurimad lehmapiima tootjad[2]
Riik Toodang,
tonnides
Osak.,
%
  USA 90 865 000 14,5
  India 54 000 000* 8,6
  Hiina 37 419 500 6,0
  Brasiilia 32 099 658 5,2
  Venemaa 31 576 047 5,0
  Saksamaa 30 506 929 4,9
  Prantsusmaa 23 983 197 3,8
  Uus-Meremaa 20 053 000 3,2
  Türgi 15 977 837 2,6
  Suurbritannia 13 884 000 2,2
Maailm kokku 625 754 261 100
* – FAO hinnang
Suurimad pühvlipiima tootjad[2]
Riik Toodang,
tonnides
Osak.,
%
  India 66 000 000* 67,7
  Pakistan 23 652 000 24,3
  Hiina 3 080 000* 3,2
  Egiptus 2 650 000* 2,7
  Nepal 1 153 838 1,2
  Myanmar 307 000 0,3
  Itaalia 192 455 0,2
  Iraan 145 000* 0,1
  Sri Lanka 61 710 0,1
  Türgi 46 989 0,0
Maailm kokku 97 417 135 100
* – FAO hinnang
Suurimad kitsepiima tootjad[2]
Riik Toodang,
tonnides
Osak.,
%
  India 4 850 000* 27,2
  Bangladesh 2 608 000** 14,6
  Sudaan 1 532 000* 8,6
  Pakistan 779 000 4,4
  Mali 715 000 4,0
  Prantsusmaa 624 016 3,5
  Somaalia 500 000* 2,8
  Hispaania 443 625 2,5
  Kreeka 407 000* 2,3
  Türgi 369 429 2,1
Maailm kokku 17 846 118 100
* – FAO hinnang
** – arvutuslik
Suurimad lambapiima tootjad[2]
Riik Toodang,
tonnides
Osak.,
%
  Hiina 1 580 000 15,6
  Türgi 1 010 007 10,0
  Süüria 703 008 6,9
  Kreeka 699 500** 6,9
  Rumeenia 650 912 6,4
  Somaalia 615 000* 6,1
  Hispaania 552 517 5,5
  Sudaan 532 000* 5,3
  Iraan 465 000* 4,6
  Itaalia 406 177 4,0
Maailm kokku 10 122 521 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik
Suurimad kaamelipiima tootjad[2]
Riik Toodang,
tonnides
Osak.,
%
  Somaalia 1 090 000* 39,1
  Keenia 933 616 33,5
  Etioopia 165 117 5,9
  Mali 138 727 5,0
  Saudi Araabia 100 000* 3,6
  Niger 98 079 3,5
  Sudaan 61 000* 2,2
  AÜE 45 000* 1,6
  Mauritaania 26 250** 0,9
  Tšaad 24 000** 1,4
Maailm kokku 1 635 857 100
* – FAO hinnang
** – arvutuslik

Konserveerimine ja piimasaadusedRedigeeri

 
Eestis on põhilisteks piimaandjateks lehmad. Veised varahommikul Vängla külas Vigala vallas.

Et värsket piima paremini säilitada, seda kuumutatakse. Selleks on mitmeid menetlusi: pastöörimine, millega saadakse tavalist piima, ja ultrakõrgrõhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil säilivaks.

Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks. Ka arvukad hapupiimasaadused, nagu hapupiim, jogurt, keefir, kumõss ja pett, aitavad muuhulgas piima säilitada.

Piima saab töödelda arvukateks piimasaadusteks, näiteks võiks, juustuks ja kohupiimaks. Töötlemiskohti, kus piima ka säilitamiseks töödeldakse, nimetatakse meiereideks, piimatööstusteks ja juustutööstusteks.

VariaRedigeeri

  • Piimalehmad toodavad tänapäeval umbes 4000–4500 liitrit aastas (11–12 liitrit päevas).[viide?] Üksikud tipplehmad toodavad ajuti kuni 12 000 liitrit aastas (33 liitrit päevas).
  • Kõige rohkem piima toodavad sinivaalad. Üks emane sinivaal toodab 400–600 liitrit väga rasvarikast piima päevas. Vaalapoeg võtab päevas juurde umbes 100 kg.
  • Kõige kallimat piima on (eksperimendi jaoks) lüpstud hiirtelt. Et ühe liitri hiirepiima saamiseks on tarvis lüpsta umbes 4000 hiirt, siis üks liiter hiirepiima maksab umbes 20 000 eurot.

KasulikkusRedigeeri

Vaieldakse, kas lehmapiima joomine on täiskasvanud inimese tervisele otseselt kasuliku toimega või mitte, kuigi on üldtunnustatud, et lastele on see kasulik. Piima küll kiidetakse sageli selle pärast, et see sisaldab palju kaltsiumi, mis on vajalik luude normaalseks kasvuks ja närvide talitlemiseks, kuid mõningatel andmetel ei lase piimas sisalduvad valgud selles leiduvat kaltsiumi luude ehitamiseks kasutada. Samas sisaldab piim palju valku ja rasva, mis on olulised toitained.

Küll võib aga piima ja mitmete piimatoodete tarbimine avaldada kahjulikku mõju inimestele, kelle organismis pole piisavas koguses laktaasi, mis on laktoosi lagundamise eest vastutav ensüüm. Neil inimestel on laktoositalumatus ning laktoosi tarbimine põhjustab ebamugavustunnet, röhitsusi, kõhutuult ja seedehäireid.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Ühistud soovivad rajada uue piimatööstuse" Maaleht, 16. oktoober 2014
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org. Kasutatud 15.01.2015. Inglise.

VälislingidRedigeeri