Jozef Gašpar Tiso (13. oktoober 1887 Bytča18. aprill 1947 Bratislava) oli Slovakkia poliitik ja katoliku preester.

Jozef Tiso
Jozef Tiso
Jozef Tiso (1936)
Slovaki Vabariigi president
Ametiaeg
26. oktoober 1939 – 4. aprill 1945
Slovaki Vabariigi peaminister
Ametiaeg
14. märts 1939 – 26. oktoober 1939
Järgnev Vojtech Tuka
Autonoomse Slovakkia peaminister ja siseminister
Ametiaeg
7. oktoober 1938 – 9. märts 1939
Järgnev Jozef Sivák
Tšehhoslovakkia tervishoiu ja spordi minister
Ametiaeg
15. jaanuar 1927 – 8. oktoober 1929
Eelnev Jan Šrámek (k.t.)
Järgnev Jan Šrámek (k.t.)
Isikuandmed
Sünninimi Jozef Gašpar Tiso
Sünniaeg 13. oktoober 1887
Bytča
Surmaaeg 18. aprill 1947 (59-aastaselt)
Bratislava
Erakond Slovakkia Rahvapartei
Alma mater Viini Ülikool
Autogramm

Jozef Tiso lõpetas Žilinas gümnaasiumi, õppis seejärel vaimulikus seminaris Nitras. Andeka õpilasena võimaldati tal õppida Viini Ülikoolis, mille ta lõpetas 1910. aastal. Ülikooli lõpetamise järel teenis ta katoliku preestrina. 1915. aastal sai Jozef Tiso Nitra Teoloogilise Seminari rektoriks. Aastatel 19211923 oli ta Slovakkia peapiiskopi sekretär. Alates 1924. aastast kuni 1945. aastani oli ta katoliku preester Bánovce nad Bebravous.

1918. aasta lõpus astus Tiso klerikaalsesse autonomistlikku Slovakkia Rahvaparteisse. Esimest korda kandideeris ta Tšehhoslovakkia parlamenti 1920. aastal, valituks osutus 1925. aastal. Tšehhoslovakkia parlamendi liikmeks jäi ta kuni 1938. aastani. 19271929 oli ta Tšehhoslovakkia tervishoiu- ja spordiminister. Pärast Andrej Hlinka surma 1938. aasta augustis sai Tiso faktiliselt Slovakkia Rahvapartei liidriks.

1938. aasta oktoobris saavutas Slovakkia autonoomia ning Tiso sai 7. oktoobril 1938 Slovakkia peaministriks.[1] 1939. aasta veebruaris hakkasid Saksa poliitikud veenma Slovakkia poliitikuid, et need kuulutaksid välja iseseisvuse. Vastukaaluks sellele hõivasid Tšehhoslovakkia väed 9. märtsil Slovakkia ja eemaldasid Tiso võimult.[2] 13. märtsil 1939 kohtus Jozef Tiso Berliinis Adolf Hitleriga.[3] Hitler sisuliselt sundis teda Slovakkia iseseisvust välja kuulutama. 14. märtsil 1939 kuulutas Slovakkia parlament välja Slovaki Vabariigi iseseisvuse.[4] Tisost sai peaminister ja 26. oktoobril 1939 president.

Slovaki Vabariigi presidendina püüdis Tiso ajada suhteliselt mõõdukat poliitikat. Tal oli korduvalt konflikte natsionaalsotsialistliku peaministri Vojtech Tukaga.

Kui Punaarmee hõivas 1945. aasta aprillis kogu Slovakkia territooriumi, siis põgenes Tiso Austria kaudu Saksamaale. 6. juunil 1945 vahistasid Ameerika sõjaväelased ta Baieris ning ta anti Tšehhoslovakkia võimudele välja. Talle esitati süüdistus riigireetmises ning 15. aprillil 1947 mõisteti ta surma. Ta poodi üles 18. aprillil 1947.[5]

Viited

muuda
  1. http://www.rulers.org/ruls2.html
  2. http://ww2db.com/person_bio.php?person_id=291
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. jaanuar 2008. Vaadatud 7. augustil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. http://www.internationalschoolhistory.net/BHP/history/tiso.htm
  5. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2009. Vaadatud 7. augustil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)