1925

14. mai – Eesti Spordilehes ilmus esimest korda Eestis sporditeemaline ristsõna.^[1]
8. mai – Eesti suuruselt teine kommertspank Harju Pank läks pankrotti^[2].
14. mai – Jõgeval asutati esimene Naiskodukaitse jaoskond.

7. juuni – Raudalu maanteel toimus Eesti esimene 1 km pikkune autode ja mootorrataste kiirusvõistlus, mille võitis August Saar oma Opeliga.^[1]
8. juuni – Eesti jalgpallikoondise uueks peatreeneriks sai ungarlane Ferenc Nagy.^[1]
14. juuni – Väike-Maarjas avati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.
14. juuni – Tallinnas avati Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse modernne hoone.^[2]
16. juuni – Riigikogu võttis vastu seaduse, mille kohaselt asundustalunikele ja talurentnikele lubati rendile antud maa erastada; tasumisajaks määrati kuni 60 a.^[2]
19. juuni – Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi: kuldsel kilbivälja kolm sinist leopardina kujutatud lõvi.
28. juuni – Kaunases toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, kus Eesti võitis 1:0. Enne seda mängu ei olnud Eesti maavõistlustel võitnud kaks aastat.^[1]
Juunis alustas Tallinnas kohvikus Marcelle tegevus Eesti esimene elukutseline džässorkester The Murphy Band.^[2]

7. juuli – Eestis toimus esimene jalgrattakross. Distantsi pikkus oli 30 km.^[1]

16. august – avati Tallinna Jalgpalli Klubi jalgpalliväljak, mis oli esimene spetsiaalne jalgpallistaadion Eestis.^[1]
29. august – Tartus algasid 31. augustini kestnud Vanemuise seltsi 60. aastapäeva üritused: pidulik aktus, kontsert, näitus, kanti ette mitmeid näidendeid.^[2]
30. august – avati Rakvere Vabadussõja mälestussammas, mille autor on Amandus Adamson.
8. september – Tallinnas avati politseikool, mille alam klass valmistas neljakuulistel kursustel ette kordnikke, kõrgem klass (6 kuud) politsei rajooniülemaid.
17. september – Otepää ümbruskonnas algasid suured kaitseväe õppused: osa võttis 8000 meest, mitmed lennukid, soomusrongid ja tankid.^[2]
27. september – Tallinnas Kadrioru ringteel toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused jalgrattaspordis.^[1]
28. oktoober – Tallinnas läks Narva maanteel käiku esimene elektritrammiliin.

29. november – Tallinnas algasid 22. novembrini kestnud Estonia seltsi 60. aastapäeva üritused: kontserdid, etendused, ball, raut.^[2]

8. detsember – Kuressaares asutati esimene Naiskodukaitse jaoskond.
12. detsember – Tallinnas avati moodne 360 kohaga kaitseväe keskhaigla.^[2]
20. detsember – Pärnumaal avati Võlla mõisas Kõrgem algkool. Hoones toimus 12- kuuline remont.

Sellel aastal on tähelepanuväärselt hoogustunud Eestist väljarändamine^[2]. Sel aastal lahkub Eestist 2646 inimest (kogu vabariigi jooksul 17 000 inimest)^[2]. Kõige rohkem minnakse Austraaliasse ja Brasiiliasse.^[2]

Sündinud Redigeeri

Pikemalt artiklis Sündinud 1925

Mahathir Mohamad, Malaisia peaminister

15. jaanuar – August Englas, eesti maadleja
18. jaanuar – Gilles Deleuze, prantsuse filosoof
4. veebruar – Arne Åhman, rootsi kergejõustiklane
8. veebruar – Jack Lemmon, ameerika näitleja ja filmilavastaja
19. veebruar – Leslie Laing, Jamaica jooksja
22. mai – Helgi Hirv, eesti graafik
9. juuni – Keith Laumer, ameerika ühendriikide ulmekirjanik
2. juuli – Patrice Lumumba, Kongo Demokraatliku Vabariigi esimene peaminister
10. juuli – Mahathir Mohamad, Malaisia peaminister
2. august – Jorge Videla, Argentina diktaator
8. september – Peter Sellers, briti koomik ja näitleja
27. september – Mihhail Dorovatovski, eesti filmioperaator
30. september – Adolfas Mekas, leedu päritolu USA filmilavastaja
25. oktoober – Kalju Kangur, eesti kirjanik
19. november – Zygmunt Bauman, poola-juudi sotsioloog
19. november – Olav Männi, Eesti skulptor
19. november – Juta Ojamaa, Eesti kergejõustiklane ja kehalise kasvatuse õpetaja
21. november – Ilona-Filgia Kammaru, Eesti murdmaasuusataja
21. november – Uno Uiga, eesti koorijuht ja muusikapedagoog
3. detsember – Kaljo Kiisk, eesti näitleja, filmilavastaja ja poliitik
21. detsember – Einari Koppel, eesti näitleja

Pikemalt artiklis Surnud 1925

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 ^2,14 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 211–215