B.B. King

B.B. King (2009)

Riley B. King, esinejanimega B.B. King (16. september 1925 Berclair, Mississippi osariik14. mai 2015 Las Vegas, Nevada) oli USA bluusimuusik, laulja, helilooja ja kitarrist. B.B. King mõjutas bluusi arengut ja levikut väga palju, seetõttu nimetatakse teda ka bluusikuningaks (the King of the Blues).

Tema esimesed salvestised ilmusid 1940. aastate lõpus, sellest ajast on King andnud välja rohkem kui 50 albumit. Paljusid neist on nimetatud parimateks bluusialbumiteks, näiteks 1965. aasta kontsertalbum "Live At The Regal" ja 1974. aasta "Together for the First Time... Live", mis valmis koostöös Bobby Blandiga.[1]

Aastate jooksul kujundas King välja talle ainuomase kitarristiili. Tema muusikat mõjutas Blind Lemon Jeffersoni, T-Bone Walkeri ja teiste muusikute looming.

B.B. Kingi muusika oli ainulaadne segu traditsioonilisest bluusist, džässist ja mainstream-popist. Siiski oli tal paar rütmi ja bluusi stiilis lööklaulu, näiteks "Three O'Clock Blues" (1951) ja "You Don't Know Me" (1952).[1]

B.B. King pälvis oma karjääri jooksul 15 Grammy auhinda, viimase neist 2009. aastal albumi "One Kind Favor" eest.[2] 1987. aastal võeti ta Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks. 2006. aastal andis president George W. Bush talle USA Presidendi Vabadusmedali. Ajakiri Rolling Stone paigutas ta 2011. aastal kõigi aegade 100 parima kitarristi seas kuuendale kohale.[3]

Üks Kingi kaubamärke oli musta värvi kitarr nimega Lucille. 1949. aastal oli B.B. Kingil esinemine Arkansases Twistis. Esinemise ajal puhkes kahe mehe vahel ühe naise pärast kaklus. Kakluse ajal aeti ümber tantsusaali soojendanud põlev petrooliumitünn ja põhjustati seeläbi tulekahju. Esialgu saalist välja rutanud King pöördus tagasi kokkuvarisemise äärel olnud põlevasse majja, et päästa oma akustiline Gibsoni kitarr. Päev pärast tulekahju sai King teada, et kakluse ajendiks olnud naise nimi oli olnud Lucille. Sestpeale kutsus B.B. King kõiki oma kitarre (enamasti mõni Gibson ES-335) nimega Lucille.[4]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "B. B. King tuleb Eestisse". SL Õhtuleht, 11. märts 1997
  2. Suri bluusimuusik B.B. King menu.err.ee, 15. mai 2015 (vaadatud 04.12.2016)
  3. "100 Greatest Guitarists". Rolling Stone
  4. Kerekes, Jim; O'Neill, Dennis. "B.B. King: Lucille Speaks". 1. märts 1997. Vaadatud 25.01.2020.

VälislingidRedigeeri