Ava peamenüü

Johannes Villemson

Eesti jooksja ja kiiruisutaja
Johannes Villemson (1920)

Johannes Villemson (25. märts 1893 Tallinn22. märts 1971 Chicago, USA) oli Eesti kergejõustiklane, kiiruisutaja ja sporditegelane.[1]

Sisukord

SportRedigeeri

Noorena harrastas ta koduvõimlemist ja Miili klubis maadlust ja tõstmist.mängis Meteori jalgpallimeeskonnas ja osales edukalt karskusseltsi Valvaja jooksuvõistlustel, 1910 siirdus Kalevisse.

Kiiruisutamises võistles esimest korda 1909 ja kergejõustikus 1910.

  • Tuli 1914–16 1500 m jooksus 3 korral Venemaa meistriks, 4 x 400 m teatejooksus võitis hõbeda ning 400 ja 800 m jooksus pronksi.
  • Ületas 1914–17 12 korral Venemaa rekordi (800, 1000 ja 1500 m jooksus ning kümnevõistluses).
  • 1917 sai Helsingis kolme keskmaadistantsi üldvõitja karika.

1911–1927 püstitas ta 60–2000 m jooksus, teivashüppes ja kümnevõistluses 55 Eesti tipptulemust või rekordit ning oli 22 korral teatejooksurekordi või -tipptulemuse püstitaja.[1]

1920. aastal oli ta Antwerpeni olümpiamängudel 1500 m eeljooksus 3., kuid diskvalifitseeriti. 800 m eeljooksus oli ta 6.[1]

Isiklikud rekordidRedigeeri

Kergejõustikus:

  • 60 m 7,1 (1917),
  • 100 m 11,0 (1914),
  • 200 m 23,4
  • 400 m 52,3 (1917),
  • 800 m 1.59,3
  • 1000 m 2.39,2 (1922),
  • 1500 m 4.11,0 (1917),
  • 2000 m 5.57,2 (1920),
  • teivas 3.04,5 (1913).

Kiiruisutajana tuli 1911–15 4 korral mitmevõistluses (1911–13, 1915) ja 11 korral üksikdistantsidel Eesti meistriks ning parandas 11 korda Eesti tipptulemust. Isiklikud rekordid:

  • 500 m 48,3
  • 1500 m 2.43,2 (1915),
  • 5000 m 10.05,6
  • 10 000 m 19.56,0 (1913).

Oli 2 korral (1916–17) Eesti jääpallimeistreid ja Eesti rekordi püstitajaid sõudmises (3000 m neljapaadil).

Kohtuniku ja sporditegelasenaRedigeeri

Tegutses 8 spordialal kohtunikuna, sh maadluskohtunikuna Pariisi (1924), Amsterdami (1928) ja Berliini OM-il (1936), 11 korda EM-il ning tõstekohtunikuna Pariisi OM-il. Oli koos Jüri Lossmaniga Eesti esimesi spordistatistikuid ja 1917–26 esimeste spordikalendrite koostajaid.

Oli 1920–40 ESL-i ja ESK asjaajaja, spordibüroo peasekretär, EOK asjaajaja (1923–40), EKRAVE Liidu, Kergejõustiku- ning Maadlus-, Poksi- ja Tõsteliidu asjaajaja.

1941 töötas Kehakultuuri- ja Spordikomitee plaani- ja rahandussektori juhatajana, 1943–44 Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiameti raskejõustikuinstruktorina.

Oli 1923–26 Kadrioru staadioni ehituskomitee liige. ESK esindajana andis 31. X 1940 koos A. Luhti ja K. Vitsutiga staadioni üle Dünamo EV Nõukogule.

Oli Kalevi juhatuse liige, kergejõustikuosakonna laekur ja majandusjuht, välismaailmaga spordisidemete arendaja, Eesti Spordilehe talitusjuht ja kaastööline (1920–40) ning mitme spordiala võistlusmääruste tõlkija ja koostaja.

Aastal 1944 läks Saksamaale, 1949 siirdus USA-sse[1]. USA-s Chicagos oli ta aastaid sealse Eesti Seltsi esimees.[1]

Tema tuhk maeti 1982. aastal Tallinna Metsakalmistule.[1]

IsiklikkuRedigeeri

Ta oli Henrik Villemsoni isa.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Biograafia ESBL-is (vaadatud 28.12.2014)

VälislingidRedigeeri