Aleksander Klumberg

Eesti sportlane
 See artikkel räägib kergejõustiklasest; laeva kohta vaata artiklit Aleksander Kolmpere (laev)

Aleksander Klumberg (aastast 1936 Aleksander Kolmpere; 17. aprill (5. aprill vkj) 1899 Tallinn10. veebruar 1958 Tallinn) oli eesti kergejõustiklane ja treener.

Aleksander Klumberg
Aleksander Klumberg (1924)
Isikuandmed
Riik Eesti
Sünniaeg 17. aprill 1899
Sünnikoht Tallinn
Surmaaeg 10. veebruar 1958 (58-aastaselt)
Surmakoht Tallinn
Medalid
Olümpiamängud
Pronks 1924 Pariis Kümnevõistlus

Õppis 19081917 erakeskkoolis. Kergejõustikku hakkas harrastama 14-aastaselt niinimetatud düünapoiste hulgas, 15-aastaselt jätkas Kalevis. Tuli 16-aastaselt kolmikhüppes Venemaa meistriks ja parandas 17–18-aastase noorukina korduvalt Venemaa rekordit.

Saavutused muuda

1920. aastal ta püstitas kümnevõistluses Tallinnas mitteametliku ja 1922. aastal ametliku maailmarekordi 7485,610 (12,3 – 6.59 – 12.92 – 1.75 – 55,0 – 17,0 – 39.64 – 3.40 – 62.20 – 5.11,3).

1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis sai odaviskes 5. ja viievõistluses 8. koha, kümnevõistluse katkestas haiguse tõttu. 1923. aastal sai ta Göteborgi mängudel kümnevõistluses kulla ja odaviskes pronksi. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis võitis ta kümnevõistluses pronksmedali. Oli 1920 OM-il esimene Eesti värvides startinud sportlane. See juhtus 15. augustil 1920 kell 11.30.

Ta võistles 16 riigi 58 linnas, võitis 370 auhinda.

Odaviskajana oli 1922 ja 1923 maailma edetabeli juht, 1921 kolmas.

Kuulus 1924. aastal maailma hooaja edetabeli esikümnesse kolmikhüppajana ning Euroopa edetabelisse 1923. aastal kaugushüppaja, 1922. aastal kuulitõukaja ja kettaheitjana.

Tuli aastatel 1917–1927 11 kergejõustikualal 48 ja jääpallis 3 korda Eesti meistriks ning püstitas 23 Eesti rekordit, koos mitteametlikega varasemast ajast 38.

Tema õpilane Janusz Kusociński võitis 1932. aasta olümpiamängudel Los Angeleses kulla 10 000 m jooksus.

1924 valiti ta Eesti Spordilehe küsitluse alusel Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks.

Isiklikud rekordid muuda

100 m jooks – 11,6 (1924)
Kaugushüpe – 7.20 (1923)
Kuulitõuge – 13.63 (1922)
Kõrgushüpe – 1.83 (1925)
400 m jooks – 54,4 (1924)
110 m tõkkejooks – 16,4 (1924)
Kettaheide – 42.38 (1922)
Teivashüpe – 3.50 (1927)
Odavise – 63.60 (1935)
1500 m jooks – 4.49,0

Isiklike rekordite punktisumma on 6795 punkti.

Kolmikhüpe – 14.33 (1924)
Viievõistlus – 3001 punkti (1922), omaaegse tabeli järgi 3780,100 (6.65 – 55.01 – 25,5 – 38.91 – 5.26,0).

Elu pärast sportlaskarjääri lõppu muuda

Tunnustus muuda

Teoseid muuda

  • 1933 "Kergejõustiku õpperaamat: Stiil ja õpetus. Treening. Tervishoid.", A. Kolmpere, Tallinn: Täht, 120 lk.
  • 1936 "Sport ja kehaline kasvatus : mida peaks igaüks teadma selle tähtsusest, erialadest ja ajaloost", Eesti Kirjanduse Selts, Tartu: G. Roht, 110 lk.
  • 1936 "Kehakultuur", Eesti Spordi Keskliit, Tallinn: Tallinna Eesti kirjastus-Ühisus, 31 lk.
  • 1937 "Kergejõustiku konspekt", Eesti Spordi Keskliit, Tallinn: Voldemar Ehrenpreis, 7 lk.
  • 1937 "Kergejõustiku õpperaamat", A. Kolmpere, Tallinn : R. Tohver, 151 lk.
  • 1939 (kaasautor) "Sport ja mäng: noorsportlase käsiraamat. I", A. Kolmpere, J. Laidvere, H. Michelson, H. Niiler; Tartu: Postimees, 111 lk.
  • 1940 (kaasautor) "Sport ja mäng: noorsportlase käsiraamat. II", A. Kolmpere, J. Laidvere, H. Michelson, H. Niiler; Tartu: Postimees, 104 lk.

Isiklikku muuda

Pikkus: 174 cm, kaal 74–75 kg.

Välislingid muuda