Kettaheide
See artikkel vajab ajakohastamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises.

AjaluguRedigeeri
Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35–4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)).
Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896. aastal kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend.
Kettaheite omapärastRedigeeri
Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m.
Kettaheide EestisRedigeeri
Eesti tuntumaid kettaheitjaid:
- Aleksander Tammert (02.02.1973) – isiklik rekord on 15. aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m.
- Gerd Kanter (06.05.1979) – isiklik rekord 73,38 m on püstitatud 4. septembril 2006 Helsingborgis.
- Märt Israel (23.09.1983) – isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m.
- Eha Rünne (25.05.1963) – isiklik rekord on 13. juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m.
Maailmarekordi arengRedigeeri
MehedRedigeeri
NaisedRedigeeri
Olümpiamängude medalivõitjadRedigeeri
MehedRedigeeri
NaisedRedigeeri
Maailmameistrivõistluste medalivõitjadRedigeeri
MehedRedigeeri
NaisedRedigeeri
Euroopa meistrivõistluste medalivõitjadRedigeeri
MehedRedigeeri
NaisedRedigeeri
Vaata kaRedigeeri
VälislingidRedigeeri
- Meeste kettaheite kõigi aegade edetabel
- Naiste kettaheite kõigi aegade edetabel
- Meeste kettaheite edetabelid: 2001 - 2002 – 2003 – 2004 – 2005 – 2006 – 2007 – 2008 – 2009 - 2010 - 2011 -2012 - 2013 - 2014 -2015 - 2016 - 2017 -2018 - 2019 - 2020 -2021
- Naiste kettaheite edetabelid: 2001 - 2002 – 2003 – 2004 – 2005 – 2006 – 2007 – 2008 – 2009 - 2010 - 2011 - 2012 - 2013 - 2014 - 2015 - 2016 - 2017 - 2018 - 2019 - 2020 - 2021