14. august
kuupäev
<< August >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | 2 | 3 | 4 | |||
5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | |
2024 |
14. august on Gregoriuse kalendri 226. (liigaastal 227.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. august (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1862 – asutati Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts.[1]
- 1872 – Narva Kreenholmi vabrikus algas suur streik.[2] Streik kestis 30. septembrini (vkj 18. septembrini).[2]
- 1891 – Postimees hakkas ilmuma päevalehena.[3]
- 1895 – Georg Lurich püstitas Władysław Krajewski raskejõustikuringis oma esimesed tõstmise maailmarekordid.[4]
- 1910 – Riia Loodusuurijate Seltsi ja Kihelkonna kirikumõisa vahel sõlmiti rendileping, mille järgi läksid Vaika saared viie tsaariaegse kuldrubla eest kuueks aastaks Riia Loodusuurijate Seltsi valdusse.
- 1917 – Tallinnas algas 15. augustini toimunud bolševike eestvedamisel peetud maatameeste konverents.[küsitav]
- 1927 – Kurgjal avati Carl Robert Jakobsoni hauasammas.
- 1934 – Herbert George Wells saabus Tallinna.
- 1936 – tähistati Pirita kloostri asutamise 500. aastapäeva.
- 1940 – moodustati Põllumajandussaaduste Kokkuostu Komitee.
- 1941 – USA president Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Winston Churchill kirjutasid alla Atlandi hartale. Harta, milles muuhulgas kõneldi ka sõjaeelsete piiride taastamisest ja rahvaste enesemääramisõigusest, näis pakkuvat teatud garantiisid Eestilegi.
- 1992 – peaminister Tiit Vähi kirjutas alla Rahvusvahelise Valuutafondi memorandumile, mis võimaldas Eestil saada arvestatavaid rahalisi toetusi ja soodsaid krediite.
- 1994 – Pühajärvel peeti Esindamata Rahvaste Organisatsiooni ja Konrad Adenaueri Fondi korraldusel rahvusvaheline konverents "Endise Nõukogude Liidu vabariigid ja rahvad – demokratiseerimine ja üleminek turumajandusele".
- 1996 – erukindral Aleksander Einseln ning riigikogu liikmed Arnold Rüütel ja Enn Tarto tegid ühisavalduse, milles nõudsid Balti Julgeoleku Pakti sõlmimist kaitseks võimaliku Venemaa agressiooni vastu.
- 1998 – Saaremaal maeti Eesti esimene lihasööjabakterinakkuse ohver.
- 1999 – Otepääl peetud Saku Suverulli võitis Kristina Šmigun.
- 2004 – Tallinnas toimus Eesti ja ühtlasi ka Baltimaade esimene geiparaad.[5]
Maailmas
muuda- 1196 – suri piiskop Meinhard. Esimene Liivimaa piiskop maeti Üksküla kirikusse, kust tema põrm hiljem (tõenäoliselt 1380. aastal) viidi Riia toomkirikusse. Teistel andmetel suri piiskop Meinhard sama aasta 11. oktoobril.
- 1790 – Värälä rahulepinguga lõpetati Vene-Rootsi sõda territoriaalsete muudatusteta.
- 1842 – lõppes teine seminolide sõda, indiaani rahvas küüditati Floridast Oklahomasse.
- 1844 – Prantsuse koloniaalväed lõid Marokos Isly lahingus otsustavalt alžeeria vabadusvõitleja Abd el-Kaderi vägesid ja Abd ar-Rahmani juhitud Maroko vägesid.
- 1880 – valmis lõplikult Kölni toomkirik.
- 1893 – Pariisis toimus maailma esimene mootorsõidukijuhi eksam.
- 1900 – bokserite ülestõusu käigus okupeerisid lääneriikide ja Jaapani väed Pekingi.
- 1934 – Ameerika Ühendriikides toimetati San Francisco lahes asuvale Alcatrazi saarele asutatud range režiimiga vanglasse esimesed 53 kinnipeetut.
- 1936 – Badajozi lahingus said Francisco Franco üksused Hispaania kodusõjas esimese suure võidu.
- 1941 – Franklin D. Roosevelt ja Winston Churchill allkirjastasid Briti lahingulaeva HMS Prince of Wales pardal Atlandi harta, milles nad sõnastasid sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
- 1977 – Dannenwaldi raketiõnnetus: Saksa DV-s Dannenwaldi lähedal asunud Nõukogude Liidu armee relvahoidlas toimus rida plahvatusi ning detoneerusid sajad katjuuša tüüpi maa-õhk raketid. Õnnetuses hukkus hinnanguliselt 70 Nõukogude sõdurit.
- 1980 – pärast kraanajuht Anna Walentynowiczi vallandamist algas Gdanski Lenini-nimelises laevaehitustehases üldstreik. Streigijuhiks sai Lech Wałęsa. 1980. aasta augustistreigid viisid ametiühingu Solidaarsus loomiseni.
- 1992 – pärast Abhaasia iseseisvuse väljakuulutamist sisenesid provintsi Gruusia väed.
- 2003 – USA kirdeosas ja Kanada Ontario provintsis toimus elektrikatkestus. Vooluta jäi umbes 50 miljonit inimest.
Sündinud
muuda- Pikemalt artiklis Sündinud 14. augustil
- 1642 – Cosimo III de' Medici, Toscana suurhertsog
- 1665 – Reinhold von Ramm, baltisaksa mõisnik
- 1688 – Friedrich Wilhelm I, Preisimaa kuningas
- 1867 – John Galsworthy, inglise kirjanik
- 1875 – Eusebio Ayala, Paraguay president
- 1889 – Otto Tief, Eesti sõjaväelane ja poliitik
- 1891 – August Arrak, eesti arst
- 1891 – Hugo Sturm, eesti kunstnik
- 1931 – Betty Blue, ameerika modell ja näitleja
- 1920 – Holger Pukk, eesti kirjanik
- 1925 – Juhan Ross, eesti biofüüsik, akadeemik
- 1960 – Sarah Brightman, inglise laulja, sopran
- 1962 – Andres Herkel, Eesti poliitik ja riigikogu liige
- 1963 – Andrus Loog, eesti arst
- 1965 – Janne Andresoo, eesti raamatukogundustegelane
- 1970 – Andres Lember, eesti suhtekorraldaja
- 1971 – Kristjan Otsmann, eesti ajakirjanik
- 1972 – Toomas Tõnissoo, eesti maalikunstnik
- 1976 – Mikk Lõhmus, eesti vandeadvokaat
- 1983 – Mila Kunis, ukraina päritolu ameerika näitleja
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 14. augustil
- 1956 – Bertolt Brecht, saksa näitekirjanik ja luuletaja
- 1958 – Frédéric Joliot-Curie, prantsuse füüsik
- 1977 – Aleksandr Luria, Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia rajajaid
- 1980 – Dorothy Stratten, modell, Playboy Playmate
- 1994 – Elias Canetti, Austria-juudi kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1981
- 1996 – Anu Presjärv, eesti näitleja
- 2004 – Czesław Miłosz, poola luuletaja, Nobeli kirjandusauhind 1980
- 2007 – Endel Simmermann, eesti näitleja
- 2007 – Tihhon Hrennikov, vene helilooja
- 2015 – Ferdinand Veike, eesti nukunäitleja, Eesti Riikliku Nukuteatri rajaja ja peanäitejuht
- 2018 – Teo Maiste, eesti laulja ja näitleja
- 2019 – Tõnu Aav, eesti näitleja
- 2021 – Tõnu Tamm, eesti näitleja ja kunstnik
Pühad
muudaIlmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 136
- ↑ 2,0 2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 143
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 156
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158
- ↑ "Homoparaad läks rahulikult". Eesti Päevaleht. 14. august 2004. Vaadatud 9. juuli 2017.