Vikipeedia

Otepää

linn Valgamaal Otepää vallas
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; küla kohta vaata artiklit Otepää küla

Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul. Otepää on Otepää valla keskus ja rahvusvaheliselt tuntud talispordilinn ja turismikeskus. Otepää on ka Eesti talvepealinn. Otepää paikneb Eesti linnadest kõige kõrgemal, kuni 152 meetrit merepinnast.

Otepää
Otepää - wmee-019.jpg
Pühajärve tee Otepääl
Pindala 6,2 km² (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 2105 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 5755[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 3′ N, 26° 30′ E
Otepää (Eesti)
Otepää
Map

Otepää jaguneb kaheks: vanem, juba 20. sajandi alguses aleviks kujunenud põhjaosa ning Pühajärve lähedal asuv lõunaosa – Otepää aedlinn.

Linnas asub Otepää kirik (ja selle juures Vabadussõjas langenute mälestussammas) ning energiasammas. Otepääl on Otepää Gümnaasium, Otepää Teater ja Otepää Talispordimuuseum. Linnas asub osa Tehvandi spordikeskusest (Tehvandi staadion). Idaküljel on linnamägi, kus asuvad Otepää piiskopilinnuse varemed 13. sajandist.

Otepää elanike arvRedigeeri

Aasta Elanikke
1922 1777
1934 2015
1941 2445
1970 2424
1979 2289
1989 2424
2000 2282
2003 2178
2006 2123
2011 2070

AjaluguRedigeeri

 
Otepää piiskopilinnuse varemed

Muinasajal asus Otepää linnamäel asunud Ugandi eestlaste ning hiljem keskajal Tartu piiskopi ja tema vasallide Otepää linnus. Otepää nimi sealsete kohalike arvates lõuna-eesti murdest oti pea ehk karu pea. Võimalik, et linnusekoha kahekordse nõlvaga mägi andis selleks ainest.

1200. aasta paiku oli Otepää kogu Lõuna-Eesti keskus ja olulisem kui Tartu. "Riia võlaraamatus" (aastail 1286–1352 Riias sõlmitud krediiditehingute osaline register) esineb kaheksa isikut lisanimega Odempe või Odenpe (ehk Otepää). Üks sellenimelistest perekondadest oli tähelepanuväärselt edukas – 14. sajandi teisel poolel asusid selle liikmed ümber Tartusse ja Lübeckisse ning opereerisid suurte rahasummadega. 15. sajandi alguseks oli Otepääst saanud aga teisejärguline asula.[4]

Otepää keskaegses alevis oli ka kivihooneid. 1996. aasta mullatöödel tulid kiriku vastast üle maantee nähtavale keskaegse poolkeldrikorrusega kivihoone vundament ja põrand. Asulas oli kolm keskaegset kalmistut: lisaks kirikaiale linnamäest veidi ida pool oleval kiviristiga künkal ja samuti kunagise Piiri tänava idaosa ääres, praegu Tartu maantee ja uue bussijaama vahel. Otepää alevi ja lähiümbruse elanike arv küündis 14. sajandi teisel poolel 400–500 inimeseni. Asjaolu, et kalmistult leitud ehted ja hauapanused sarnanevad tavalistelt ümbruskonna külakalmistutelt leituga, näitab, et Otepää alevikalmistule maeti eestlasi, kes moodustasid enamiku alevi elanikkonnast. Otepää jõukus 13.–14. sajandil rajanes muinasaega ulatuval teedevõrgul ja kaugkaubanduse traditsioonil. Osa Lätist tulevat kaupa liikus Kagu-Eesti sisealadele ja ka Venemaale endiselt Otepää kaudu. Otepää kaotas oma koha kaugkaubanduses aga Tartule, kust veetee Pihkvasse oli turvalisem ja soodsa tuule korral ka kiirem.[5]

Hiljem oli Otepää Otepää kihelkonna keskus, Liivimaa kubermangu Tartu kreisis. 20. septembril 1876 korraldas Tartu Eesti Põllumeeste Selts kirikumõisas esimese Eesti põllumajandusnäituse.

 
Vaade Otepääle, 1800. Johann Christoph Brotze

4. juunil 1884 õnnistati Otepää kirikla saalis sisse esimene Eesti lipp. Seetõttu on kiriku juures Eesti lipu tuba ja Eesti lipu õnnistamise mälestustahvel. Kiriku lähedal asub ka Jakob Hurda mälestussammas.

13. oktoobril 1919 asutas siseminister Nuustaku alevi.[6]

"Vanade eestlaste ajaloo järele asunud vanasti praeguse Nuustaku alevi kohal eesti linn "Otepää". Kui saksa raudrüütlid eestlased äravõitsid purustati ära ka Otepää linn, ja pärast poole kasvanud sinna kohale pähklimets. Vanakirjade järele elanud seal siis keegi Nuustaku Rein, kes, kui pähklid valmis saanud iga aasta ühel teatud päeval kõik ümbruskonna teomehed kokku käsutanud pähklate kogumiseks, mis siis mõisa viidi. Sellest pähkli päevast tulnud saksakeelne nimetus Nusstag, millest Vene ajal Nustago saanud.

Et aga Nustago, mida eestlased Nuustakuks kutsuvad, muistset kurba orja aega meeletuletab, kuna aga "Otepää" selle vastu endist kuldset minevikku mälestab, otsustas Nuustaku alevivolikogu omal koosolekul 13 augustil s. a. [1922] Nuustaku alevi nimetust ümber muuta "Otepää" aleviks, silmas pidades, et seal, alevi kiire edenemise tõttu, edespidi jälle "Otepää linn" saab asuma."[7]

 
Otepää kirik 2012. aastal

4. oktoobril 1922 nimetas Vabariigi Valitsus Nuustaku alevi ümber Otepää aleviks.[7] 10. juunil 1928 avati Otepää Vabadussõja mälestussammas. 1. aprillist 1936 sai Otepää alev linnaks.[8] Esimeseks linnapeaks sai Julius Niklus, Otepää linnavalitsus asus enne teist maailmasõda aadressil Turu 11. 1936. aasta 1. juulist alustas Otepääl tegevust Otepää linnatapamaja Pärnu tänav 11.[9] 1940. aastal oli Otepää linnavanem Arvo Orn.

22. juulil 1941 anti Otepääl välja niinimetatud Otepää postmargid. 1944. aasta augustis hävis lahingutes suur osa Otepääst.

Aastatel 1950–1959 oli Otepää Otepää rajooni keskus. Otepää linnapea ametit on pidanud Jaanus Raidal[10] ja Aivar Nigol.[11]

1999. aastal liitusid Otepää linn ja Pühajärve vald Otepää vallaks. 4. juunil 2004 tähistati kiriku juures lipu pühitsemise 120. aastapäeva.

Oktoobris 1999 ühinesid kohalike omavalitsuste valimise tulemusena Pühajärve vald ja Otepää linn Otepää vallaks.

SportRedigeeri

 
Otepää on Eesti talvepealinn

Otepää on väga tuntud talispordi- ja suusalinn.

Esimene murdmaasuusatamise maailmakarikavõistluste etapp korraldati Otepääl 1999. aastal ning võistlused toimusid järjepidevalt ka aastatel 2003–2012.[12] Toimunud on see 14 korda ning viimati aastal 2017.[13]

2011. aastal peeti Tehvandi spordikeskuses juunioride ja kuni 23-aastaste põhja suusaalade maailmameistrivõistlused. See oli läbi aegade suurim Eestis peetud tippspordisündmus. Osales 700 sportlast 38 riigist.[14]

Tehvandi staadioni hoones asub Eesti Spordimuuseumi filiaal Otepää talispordimuuseum, mille eelkäija oli Otepää Suusamuuseum.[15]

Otepääl asub Tartu maratoni start.

Alates 2000. aastast toimub Otepää rattamaraton.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Haldus- ja asustusjaotus, vaadatud 7.08.2021.
  2. ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori muudatused, vaadatud 16.09.2018.
  4. ↑ Anti Selart. Keskaja Liivimaa väikelinnade kaotatud võimalus. Horisont 2/2019. Lk 32.
  5. ↑ Heiki Valk. Otepää alevi hiilgus ja allakäik. Horisont 2/2019. Lk 34.
  6. ↑ Siseministri määrus 13. oktoobrist 1919. a. Nuustaku alevi Pühajärve vallast ja Jõgeva alevi Jõgeva vallast äralahutamise asjus. RT 1919, 79/80.
  7. ↑ 7,0 7,1 Nuustaku alevi Otepää aleviks ümbernimetamise määrus
  8. ↑ Riigivanema otsus nr 45. RT 1936, 10, 64.
  9. ↑ Ringi ümber kodumaa., Postimees (1886-1944), nr. 174, 2 juuli 1936
  10. ↑ "Jaanus Raidal sai taas Otepää juhtfiguuriks". 24.05.2001.
  11. ↑ "Otepääl vahetus vallavolikogu liige". 10.08.2017.
  12. ↑ FIS: "Otepää MK-etapp kaob vähemalt aastaks suusatamise kalendrist" ERR, 14.10.2011
  13. ↑ https://www.suusaliit.ee/et/ms-uudised?news_id=20384
  14. ↑ Otepää MM-il võistles pea 700 sportlast üle maailma. sport.err.ee, 1. veebruar 2011.
  15. ↑ Otepää Talispordimuuseum avab uksed[alaline kõdulink]

KirjandusRedigeeri

  • Kaja, 3. juuni 1934, nr 128. (Otepää erinumber.)
  • Otepää saab linnaks. Uus Eesti, 30. märts 1936, nr 88, lk 4.
  • Suured pidustused Otepääl. Uus Eesti, 2. aprill 1936, nr 91, lk 2.

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Otepää&oldid=6414076"