Ava peamenüü

AjaluguRedigeeri

Aastal 1890 asutati Karl Eisenschmidti poolt Vastse-Otepääl karskusselts „Edasi“. 1892. aastal viidi selts Nuustaku alevikku, kus üüriti korter, kuhu seati sisse ka teemaja lugemislauaga. Kortereid tuli mitu korda vahetada, kuni M. Tamm soetas seltsile ”sündsamad ruumid”, pärast mida tegutses seal ka raamatukogu lugemislauaga, kus olid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Lisaks pakuti lugemiseks ka vene- ja saksakeelseid ajalehti. 1905. aastal ilmus ajalehes „Uudised“ teade, et Nuustakul on 12 inimest asutanud lugejate ühisuse, mis kord kuus raamatuid vahetab. Esimese maailmasõja ajal töö soikus.

1916. aastal on asutatud rahvaraamatukogu selts. 23. jaanuaril 1936. aastal annab „Otepää Teataja“ teada, et Vastse-Otepää Rahvaraamatukogu Selts tähistab oma 20ndat tegevusaastat.

Eesti riigi iseseisvaks saades seati karskusseltsi raamatukogu jälle korda. Raamatuid muretseti juurde, lasti neid köita, korraldati nad ”jaoskondade järele” ja seati sisse kaartidega väljaandmine. Raamatukogu juures oli ka lugemislaud, kus sai eestikeelseid ajalehti ja ajakirju lugeda.

1938. aastal oli Linna avalikus raamatukogus 1150 raamatut.

1944. aasta augustis praktiliselt kogu linn hävis, ka raamatukogu.

Otepää raamatukogu jätkas oma tööd 1944. aasta lõpul. Raamatukogu asus kultuurimajaga ühes hoones, aadressil  Võiduväljak 11 (50 m2). 1949. aastaks oli raamatukogule põrandapinda jäänud vaid 23 m2, raamatuid oli 2 929 ja lugejaid 387.

Aastast 1954 pärineb esimene märge raamatukogu lasteosakonna kohta. Raamatukogu lugejate arv ületas sellel aastal esimest korda tuhande piiri – 1030, raamatuid oli 7010.  1954. aastal laenutajana tööle asunud Helju Kirber oli esimene eriharidusega töötaja.

1. aprillil 1955 sai Otepää Lasteraamatukogu iseseisvaks asutuseks, kellele läks linna-raamatukogust 1974 raamatut. Otepääl oli 1955. aastal 4 raamatukogu: keskkooli, partei-komitee, laste- ja rajooniraamatukogu. Kõik nad asusid ühe maja ühel koridoril. Otepää Rajooniraamatukogul oli kasutada üks tuba eraldi sissekäiguga.

1958. aastal esitati soov saada Tallinna Kultuurharidusala Kooli lõpetanutest raamatukogu juhataja ning nii tuli tööle Aili Über (Miks), hilisem „Valgamaalase“ ja „Otepää Teataja“ ajakirjanik.                           

1958. aastal tuli kolida sama maja piires ühelt korruselt teisele – raamatukogu sai uue ruumi tolleaegse administratiivhoone saali. Ühes seinas paiknes rajooniraamatukogu, teises lasteraamatukogu, neid kahte eraldas väike vahekäik. 1959. aasta kolimine viis raamatukogu endisesse kohtuhoonesse Pärna tänav 4, kus saadi enda kasutusse 4 tuba ja köök. Toimus täielik üleminek avariiulite süsteemile. Raamatukogu hakkas kandma Otepää Linnaraamatukogu nime.

1960. aastal oli fondis 9647 eksemplari ja lugejaid 747. Raamatukogu sai juurde kaks ruumi (40 m2), millest ühes hakkas paiknema abonement ja teises fond. Samas majas eraldi toas tegutses linna lasteraamatukogu. 1962. aastal valmis süstemaatiline lugejakataloog. Raamatukogus viidi läbi kapitaalremont, ruumid muutusid valgemaks ja hubasemaks.          

1969. aasta ettevõtmistest oli kõige olulisem maja vana katuse uuendamist. Raamatukogu lugemissaali iseloomustati kui ”parajat pugerikku, kus lugejad tõsisemat tööd raamatututega teha ei saanud”. 1972. aastal hakkas raamatukogus laenutajana tööle Maret Viigimets (neiupõlvenimega Kaup).

1975. aastal ühendati Otepää Lasteraamatukogu taas Otepää Linnaraamatukoguga. 1988. aastal asus lasteosakonda tööle Ülle Paul.                                                                         

1994. aastal läksid raamatukogu ruumid Pärna 4 tagasi endisele omanikule. Otepää linnaraamatukogu kolis oma praegustesse ruumidesse Lipuväljak 13.

2001. aasta aprillis avati raamatukogu juures 4 töökohaga avalik internetipunkt. 2007. aastal sai raamatukogu juurde uue avara lugemissaali. Raamatukogu käsutuses on nüüd 210 m2 pinda. 2008. aastal läks Otepää raamatukogu üle elektroonilisele laenutusele.

JuhatajadRedigeeri

Jaan Jõgi 1946-1948

Hilda Raudsepp 1949

Udo Jäär 1950

Meedi Linnamägi 1951-1952

Madelaine Kikas 1953

Milvi Solodov 1954-1956

Helve Uibo 1957

Aili Über (Miks) 1958- 1963

Tiia Raid 1964-1965

Viivi Tarikas 1966-1972

Eda Länik 1972-1981

Meeta Sõna 1981-1998

Kaido Mägi alates 1999

StatistikaRedigeeri

Statistika 2014. aasta seisuga

Kogud: 30 132

Kasutajad: 1 585

Külastused: 33 455

Laenutused: 39 501

Töökohad: 3

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Valgamaa rahvaraamatukogud 1920-2010. Valga, 2010
  • Valga Keskraamatukogu arhiiv. Valga rajooni/maakonna raamatukogude aastaaruanded 1956–2014

VälislingidRedigeeri