Otepää piiskopilinnus

Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.

Otepää linnamägi

Piiskopilinnus

Otepää piiskopilinnuse varemed

Linnusevaremed

Linnusevaremed

Tartu piiskopi linnus valmis Otepääl esialgsel kujul aastal 1225. See oli esimene kivikindlus Eestis. Samal aastal külastas Otepääd paavsti legaat (katoliku kirikupea volinik välisriigis) Modena Wilhelm, kes märkis seal tugeva linnuse ja kahe kiriku olemasolu.

Oletatavasti valmis esimesena kas linnuse ringmüür või peatorn. Linnuse üldkavatis järgis ilmselt varasema muinaseestlaste linnuse oma. Igal juhul ehitati kõigepealt välja üksnes ülemisel platool paiknev osa, mille jäänused on tõenäoliselt üks vanimaid Lõuna-Eesti telliskiviehitisi. 13. sajandi lõpul ümbritseti ringmüüriga ka alumine platoo, mis sel moel kujunes jällegi eeslinnuseks. Veel hilisemal ajal poolitati eeslinnus vahemüüri ja torni abil. Linnus asus looduslikult väga hästi kaitstud kohas: pealinnus asus 40 meetri kõrgusel ümbritsevast maapinnast, eeslinnus sellest 20 meetrit madalamal.

Üks omapärane moodustis on linnuse hoovil asuv suur lohk, mida paljud uurijad pidasid veetankiks – joogiveereservuaariks. Tegemist on Eesti keskaegses arhitektuuris unikaalse rajatisega: vaid Sangaste (Keeni) linnamäel on olemas midagi sarnast.

1343. aasta Jüriöö ülestõusu ajal asus seal Tartu piiskopi vägede staap Johan Üxkülli juhatusel. Seejärel kuulus linnus järgemööda mitmele vasallile.

Otepää piiskopilinnuse hävitas ordu 1396 ja seda ei taastatud. Piirkonna majanduskeskus siirdus seejärel arvatavasti linnuse lähistelt kahe kilomeetri jagu kirdesse, hilisema Vana-Otepää mõisa paikkonda.

Otepää linnuse varemetest on selle varajase hävimise ja varemetesse jäämise tõttu leitud palju unikaalseid esemeid, millest silmapaistvaim on Otepää püss, täpselt dateeritud Euroopa püssidest seni vanim.

Osa linnuse varemeid on 20. sajandil välja kaevatud ja eksponeeritud. Praegune linnuse juurdepääsutee loodest, kihelkonnakiriku poolt, ei ole algne, vaid rajatud 19. sajandil. Algne tee suundus linnusesse (mäkke) selle kirdeküljest, kus asus tõenäoliselt ka väike alev. Selle asukohta tähistab nüüdisajal väike länguvajunud kivirist.

Otepää muinaslinnus (piiskopilinnus) ja selle läheduses asunud kihelkonnakirik andsid nime ka hilisemale alevile (praegusele linnale), mis tekkis 18.–19. sajandil linnusest kilomeetri jagu lääne poole tähtsasse teeristi. Algselt kandis alev Nuustaku nime.

Otepää linnust on uuritud alates 1950. aastatest. Esialgu kaevas seda Osvald Saadre, hiljem Ain Mäesalu.

Vaata ka

• Otepää muinaslinnus
• Eesti linnuste loend

Kirjandus

• Heinrich von Hagemeister, "Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands" Teil 2., Riga: E. Frantzen 1837, lk 22–24

Välislingid

• Otepää linnus kultuurimälestiste riiklikus registris
• Otepää linnuse plaan, 1850
• Otepää ajaloo teemapark
• Ain Mäesalu, Otepää linnuse hävimisdaatumist, Estonian Journal of Archaeology, 2010, 14, 1, 79–89