Kahevõistlus

Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Suusakahevõistlus sai alguse 1880. aastatel Norrast. 1892. aastal oli see kavas esimesel Holmenkolleni suusafestivalil.

See artikkel räägib suusakahevõistlusest. Teiste kahevõistluste kohta vaata artiklit Kahevõistlus (täpsustus).

---

Taliolümpiamängude kavva kuulub kahevõistlus algusest (1924) peale. Kahevõistlus on ainus taliolümpiamängude kavva kuuluv spordiala, kus naised ei võistle. Põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel võistlesid naised kahevõistluses esimest korda 2021. aastal.

Uue alana kuulub kahevõistluse hulka ühepäevavõistlusena sprint, mis oli esimest korda MM-võistluste kavas 1999. aastal ja olümpiamängudel 2002. aastal.

Kahevõistlus on muutunud päris palju, võrreldes algusaastate ajaga. Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor.

Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finišeerub. Alati sõidetakse vabas stiilis.

Kahevõistluse alad

Individuaalne kahevõistlus

Üldiselt peetakse suusahüpped ja murdmaasuusatamine kahel päeval, kuid toimub ka ühepäevavõistlusi. Sõidetakse 15 kilomeetrit.

Suusahüpetes saadud punktid arvestatakse ajaks nii, et iga 10 punktile vastab 1 minut ja järelikult igale punktile 6 sekundit. Ajad ümardatakse täissekunditeks allapoole: kui tekib sekundi murdosa, siis murdosa ei arvestata.

Meeskondlik kahevõistlus

Meeskondlik kahevõistlus kulgeb samamoodi nagu individuaalne, kuid iga võistleja suusatab 5 kilomeetrit. Võistkond koosneb üldiselt 4 sportlasest, kuid peetakse ka 3 osavõtjaga võistlusi. Väike erinevus on ka punktide ümberarvestamisel ajaks.

Olümpiamängudel

Kahevõistlus on olnud kõikide taliolümpiamängude kavas. Alates 2002. aasta mängudest teevad võistlejad nii normaalmäe kui ka suure mäe võistlustel ühe hüppe, millele järgneb suusadistants (alates 2006. aasta mängudest peetakse suusahüpped ja suusatamine ühel päeval). Meeskonanvõistluses teevad kõik neli meest ühe hüppe ja suusadistants on 4×5 km.

Aastatel 1924–1952 oli suusadistantsi pikkus kaheksateist kilomeetrit ja 1956–2006 viisteist kilomeetrit, alates 2010. aasta mängudest alates sõidetakse kümme kilomeetrit. Normaalmäe meeskonnavõistlus on olnud kavas alates 1988. aasta mängudest. Alates 2010. aasta mängudest on kavas ka suure mäe individuaalvõistlus, kus suusadistantsi pikkus on samuti kümme kilomeetrit. 2002. ja 2006. aasta taliolümpiamängudel oli kavas suure mäe sprindivõistlus, kus sõideti 7,5 kilomeetri pikkune suusadistants.

2018. aasta mängude seisuga on kahevõistluses taliolümpiamängudel medaleid võitnud 16 riigi sportlased. Kõige edukam riik on 31 medaliga Norra (13 kulda, 10 hõbedat ja 8 pronksi). Järgnevad 15 medaliga Austria (3 kulda, 2 hõbedat ja 10 pronksi) ning 14 medaliga Saksamaa (5 kulda, 5 hõbedat ja 4 pronksi) ning Soome (4 kulda, 8 hõbedat ja 2 pronksi).

Vaata ka

• Kahevõistlus 2018. aasta taliolümpiamängudel
• Suusatamise maailmameistrivõistlused
• Kahevõistluse maailmakarikavõistlused
• Eesti meistrivõistlused kahevõistluses