2002. aasta taliolümpiamängud

2002. aasta taliolümpiamängud olid XIX taliolümpiamängud, mis toimusid 8.24. veebruaril 2002 Ameerika Ühendriikides Utah' osariigi pealinnas Salt Lake Citys.

Olümpiatuli, mille süütas Ameerika hokikoondis, 1980. aasta mängude võitja.

Salt Lake City kinnitati olümpialinnaks ROKi 104. istungjärgul 16. juunil 1995 Budapestis. Olümpialinn selgus juba esimeses hääletusvoorus: Salt Lake City sai 54 häält, Östersund (Rootsi) ja Sion (Šveits) kumbki 14 ning Québec (Kanada) 7 häält. Salt Lake City oli varem talimänge taotlenud 1972. ja 1998. aastal.

Olümpiamängudel osales 78 riiki 2527 sportlasega. See on talimängude rekord.

Esimest korda osalesid taliolümpiamängudel Kamerun, Hongkong, Nepal, Tadžikistan ja Tai.

Medalikomplekte jagati välja 78. Iluuisutamise paarissõidus anti välja 2 kuldmedalit (hõbe jäi välja andmata) ja meeste murdmaasuusatamise 10 + 10 km jälitussõidus anti välja 2 hõbemedalit (pronks jäi välja andmata).

Olümpiamängud avas USA president George W. Bush.

Olümpiatule süütas 1980. aastal olümpiavõitjaks tulnud USA jäähokimeeskond.

Olümpiavande andis Jim Shea juunior, kes tuli samadel mängudel olümpiavõitjaks skeletonisõidus. Tema vanaisa John Shea oli võitnud 1932. aasta taliolümpiamängudel kiiruisutamises kaks kuldmedalit ning andnud Lake Placidis (1932) olümpiavande. Jim Shea juuniori isa Jim Shea seenior osales 1964. aasta taliolümpiamängudel Innsbruckis kahevõistluses.

Kohtunikevande andis mäesuusataja Allen Church.

Olümpiamaskotid olid jänes Powder, koiott Copper ja karu Coal, kolm indiaani müütidest pärit tegelast, kes esindavad olümpiamotot "Citius, altius, fortius". Maskottide valimist nõustas viis Ameerika indiaanlast ja neile panid nimed Utah’ koolilapsed. Maskottide valmistamise õiguse sai maailma suurim lelufirma Mattel.

Olümpiadeviisiks oli "Süüta tuli iseendas!" (Light the Fire Within).

Eesti esindajad

muuda
  Pikemalt artiklis Eesti 2002. aasta taliolümpiamängudel

Avatseremoonial kandis Eesti lippu Allar Levandi. Lõputseremoonial oli Eesti lipu kandja Kristina Šmigun.

Eestit esindasid laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Šmigun, Katrin Šmigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris.

Võitjad

muuda

Eestlastest said olümpiamedali:

Enim medaleid võitnud sportlased

muuda

Kõige rohkem kuldmedaleid võitis Ole Einar Bjørndalen (Norra; laskesuusatamine); 4 kuldmedalit. Samppa Lajunen (Soome võitis kahevõistluses 3 kulda ja 1 hõbeda; Janica Kostelić (Horvaatia) võitis mäesuusatamises 3 kuldmedalit.

Riikide esimesed taliolümpiavõitjad

muuda

Spordialad

muuda

Medalitabel

muuda
Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.   Norra 13 5 7 25
2.   Saksamaa 12 16 8 36
3   USA 10 13 11 34
4.   Kanada 7 3 7 17
5.   Venemaa 5 4 4 13
6.   Prantsusmaa 4 5 2 11
7.   Itaalia 4 4 5 13
8.   Soome 4 2 1 7
9.   Holland 3 5 0 8
10.   Austria 3 4 10 17
11.   Šveits 3 2 6 11
12.   Horvaatia 3 1 0 4
13.   Hiina 2 2 4 8
14.   Lõuna-Korea 2 2 0 4
15.   Austraalia 2 0 0 2
16.   Tšehhi 1 2 0 3
17.   Eesti 1 1 1 3
18.   Suurbritannia 1 0 1 2
19.   Rootsi 0 2 5 7
20.   Bulgaaria 0 1 2 3
21.   Jaapan 0 1 1 2
  Poola 0 1 1 2
23.   Sloveenia 0 0 1 1
  Valgevene 0 0 1 1

Välislingid

muuda