Vikipeedia

Eliisabet

 See artikkel räägib Ristija Johannese emast; teiste pühakute kohta vaata artikleid vaga Eliisabet Imetegija ja Ungari püha Eliisabet; eesnime kohta vaata artiklit Eliisabet (eesnimi).

Eliisabet (kreeka keeles Έλισάβετ, heebrea keeles אלישבע [eliš'eva] 'Jumal on minu tõotus' või 'tõotuse Jumal' või 'Jumalale tõotatu' (Eliseba, Teine Moosese raamat 6:23) või 'Minu Jumal on minuga' või 'Jumal on küllus'; 1. sajandi algus) oli Luuka evangeeliumi järgi Ristija Johannese ema.

Ta elas En Keremis (Ein Kerem; praegu Ain Karim) Jeruusalemma lähedal.

Eliisabet oli preester Aaroni järeltulija ning Jeesuse ema Maarja sugulane. Kuidas Eliisabet ja Maarja omavahel sugulased olid, pole teada. Hippolytuse teatel olid Eliisabeti ema Sobe ja Maarja ema Anna õed ning Sobe oli abielus leviidiga. Seda ütleb ka õigeusu traditsioon.

Koos abikaasa Sakariasega elasid nad laitmatut elu. Pärast pikka lasteta olekut (seda peeti märgiks, et Jumal on ära pöördunud) valiti nad Issanda eelkäija vanemateks.

Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet. Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi. Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad. Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees, et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama. Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil, ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutualtari paremal pool. Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale. Aga ingel ütles talle: "Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes. Ja temast on sil rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest, sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus. Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole. Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast." Sakarias küsis inglilt: "Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju vana mees ja mu naine on väga eakas." Ja ingel vastas talle: "Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit. Ja vaata. sa jääd keeletuks ega saa kõnelda kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal." Rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis. Aga kui ta oli välja tulnud, ei saanud ta nendega rääkida. Ka nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust. Tema üksnes viipas neile käega ning jäi tummaks. Kui Sakariase teenistuskorra päevad lõppesid, läks ta koju. Aga pärast neid päevi jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja joidis ennast varjul viis kuud, öeldes: "Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil ta minu peale vaatas, et võtta ära häbi, mis mul oli inimeste silmis". (Luuka evangeelium 1:5–25)

Kuuendal kuul pärast seda läkitati Gabriel Naatsaretti Maarja juurde Jeesuse sünnist kuulutama. Ta ütles muuhulgas: Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks, sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu." (Luuka evangeelium 1:36,37)

Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarjatervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: "Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili! Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast. Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud." ... Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju. (Luuka evangeelium 1:39–45,56)

Seda külaskäiku mälestab katoliku kirik Pühima Neitsi Maarja Külaskäigupühana (Visitatio) 31. mail.

Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja. Ja ta naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale armuline, ja nad rõõmustasid koos temaga. Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja tahtsid anda talle tema ise nime Sakarias. Ent tema ema kostis: "Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!" Nemad ütlesid talle: "Su suguvõsas pole kedagi selle nimega." Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema last tahaks nimetada. Sakarias palus lauakese ning kirjutas: "Johannes on tema nimi." Ja kõik imestasid. Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima, ülistades Jumalat. Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus. Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse ja küsisid: "Mis saab küll sellest lapsest?" Sest Issanda käsi oli temaga. (Luuka evangeelium 1:57–66)

Eliisabeti edasisest elust evangeeliumid ei räägi. Õigeusu pärimus ütleb, et kui Heroodes käskis Petlemma lapsed tappa, peitis Eliisabet end pojaga mägedesse kõrbesse Surnumere lähedal. Nähes jälitajaid, hakkas Eliisabet pisarsilmil pääsemise eest palvetama. Mägi avanes ja varjas ema ja poja ning Heroodese teenrid ei leidnud neid. Heroodes saatis nad Sakariase juurde, kes oli parajasti templis. Nad püüdsid temalt poja asukohta teada saada; Sakarias ei öelnud midagi ja ta tapeti templi ja altari vahel (Seepärast, vaata, mina läkitan teie juurde prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid ning osa te tapate ja lööte risti ning osa te piitsutate oma sünagoogides ja kälitate neid linnast linna, et teie peale tuleks kõik õige veri, mis on valatud maa peal õige Aabeli verest kuni Berekja poja Sakarja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel (Matteuse evangeelium 23:35). Legendi järgi olevat tema verest tekkinud salapärane kivi, mis jäi marmorpõranda külge. Eliisabet jäi pojaga elama ühte koopasse. Ta suri 40 päeva pärast Sakariast (teise versiooni järgi kauem). Johannese kasvatas kõrbes üles ingel. Inglid toitsid teda.

Kirjakohad järgivad Eesti Piibliseltsi 1997. aasta väljaannet

Eliisabetti kujutavaid kunstiteoseid muuda

Pühak muuda

Õigeusu kirik austab Eliisabeti õiglase Eliisabetina (mälestuspäevad 5. september ja 24. juuni).

Katoliku kirikus on püha Eliisabeti mälestuspäev 5. november (23. september). Püha Eliisabet on laualõikajate kaitsepühak.

Vaata ka muuda

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eliisabet&oldid=6020011"