Vikipeedia

Otepää vald

vald Valgamaal (2017)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artiklitest Otepää vald (1999), Otepää vald (1939) ja Otepää vald (Otepää kihelkond); on eksisteerinud Vana-Otepää vald

Otepää vald asub Kagu-Eestis Kirde-Valgamaal Otepää kõrgustikul.

Otepää vald
Pindala: 520 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 6412 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12,3 in/km²
EHAKi kood: 0557[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Otepää
Eesti Otepää vald 2017.svg

Valla keskus on Otepää linn, mis on tuntud kui talvepealinn. Vallas asuvad ka Puka ja Sangaste alevikud ning 52 küla.

Vald moodustati 2017. aastal senise Otepää valla, Sangaste valla, Palupera valla 7 küla ja Puka valla 12 küla ühinemisel.

AsustusRedigeeri

Vallas on üks linn (Otepää), kaks alevikku (Puka ja Sangaste) ning 52 küla.

Külad: Arula, Ilmjärve, Kassiratta, Kastolatsi, Kaurutootsi, Keeni, Kibena, Koigu, Kolli, Komsi, Kuigatsi, Kurevere, Kähri, Kääriku, Lauküla, Lossiküla, Lutike, Makita, Meegaste, Miti, Mäeküla, Mägestiku, Mägiste, Mäha, Märdi, Neeruti, Nõuni, Nüpli, Otepää küla, Pedajamäe, Pilkuse, Plika, Prange, Pringi, Põru, Päidla, Pühajärve, Raudsepa, Restu, Risttee, Ruuna, Räbi, Sarapuu, Sihva, Tiidu, Truuta, Tõutsi, Vaalu, Vaardi, Vana-Otepää, Vidrike, Ädu [4]

Naabervallad: Elva, Nõo, Kambja, Kanepi, Antsla, Valga ja Tõrva vald.

Elanike arv[5]
Aasta

(01.01. seisuga)

Rahvaarv
2015 6785
2016 6680
2017 6600
2018 6495
2019 6456
2020 6404
2021 6412

AjaluguRedigeeri

Otepää on ajalooliselt olnud väga tähtis kaubateede ristumiskoht. Nooremal rauaajal moodustas Otepää linnus koos selle juures oleva asulaga kaubanduse ja käsitööga tegelevaks varalinnaliseks keskuseks ehk nn aolinnaks. See asus nelja suure maantee ristumiskohal: Pihkva–Novgorodi, Põhja-Eesti, Sakala, lõuna suunas latgalite ja liivlaste aladele. 12.–13. sajandil kulges Otepää kaudu Riia–Pihkva kaubatee.[6]

Otepää ja Pühajärve vallad moodustati 1939. aastal väikeste valdade liitmise tulemusena, mis kuulusid kuni 1950. aastani Tartumaa koosseisu. Otepää linna ja Pühajärve valla ühinemise tulemusena moodustus uus Otepää vald 22. oktoobril 1999.[4]

21. oktoobril 2017 moodustus Otepää valla, Sangaste valla, Palupera valla 7 küla ja Puka valla 12 küla ühinemise teel uus avalik-õiguslik juriidiline isik ehk uus haldusüksus – Otepää vald. Otepää valla halduskeskus asub Otepää linnas.[4]

4. juunil 1884 pühitses kirikuõpetaja Rudolf Kallas Otepää vallas asuvas Otepää pastoraadis sinimustvalge lipu, millest 21. novembril 1918 sai Eesti riigilipp.[7]

SümboolikaRedigeeri

Otepää valla sümbolid on valla lipp ja vapp. Lipp on kolmevärviline: valge, must ja kollane. Lipu keskel asetseb valla vapp. Vapil on kujutatud mustal kilbil kuldne rebitud servaga karupea kujutis. Sümbolid on kinnitatud 24. juulil 1992.

Otepää valla logo koosneb vapist ja kirjest “Otepää”.[8]

 
Otepää maastik

LoodusRedigeeri

Otepää vald asub Otepää kõrgustikul, kus maastik on väga vahelduv ning leidub palju väiksemaid mägesid ja järvesid. Otepää künklikul moreenmaastikul paiknevad vanemad asulad reeglipäraselt madalamates kohtades, jõgede ja eriti järvede ääres. Otepää kõrgustiku kõrgeimad tipud on Kuutsemäel, Tõikamäel ja Tsiatrahvimäel. Järvedest suurim on Pühajärv. Samuti asub vallas Eesti suurim maastikukaitseala – Otepää looduspark, kus asub palju matkaradu, lõkkekohti ja vaatamisväärsusi. Otepää vald on märkimisväärne oma pikkade talvede poolest, kuna püsiv lumikate tekib 1–6 nädalat varem kui mujal Eestis ja sulab keskmiselt 1–2 nädalat hiljem.[9][10]

VallavanemRedigeeri

Otepää vallavanem (2021. detsembri seisuga) on Jaanus Barkala.[11] [12]

KoostööRedigeeri

VälissuhtedRedigeeri

Otepää vallal on palju pikaajalisi välissuhteid nii Euroopas kui ka Venemaal.[13]

Saksamaal asuv Tarp on olnud sõpruspiirkond alates 14. veebruarist 1992. Koostöö toimub hariduse ja kultuuri vallas, peamiselt õpilasvahetustena. Samuti Saksamaal asuva Lonnerstadtiga ametlikku koostöölepet pole, kuid on olnud pikaajalised suhted jalgpalliklubide vahel.[13]

Põhjamaades hoitakse välissuhteid nii Soome kui ka Rootsiga. Vihti vallaga loodi koostööleping 1989. aasta märtsis. Soomega on toimunud kultuurikollektiivide vahetus ja sõlmitud tihedaid suhteid luteri kirikute koguduste vahel. Vihti vald on rahaliselt toetanud Otepää kirikukella taastamist, samuti on abikätt ulatatud humanitaarabiga ja Talvekiriku ülesehituse aitamisega. Ekerö vallaga Rootsis sõlmiti sõprussidemed 1990. aastal. Koostöö toimub kultuuri ja sotsiaaltöö vallas.[13]

 
Miinijahtija Ugandi M315, vööril on näha Otepää valla vappi

Venemaal asuva Leningradi oblasti Toksovo asulaga alustati sõprussidemed Nõukogude ajal. Pärast 2008. aastal sõlmitud raamlepingut toimuvad sinna kultuuritöötajate ja sportlaste õppereisid. Eriti aktiivne on õpilasvahetus Otepää gümnaasiumi ja Toksovo keskkooli vahel. Teine Venemaa koostöö Pihkva oblasti Ostrovi rajooniga sõlmiti 2010. aastal. Raamleping näeb ette sõprussidemeid spordi, kultuuri, noorsootöö, ettevõtluse jms vallas.[13]

SõprussuhtedRedigeeri

Sõprusleping miinijahtijaga Ugandi sõlmiti 2010. aastal 28. oktoobril. Mereväe miinijahtija kannab vööris Otepää vappi. 2010. aastal allkirjastati koostöölepe Orissaare vallaga, mille raames tehakse koostööd peamiselt spordi vallas. 2011 allkirjastati koostöölepe Eesti Maaülikooliga, eesmärk on teha koostööd peamiselt planeerimise valdkonnas.[13]

 
Pühajärve Põhikool
 
Otepää Gümnaasium

HaridusRedigeeri

Otepää vallas asub neli lasteaeda: Otepää lasteaed (Võrukaela maja, Pähklikese maja), Pühajärve lasteaed Pipi, Keeni lasteaed Kratila. Üldhariduskoole on viis: Pühajärve Põhikool, Puka Kool, Keeni Põhikool, Otepää Gümnaasium, Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal (erakool).[14][15]

Huviharidust saab omandada Otepää Muusikakoolis ning Puka Kunstikoolis. Otepää vallas asuvad Otepää avatud noortekeskus ning selle allüksused Puka ja Keeni noortekeskus. Samuti asub Otepää vallas Nõuni noortetuba.[16][17]

TurismRedigeeri

 
Pühajärve sõjatamm

Otepää vallas leidub palju märkimisväärseid looduslike asupaiku. Nende seas Otepää linnamägi, Pühajärv, Kääriku järv, Armuallikas, Pühajärve sõjatamm, Väike Munamägi, looduspark ja looduskeskus ning Harimäe torn.

Ajaloolisemate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Otepää energiasammas, dalai-laama külaskäigu mälestusmärk, Mälestussammas Vabadussõjas langenutele, Jakob Hurda monument ja kivikalmed.

Otepää valla vaba aja veetmise võimalused: Talispordimuuseum, Ponimaa, Otepää seikluspark, Tehvandi suusahüppetorn.

Tähtsaimad arhitektuursed vaatamisväärsused on Otepää Maarja luteri kirik, Sangaste loss, piiskopilossi varemed.[18]

KultuurRedigeeri

Otepää valla üks kultuuriedendaja on vallavalitsuse allasutus Otepää Kultuurikeskused, mis alustas oma tegevust 2018. aastal. Selle alla kuuluvad: Otepää kultuurimaja, Sangaste kultuurimaja, Puka kultuurimaja ja Nõuni kultuurimaja.[19]

RaamatukogudRedigeeri

Valla allasutuse Otepää Raamatukogu alla kuuluvad Otepää Linnaraamatukogu ning selle haruraamatukogud: Keeni, Kuigatsi, Nõuni, Puka, Pühajärve ja Sangaste raamatukogu.[20]

Kirikud, kogudused ja usuühendusedRedigeeri

Vallas on mitmeid kirikuid, kogudusi ja usuühendusi. Olulisemad neist on EELK Otepää Maarja kogudus, EELK Sangaste Püha Andrease kogudus, Eesti EKBK Liidu Otepää Evangeelne Vabakogudus Palverändur, Puka Vabakogudus, EAÕK Ilmjärve Jumalailmumise kogudus ja Otepää Jehoova tunnistajate kogudus.[21]

MuuseumidRedigeeri

Otepää vallas on arvukalt muuseume. Nüpli külas asub Gustav Wulff-Õie talumuuseum. Otepää linnas on talispordiväljapanekut eksponeeriv Talispordimuuseum, Otepää Gümnaasiumi koduloomuuseum, Eesti lipu lugu kandev Eesti lipu muuseum ja Jakob Hurda tuba. Hellenurme külas, Palupera vallas asub Eestis viimane vee jõul töötav ajalooline veski. Hellenurme vesiveski-muuseumis saab tutvuda kogu jahu tegemise protsessiga.[22][23][24]

VäljaandedRedigeeri

Otepää vallas ilmub 1932. aastast piirkondlik vallaleht Otepää Teataja, mis ilmub kaks korda kuus. Leht on vallakodanikele tasuta, loetav ka veebis.[25]

Alates 6. oktoobrist 2021 tehakse jutusaate “Tunnike Otepääd” salvestusi. Taskuhäälingusaatena kuulatavat saadet juhivad Otepää Kultuurikeskuste praegune loomejuht Kaidi Pajumaa ja endine loomejuht Merilin Kirbits. Jutusaate pikkus on üks tund, mille vältel tutvustatakse Otepää valla huvitavaid inimesi ja projekte.[26]

KultuuriüritusedRedigeeri

Populaarsemate kultuuriürituste hulka kuuluvad Talvepealinna tiitli vastuvõtmise pidustused, Talveöölaulupidu, Puka Öölaulupidu ja Pühajärve Puhkpillipäevad. Otepää vallas Käärikul toimuvad tudengite seas populaarsed üliõpilaste suve- ja talimängud. Suviti peetakse Otepääl Pühajärve jaanipidu ja Retrobesti.

 
2006. aasta Tartu maratoni start Tehvandi Staadionilt

SportRedigeeri

 
Ott Tänak ja Martin Järveoja Rally Estonia kiiruskatsel, 2021

Otepää on väga tugeva ja mitmekülgse spordikultuuriga vald, kus toimub igal aastal palju maailmatasemel spordiüritusi.

Sportimisvõimalusi pakuvad Tehvandi, Kääriku ja Kuutsemäe spordikeskus, Väike-Munamäe keskus, Ansomäe mäesuusakeskus ning Otepää Golf. Sportimiseks on avatud ka Otepää Spordihoone, mis on Otepää Gümnaasiumi struktuuriüksus. Spordihoone teenindab eelkõige kooli õppekava järgseid tegevusi ja ringitegevusi. Õppetöö ja kooli ringitegevuse välisel ajal on spordihoone avatud avalikeks teenusteks – jõusaalid, spordisaal, saun jm. Ujumist saab harrastada Pühajärve Spa & Puhkekeskuses ning ümberkaudsetes järvedes. Suuremad suusaspordiüritused on olnud FIS murdmaasuusatamise maailma karikasarja etapp, FIS kahevõistluse maailma karikasarja etapp, BMW IBU laskesuusatamise maailma karikasarja etapp, FIS rulluisutamise maailma karikasarja etapp, Tartu maraton ja suusaorienteerumise MM.[27]

Eesti suurim motospordi üritus, WRC Rally Estonia toimub Otepää valla aladel, nagu ka A1M Otepää 1+1 rahvasprint, A1M Tehvandi rahvasprint, Otepää talveralli ja Lõuna-Eesti ralli.[27]

Otepää valla aladel on toimunud näiteks ka Trismile Otepää Triatlon, Euroopa saunamaraton, Euroopa meistrivõistlused rogainis, Nõuni regatt, Pühajärve spinning, Pühajärve aerutamisregatt jpm.[27]

ArhitektuurRedigeeri

 
Sangaste loss

Otepää vallas asub mitmeid arhitektuuri pärleid. Tuntuimad neist on Otepää linnus ja 19 sajandist pärit Sangaste loss koos lossipargiga.

Ajalooliselt kuulub Otepää valda veel 9 mõisa: Otepää (Vana-Otepää mõis), Kastolatsi, Ilmjärve, Pühajärve, Arula, Nüpli, Pilkuse ja Vidrike mõis ning Otepää kirikumõis. 2017. aasta haldusreformi tulemusena kuuluvad Otepää valda ka Anne, Kintsli, Koigu, Koosa (Väike-Puka), Kuigatsi, Neeruti, Pringi, Päidla, Restu ja Truuta mõis.[28][29]

Huvitavamatest hoonetest veel on Tehvandi hotell (rahvakeeli Pentagon), mis on murukatusega hobuserauakujuline hoone. Otepää kultuurimaja on hea näide 20. sajandi arhitektuurist.[30][31]

Otepää vallaga seotud isikuidRedigeeri

  • Urmas Ott, ajakirjanik, Otepääl sündinud
  • Tiit Käbin, Eesti õigusteadlane, sündis Pukas
  • Jaak Mae, murdmaasuusataja, võitnud olümpiamängudel pronksmedali, Otepää MK-etappide korralduskomitee juht
  • Kristina Šmigun-Vähi, murdmaasuusataja, kahekordne olümpiavõitja
  • Andrus Veerpalu, murdmaasuusataja, kahekordne olümpiavõitja
  • Mart Juur, humorist, ajakirjanik, muusikakriitik ja saatejuht, sündinud Otepää vallas
  • Rudolf Kallas, kirikuõpetaja, teoloog, pedagoog, pühitses sinimustvalge lipu Otepääl
  • Jakob Hurt, rahvaluule- ja keeleteadlane, 1872–1880 Otepääl pastor
  • Marju Länik, poplaulja, sündinud Otepääl
  • Oskar Kruus, kirjandusteadlane, kriitik ja kirjanik, sündinud Otepääl
  • Allar Levandi, kahevõistleja, võitnud Olümpiavõistlustel pronksmedali
  • Mati Alaver, suusatreener
  • Veikko Täär, näitleja
  • Gustav Wulff-Õis, luuletaja, sündis Vastse-Otepää vallas
  • August Velner, tehnikateadlane, Eesti hüdroenergeetika rajaja, sündis Otepää kihelkonnas
  • Mats Traat, luuletaja, proosakirjanik, luuletõlkija, sündinud Palupera vallas, Otepää kihelkonnas
  • Ferdi Sannamees, Eesti skulptor, sündinud Arulas Otepää kihelkonnas
  • Raine Karp, Tehvandi hotelli ja staadioni arhitekt
  • Uko Künnap, Otepää Turismiinfokeskuse ja Turu arhitekt

Huvitavaid fakteRedigeeri

  • Otepääd on kirjalikult esmamainitud Novgorodi kroonikas 1116. aastal.
  • Otepää (Odenpe, Odempe) nimi tähendab karu pead.
  • 1841 toimus Pühajärve sõda, kus kohalikud talupojad hakkasid vastu mõisnikule.
  • 1941 lasti Otepääl käibele Otepää postmark.
  • 3. oktoobril 1991 viibis Otepääl Tema Pühadus XIV dalai-laama Tenzin Gyatso. Ta õnnistas Pühajärve ja istutas kiriku juurde mälestustamme.[32]
  • Otepääl on ainult üks valgusfoor.[18]

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 14.06.2021.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 4.11.2017.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 "Omavalitsusüksuse kujunemisest". Vaadatud 12. detsember 2021.
  5. ↑ "RV0240: RAHVASTIK SOO, VANUSE JA 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSE ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR". Eesti Statistika andmebaas. Vaadatud 12. detsember 2021.
  6. ↑ Juske, Jaak. "Jaan Juskega kadunud Eestit avastamas: Otepää linnuse tõusud ja mõõnad". Vaadatud 12. detsember 2021.
  7. ↑ "Sini-must-valge lipu lugu". Vaadatud 12. detsember 2021.
  8. ↑ "Sümboolika". Otepää vald.
  9. ↑ "Otepää ümbruse ajalugu". Vaadatud 12. detsember 2021.
  10. ↑ "Ilm ja klimaatiline kirjeldus". Vaadatud 12. detsember 2021.
  11. ↑ Suviste, Maarius (6. detsember 2021). "Otepää vallavanemana jätkab Jaanus Barkala". Lõuna-Eesti Postimees. Vaadatud 12. detsember 2021.
  12. ↑ "Vallavalitsuse istungid". Vaadatud 12. detsember 2021.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 "Koostöö ja välissuhted". Vaadatud 12. detsember 2021.
  14. ↑ "Lasteaiad". Vaadatud 12. detsember 2021.
  15. ↑ "Üldhariduskoolid". Vaadatud 12. detsember 2021.
  16. ↑ "Huvikoolid". Vaadatud 12. detsember 2021.
  17. ↑ "Noortekeskused". Vaadatud 12. detsember 2021.
  18. ↑ 18,0 18,1 "20 asja mida Otepääl pead nägema ja tegema". Vaadatud 12. detsember 2021.
  19. ↑ "Otepää Kultuurikeskused". Vaadatud 12. detsember 2021.
  20. ↑ "Raamatukogud". Vaadatud 12. detsember 2021.
  21. ↑ "Kirikud ja kogudused, usuühendused". Vaadatud 12. detsember 2021.
  22. ↑ "Muuseumid". Vaadatud 12. detsember 2021.
  23. ↑ "Hellenurme veskimuuseum". Vaadatud 12. detsember 2021.
  24. ↑ "Talispordimuuseum". Vaadatud 12. detsember 2021.
  25. ↑ "Otepää Teataja". Otepää vald. Vaadatud 12. detsember 2021.
  26. ↑ "Jutusaade "Tunnike Otepääd"". Otepää vald. Vaadatud 12. detsember 2021.
  27. ↑ 27,0 27,1 27,2 "Otepää". Vaadatud 12. detsember 2021.
  28. ↑ "Kaasaegse Valgamaa mõisad". Vaadatud 12. detsember 2021.
  29. ↑ "Eesti mõisate loend". Vaadatud 12. detsember 2021.
  30. ↑ "Tehvandi hotell". Vaadatud 12. detsember 2021.
  31. ↑ "Kultuurimaja". Kultuurimälestiste register. Vaadatud 12. detsember 2021.
  32. ↑ Mägi, Heino. "Huvitavaid fakte Otepää ajaloost". Otepää vallavalitsus. Vaadatud 12. detsember 2021.

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Otepää_vald&oldid=6403933"