Rudolf Kallas
Rudolf Gottfried Kallas (22. mai 1851 Kaarma kihelkond – 22. aprill 1913 Peterburi, maetud Tartus) oli eesti kirikuõpetaja, teoloog, pedagoog, kultuuriloolane ja rahvusliku liikumise tegelane.
Kallas oli esimene eestlane, kes kirjutas teadusliku töö psühholoogia alal. Samuti on ta koostanud matemaatikaõpikuid. Olaf Prinits on kirjutanud, et "koolimatemaatikuna on Kallas rajanud autoriteetse aluse aritmeetika õpetamise metoodikale". Lisaks avaldas ta eestikeelseid laiemale lugejaskonnale suunatud vaimulikke ja teoloogilisi kirjutisi.[1]
Elukäik
muudaRudolf Kallas sündis 1851. aastal Mihkel ja Wilhelmine Kallase pere esimese pojana. Tema isa oli ametilt Kaarma koguduse köster ja kihelkonna koolmeister.[1]
Kallas õppis 1861–1863 Kaarma kihelkonnakoolis, 1863–1864 Kuressaare elementaarkoolis ja 1864–1867 Kuressaare Poeglaste Gümnaasiumis. Kuressaares õppides sai Kallas tuttavaks ka Jakob Hurdaga, kes oli seal 1868. aastal kooliõpetajaks. Ta osales hiljem Hurda mõjutusel juba koolipoisina rahvuslikus liikumises.
1868–1871 õppis Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminaris, oli seejärel Tartus algkooliõpetaja 1878–1883. Veel kooliõpilasena astus ta 1873. aasta sügisel Eesti Üliõpilaste Seltsi, mis tegutses tollel ajal Kalevipoja-õhtute vormis. Seltsiga olid hiljem seotud ka tema vennad Eduard ja Oskar Kallas ning õepojad Elmar ja Villem Kirotar.
Tartusse õppima läinult astus ka Vanemuise seltsi ja pidas seal kõnesid. Kallas kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi juhtkonda olles sekretär aastatel 1873–75 ja eestseisuse liige aastani 1881. Alates 1871. aastast oli ta ka Eesti Aleksandrikooli peakomitee sekretär. Ta tegi ka kaastööd rahvuslikele väljaannetele. Rahvusliku suurlõhe ajal kuulus Kallas Hurda lähimate kaasvõitlejate hulka.
Jätkas õppimist 1876–1878 Tallinna kubermangugümnaasiumis, mille lõpetas cum laude. Õppis 1878–1883 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, cand. theol. (1884, auhinnaks kuldmedal).
Ülikoolis õppides oli Rudolf Kallas Gustav Teichmülleri õpilane. Tema doktoritöö "Mäluõpetuse süsteem" (System der Gedächtnislehre, Dorpat, 1897) oli pühendatud inimese mälu uurimisele[2][3]. Jakob Hurda kaastöölisena ja folkloorikogujana tundis ta hästi rahvaluulet. Selles töös vaatles ta regivärssi eelkõige kui mnemotehnilist vahendit, mis aitab laulikul meelde jätta hiiglasliku arvu erinevaid värsse.[4] Psühholoogiaprofessor Konstantin Ramul nimetas Kallase tööd diletantlikuks, kuid sellele vaatamata leidus selles originaalne idee, et akustilised signaalid võivad olla mälutehnilisteks abivahenditeks.
Oli prooviaastal Valga Jaani koguduses Heinrich Christian Gustav Kupfferi juures. Ordineeriti 4. märtsil 1884 pastoriks. Samal aastal pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu ja oli osaline Tartu Peetri kiriku pühitsemistalitusel.[1].
1884–1887 töötas ta pastorina Valga Peetri koguduses, olles samaaegselt õpetaja Cimze seminaris. Hiljem oli ta pastori Rõuges (1887–1901) ja Peterburi Peterburi Jaani koguduses (1901–1913).
Suri 1913. aastal Peterburis. On maetud Tartus Raadi kalmistule.[5]
Isiklikku
muudaTa oli eesti diplomaadi Oskar Kallase vend; tema poeg Aksel Kallas oli Paistu, Jõhvi ja Rõuge Maarja koguduse õpetaja.
Rudolf Kallas abiellus 1884. aastal Ida Berhoffiga (1862–1918), kellega ta sai kuus last.[1]
Teoseid
muuda- Mõistlik rehkendaja: Kõigile rehkendamise sõpradele, iseäranis koolmeistritele ning koolidele tuluks ning toeks, 1874
- Ülesannete kogu, 1875
- Mõistliku rehkendaja tarwilisemad õpetused: Kuidas? Miks? ja Millal?, 1878
- Otto Wilhelm Masing (Tähtsad mehed. Toim. M. J. Eisen), 1883
- Die Methodik des elementaren Rechenunterrichts, prinzipiell-systematisch abgeleitet, 1889
- Igawene Ewangelium ehk Rõõmusõnum Jeesusest: Uus jutlus-raamat, 1889
- Meie Issanda Jeesuse Kristuse Armulaud: Seitse raamatut pühast altarisakramendist ning lepitaja ohvrisurmast, 1891
- Saaroni Valge Lill Pulmapäevaks: Perekonna-raamat, 1894
- System der Gedächtnislehre: Ein Beitrag zur Pädagogik, 1897
- Õlipuulehed ehk 31 rahusõna Jeesuse suust wäsinutele: Kuupäewade palweraamat ja pühalikud mõtlemised perekonnale ja üksikule, 1897
- Kunas on meie Issand Jeesus Kristus sündinud?, 1898
- Millal on meie Issand Jeesus ristilöödud?, 1899
- Suur-Reede ehk Paastukannel, 1901
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Thomas-Andreas Põder: Meenutades Eesti suurt õpetajat – 100 aastat Rudolf Kallase surmast Kirik & Teoloogia, 19. aprill 2013
- ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
- ↑ Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926–1929
- ↑ Allik, J. (2002). Endel Tulving ja mälu – E. Tulving, Mälu (lk 9–31). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
- ↑ "info.raad.tartu.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuli 2021. Vaadatud 9. märtsil 2021.
Kirjandus
muuda- Harri Haamer, "Rudolf Kallase elulugu". Tartu 1928
- Karl Raudsepp, "Rudolf Gottfried Kallas. Tema elu, töö ja selle panus eesti rahvale". Kirjastus Oma Press, Toronto 1988, 40 lk
- Olaf Prinits, "Rudolf Gottfried Kallas koolimatemaatikuna". Lisa: Rudolf Kallase elulugu. Tema enese kirjutatud – Akadeemia 1991, nr 4, lk 843–862
- Juhan Luiga, "Rudolf Kallas" – Päevaleht, 13. aprill 1913 ja J. Luiga raamatus "Mäss ja meelehaigus", Tartu 1995, lk 600–604
- Andres Herkel, "Rudolf Kallas, unustatud mõtleja" – Akadeemia 2001, nr 9, lk 1876–86
- Thomas-Andreas Põder, "Meenutades Eesti suurt õpetajat – 100 aastat Rudolf Kallase surmast" Kirik & Teoloogia, 19. aprill 2013
- Rudolf Kallas. Tunnistus Õnnistegijast. Eesti mõttelugu 165. Koostaja ja saatesõna autor Andres Andresen. Tartu 2022
- Rudolf Kallas. Armulaud. Eesti mõttelugu 166. Koostaja ja saatesõna autor Andres Andresen. Tartu 2022
Välislingid
muuda- Rudolf Kallas Eesti biograafilises andmebaasis ISIK