Nõuni raamatukogu

Nõuni raamatukogu on Otepää valla rahvaraamatukogu.

Nõuni külaraamatukogu

Ajalugu muuda

Palve Tartu-Võru Rahukogule registreerida Nõuni Rahvaraamatukogu Seltsi põhikiri esitasid Paul Raudsepp, Karl Uibo ja Aleksander Tamm. Selts registreeriti 26. juulil 1922.

Seltsi avamise koosolek toimus 10. septembril 1922 Päidla Laulu ja Mängu Seltsi ruumides. Esimesel koosolekul võeti vastu 36 seltsi liiget, liikmemaksuks sai 50 marka. Valitud eestseisusse kuulusid teiste seas esimehena Andres Rõõm ja raamatukoguhoidjana Villem Susi. Samal aastal moodustati komisjon, mis hakkas tegelema raamatute ostmisega. Otsustati osta „Noor Eesti Kirjastuse” laost Tartust 5000 marga eest raamatuid. Kuna seltsil polnud võimalik kogu summat korraga maksta, siis jäädi võlgu, mis hiljem tasuti. Aasta lõpuks oli seltsil 55 liiget. Seltsi sissetulekuteks olid iga-aastased liikmemaksud, korjandused, annetused, peoõhtute tulud, näitused. Tulusid kasutati raamatute ostmiseks, köitmiseks, ruumide üüriks, raamatukogu mööbli soetamiseks, aga ka peoõhtute korraldamiseks.

Päidla Laulu ja Mängu Selts andis rahvaraamatukogu seltsile tasuta kasutada ühe oma ruumi, mille kohalikud taluperemehed remontisid. Hendrik Aarike andis seltsile laenuks raamatukapi.

Teada on, et Nõuni Rahvaraamatukogu Seltsi eestseisuse esimeesteks valiti: 1924., 1926. ja 1927. aastal Mihkel Kruus ning 1929. aastal Jaan Raudsepp. Raamatukoguhoidjateks valiti nimetatud aastatel August Susi, Leopold Arike ja Karl Urm, Karl Lomp, Mihkel Kruus. 1928. aastal võeti vastu ,,Nõuni Rahvaraamatukogu Seltsi poolt ülalpeetava avaliku raamatukogu tarvitamiskorra määrus“. Aastatel 1933–1940 oli eestseisuse esimeheks Ferdinand Kõll ja raamatukogujuhatajad Johannes Jägel ja Paul Prikker. Raamatukogu paiknes Nõuni koolimajas.

Seltsi 30. oktoobri 1940 koosoleku päevakorras oli tegevuse lõpetamine. Seltsi esimees Ferdinand Kõll tegi teatavaks, et Otepää vallavalitsuselt on tulnud korraldus Nõuni Rahvaraamatukogu Seltsi likvideerimiseks. Seltsi vara seis üleandmisel oli 376 raamatut, 2 raamatukappi, puhkpilli komplekt, raha kassas 8,61 kr. ja avaliku raamatukogu kassas 42,21 kr. Edasise raamatukogu tegutsemise kohta andmed katkevad. Rahva küsitluse tulemusena on teada, et raamatukogus töötasid Leida Kukk, Robert Urm ja Paul Viires.

15. novembril 1948 kinnitati Tüki Raamatukogu juhatajaks August Kukk ja seati sisse raamatukogu põhinimestik, mille järgi oli kogus aasta lõpul 342 raamatut. 1960. aastal ehitati Nõuni kultuurimajale juurdeehitus ja raamatukogu sai uued avaramad ruumid.

1976. aastal muudeti raamatukogu nimi Nõuni Raamatukoguks ja alates 1990. aastast on raamatukogu juhatajal 0,5 kohta. 1999. aastal kolis raamatukogu endise Nõuni kolhoosi kontorihoonesse. Raamatukogu sai endale teisel korrusel avarad ruumid. 1999. aastal avati ka avalik internetipunkt. Algas teavikute andmete koostamine. Elektroonilisele laenutusele mindi üle 2004. aastal.

2009. aastal sai Nõuni raamatukogu oma maja ja kaasaegselt sisustatud ruumid. 

Juhatajad/laenutaja muuda

  • Villem Susi 1922
  • August Susi 1924
  • Leopold Arike
  • Karl Urm
  • Karl Lomp
  • Mihkel Kruus
  • Johannes Jägel
  • Paul Prikker
  • Leida Kukk 1940?
  • Robert Urm
  • Paul Viires
  • August Kukk 1948
  • Vaike Hödrejärv (Kruus) 1954–1975
  • Mare Vaino 1975–1995
  • Vaike Viks 1995–2013
  • Külliki Reim alates 2013

Statistika muuda

Statistika 2014. aasta seisuga

Kogud: 7 760

Kasutajad: 133

Külastused: 2 766

Laenutused: 32 00

Töökohad: 0,5

Vaata ka muuda

Kirjandus muuda

  •  Valgamaa rahvaraamatukogud 1920-2010. Valga, 2010
  • Valga Keskraamatukogu arhiiv. Valga rajooni/maakonna raamatukogude aastaaruanded 1956–2014