Vikipeedia

Taskuhääling

Taskuhääling (inglise keeles podcast) on standard, mis võimaldab taskuhäälingusaadete tellija arvutis jooksval programmil märgata lisandunud saateid ning neid automaatselt tema arvutisse (ja MP3-mängijasse) laadida[1].

Taskuhäälingusaate "Globaalsed eestlased" salvestamine Arvamusfestivalil 2022 (Rainer Sternfeld ja Marian Võsumets)

Taskuhäälingu olemus muuda

Taskuhäälingu puhul saab tellija ise valida, millal ja milliseid saateid ta kuulab. Seetõttu räägitakse taskuhäälingust ka kui asünkroonsest ehk on demand raadiost. On demand radio võiks näiteks tõlkida ka „nõuderaadioks“. Samas on on demand raadio ja taskuhäälingu vahel teatud erinevused. On demand raadios võib kuulaja samuti ise oma esitusloendi koostada, lugusid taasesitada jne, ent taskuhäälingu puhul ei pea kuulaja ise uusi saateid ega lugusid kontrollimas käima, vaid need salvestatakse otse kasutaja kettale ja neid saab kergesti teiste seadmete vahel jagada.[2] Adam Curry nimetab taskuhäälingut ka “meediumiks, mis loob tulevikus võimaluse kõikidel teha ise raadiot, selle asemel, et seda lihtsalt kuulata“[3].

Enamasti mõistetakse taskuhäälingu all digitaalset audio- või videofaili, mida levitatakse Internetis ühiskasutuseks ning mida saab veebikanalite kaudu kaasaskantavatesse meediapleieritesse ja personaalarvutitesse alla laadida. Taskuhäälingut eristab teistest digitaalse meedia formaatidest see, et ühe ja sama sisuga materjali on võimalik eri veebisaitidel korraga kasutada, seda saab endale tellida ning see laaditakse automaatselt alla niipea, kui taskuhäälingu omanik lisab uue materjali[4]. Taskuhääling töötab samal põhimõttel kui RSS-voo lugeja või uudisteagregaator (inglise keeles news aggregator)[5]. Ainuke erinevus on siin see, et taskuhäälingus on tekstifaili asemel audio- või videofail.

RSS ja Atom muuda

  Pikemalt artiklis RSS

RSS, mida taskuhääling kasutab, on ingliskeelne lühend sõnadest Rich Site Summary või Really Simple Syndication. RSS on väike mitmeotstarbeline laiendatav metaandmete kirjeldamise ja sündikeerimise vorming.[6] Taskuhäälingusaadete avaldajad kirjeldavad uut materjali XML (Extensible Markup Language) RSS failis, märkides kuupäeva, pealkirja, kirjelduse ning lingi MP3-failile. Automaatselt genereeritud faili nimetataksegi RSS-vooks.[7] Audiofail, mis muudab voo tavalisest RSS-voost taskuhäälingusaateks, on lisatud RSS manusesse lingina. Niisuguse manuse lisamist võimaldab RSS-vormingusse tehtud täiendus, mis on olemas RSS 2.0-s. Mõnes mõttes on see sarnane e-kirja manusega.[5] Taskuhäälingusaateid on lisaks RSSile võimalik levitada Atom-vormingut kasutades. Ka Atomi puhul on tegemist XML-põhise sündikeerimisvorminguga, mida kasutatakse veebipäevikute ja veebisaitide uusimate pealkirjade avaldamiseks, et neid saaksid alla laadida kasutajad ja teised veebisaidid[6].

Nagu juba mainitud, ei hõlma taskuhääling ainult audio-, vaid ka videofaile. Ka videoid saab levitada RSS- või Atom-vormingut kasutades. Video vormis taskuhäälingusaateid ehk vidcast'e kasutatakse lisaks ajaveebidele ka mittelineaarsete televisioonikanalite puhul. Lineaarse televisiooni puhul on tegemist meediaga, kus vaataja näeb varem paika pandud programmi vaid kindlalt kanalilt ja kindlaks määratud ajal.[8] Mittelineaarne televisioon on selle vastand – vaataja saab ise määrata saadete vaatamise aja ja koha. Valitud saateid saab vaataja tellida näiteks oma arvutisse, televiisorisse, digiboksi, meediakeskusse või kaasaskantavasse multimeediumiseadmesse.

Terminoloogia muuda

Ingliskeelsed terminid podcast ja podcasting võeti kasutusele 2004. aastal, kombineerides sõnu „iPod“ ja broadcast (ringhääling).[9] Nagu ka termin broadcast, võib ka podcast viidata kas materjalide hulgale või meetodile, millega neid materjale ühel ajal avaldatakse, viimast nimetatakse ka podcasting'uks. Näiteks nimetatakse Wikipedias podcast'i omanikku või autorit podcaster'iks[4], podcast'i kasutamist aga podcatching'uks[10]. Vastav tarkvara on aga podcatcher[11], mida Peeter Marvet nimetab podcast'i tutvustavas saates taskuhäälingu kliendiks[12]. Sõna podcatching aga on Wikipedia põhjal tuletis sisuliselt sünonüümsest sõnast broadcatching[13].

Termini podcasting pakkus 2004. aastal esimesena välja Ben Hammersley ajalehes The Guardian ilmunud artiklis „Audible revolution“ ("Kuuldav revolutsioon"). Ta kirjutab: „MP3-mängijad, nagu Apple'i iPod, paljude inimeste taskutes, audio loomiseks mõeldud odav või tasuta tarkvara ning veebilogid Internetis – sellega on olemas kõik eeldused amatöörraadiote buumi tekkimiseks. Aga kuidas seda nimetada? Audioblogimine? Podcasting? GuerillaMedia?“[14]

Podcast kirjeldab tehnoloogiat, mis kasutab audiaalse materjali väljastamist veebilehtedelt vastava materjali kasutajatele, kes tavaliselt kasutavad iPodi või mõnda muud MP3-vormingut toetavat seadet[7]. Kuigi podcast ei ole otseselt seotud Apple’i iPodiga, oli Apple esimene, kes arendas välja ja hakkas kasutama oma kaasaskantavas meediapleieris iPodis podcastingu skripte. Kui aga iPodi kõrvale hakkasid tekkima teisedki seadmed, mis suutsid käidelda podcasti voogusid, defineerisid mõned termini ümber, sõnastades seda kui lühendit väljendist Personal On Demand broadCASTING või soovitasid kasutada hoopiski väljendit netcast.[10]

Eesti keelde on IT-valdkonna tõlke ja lokaliseerimisega tegeleva firma Tilde peatoimetaja Valli Voor tõlkinud sõna podcast kui „taskuhääling“, see on analoogne sõnaga „ringhääling“, ning sõna podcasting kui "taskuhäälingusaade". Ühte osa taskuhäälingusaatest (inglise keeles episode) soovitatakse aga nimetada saatelõiguks.[15]

Nimetus „taskuhääling“ on kasutajate seas ka hästi vastu võetud, seda on laiemalt tutvustanud podcast'i üks maaletoojaist, Peeter Marvet. Tema pakkus välja ka sõnad „paunhääling“ ja „rahvahääling“, kuigi viimane viitab eelkõige isetehtud raadiotele[16]. Kuna podcast'i kasutaja ei pea olema kindlal ajal raadio ees (ehk sünkroonis), siis räägitakse podcast'ist ka kui asünkroonsest raadiost.[1] IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat annab podcast'i vasteks aga „netisaade“ ning kirjeldab seda kui „audio- ja videofailide levitamist Internetis RSS- või Atom-vormingus kuulamiseks ja vaatamiseks arvuti või pleieriga“[6]. Selle ning Podhead.net leheküljelt kirjeldatud netcast eeskujul võiks põhimõtteliselt kasutada ka näiteks terminit „netihääling“. Samas võib see aga eksitav olla, sest neti kaudu võib edastada saateid ka muudel viisidel kui vaid podcast'i kujul.

eMug nimetab sõna audioblogging eeskujul podcast'i ka heliblogiks.[2] Samuti oleks ilmselt üsna mõistetav ka termin „audioblogi“, eriti kuna see moodustab loogilise paari ka video-podcast'i eestikeelse vastega „videoblogi“. E-õppe terminite sõnastik toob sisse termini „audiovoog“ ning pakub selle sünonüümina ka terminit „audiosööde“[17]. Podcast'ile on pakutud veel mitmesuguseid vasteid. Näiteks on Eesti internetifoorumites pakutud välja sõna „mäluraadio“, rootsikeelsest vastest podradio[18] võiks eesti keelde kujundada sõna „podraadio“. Ilmselt oleks võimalusi veelgi, ent sõna „taskuhääling“ on Eesti meediamaastikul juba üsna kindlalt kanda kinnitanud. Kuna termin on nüüdseks kujunenud ametlikuks vasteks, siis on soovitatav kasutada podcast'i tähistamiseks terminit „taskuhääling“ ning podcasting'u tähistamiseks terminit „taskuhäälingusaade“.

Video-podcast'i kutsutakse mõnikord lühidalt ka vidcast'iks või vodcast'iks[19]. Samuti kasutatakse termineid „videoblog“ ehk „vlogi“[20], seda eelkõige ajaveebide kohta, kus postitusteks on videoklipid. Neid termineid kohtab ka eestikeelses meedias, kõige levinum on ilmselt „vlogi“. E-õppe terminoloogia sõnastik pakub välja ka terminid „videovoog“, „videohääling“ ja „videosööde“[17].

Taskuhäälingu ajalugu muuda

  Pikemalt artiklis Taskuhäälingu ajalugu

1999. aastal arendas India informaatik Ramanathan V. Guha välja esimese RSS versiooni. 2000. aasta detsembris lasi Ameerika tarkvaraarendaja Dave Winer välja RSS 0.92, millele oli lisatud manusemärgend, mis võimaldas RSS-voo kaudu edastada ka audiofaile ning andis tõuke taskuhäälingu tekkele. 2001. aasta jaanuaris demonstreeris Dave Winer RSS manust, lisades oma ajaveebi ühe Grateful Dead laulu. 2003. aasta oktoobris korraldas Dave Winer Harvardi ülikoolis esimese Blogger Coni ajaveebikonverentsi, kus üks arutlusteema oli audioblogid. Harold Gilchrist demonstreeris seal esimest Windowsile mõeldud RSS manuse ekstraktimisprogrammi ning Kevin Marks esitles skripti, mis võimaldas RSS manuseid alla laadida ning edastada neid iTunesile, mis omakorda kandis need üle iPodile. Pärast seda konverentsi pakkus Adam Curry oma ajaveebi lugejatele välja RSS-to-iPod skripti, mis tõstis MP3-vormis failid automaatselt Radio Userlandist iTunesi. 2004. aasta veebruaris sai taskuhääling (podcast) kui nähtus ka omale praeguse nime, mille pakkus The Guardianis välja Ben Hammersley.

Taskuhääling Eesti meedias muuda

Eestis hakati taskuhäälingut kasutama juba 2005. aasta veebruaris, mil Peeter Marvet pani üles Kuku raadio "Libauudised"[21]. 2. märtsil 2005 ilmus taskuhäälingusaatena ka esimene "Tehnokrati" saade, kus Peeter Marvet ja Henrik Roonemaa tutvustasid taskuhäälingut kui nähtust[22].

2009. aasta seisuga kasutavad Eestis taskuhäälingut 7 raadiojaama ligikaudu 40st.

Lisaks raadiotele kasutavad taskuhäälingut ka teised organisatsioonid ja meediakanalid. Nimekiri ei ole lõplik, esitatud on vaid mõned näited. Ilmselt tuleb neid ka järjest juurde.

Taskuhäälingusaate valmimise etapid muuda

Jonathan Sterne et al[23] nimetavad kolm põhilist etappi, mis läbitakse taskuhäälingusaate ehk podcast'i ideest kuulamiseni. Samuti on selliseid samme kajastatud Podcasting Tools veebilehel[24]. Allpool on nimetatuid kombineerides esitatud 8 etappi.

A. Taskuhäälingusaate tegemine ja üleslaadimine muuda

  1. Taskuhäälingu koostaja loob audio- (või video- või teksti-) faili, kusjuures pole tähtis, kas tegu on analoog- või digitaalsalvestisega tingimusel, et lõpptulemus on digiteeritud ning sobib veebis madala ribalaiusega levitamiseks.
  2. Seejärel laaditakse saade veebiserverisse. Taskuhääling toetab järgmisi failivorminguid: M4A, MP3, MOV, MP4, M4V, ja PDF.[25]

B. Taskuhäälingusaate häälestamine võrgus leitavaks muuda

(Tavaliselt toimub see automaatselt.)

  1. Saate koostaja kirjutab faili, kasutades RSS manusemärgendeid, mis sisaldavad infot (audio)faili kohta, sealhulgas faili asukoht veebiserveris.
  2. Saate tegija avaldab faili staatilisel veebiaadressil, mis võimaldab kasutajatel lisada lingikataloogi oma järjehoidjate hulka. Sellisele kataloogifailile võib lisada audiofailide kohta teavet ning audiofailide hulka võib lisada RSS-voo.
  3. Lõpuks teavitab saate tegija kuulajaid taskuhäälingu olemasolust. Selleks võib kasutada mitmeid veebilehti, lisades sinna oma taskuhäälingu, näiteks http://www.podcasternews.com/ või http://www.ipodder.org.

C. Taskuhäälingusaate allalaadimine ja kuulamine muuda

  1. Kuulaja, kes on saanud teada taskuhäälingu olemasolust, laadib endale alla uudisteagregaatori või RSS-lugeja, mis toetab taskuhäälingut ja/või sünkroonib oma arvutiga traadita side seadme, näiteks iPodi. Selliseid programme on palju ning nendest võib lähemalt lugeda peatükist "Taskuhäälingu tarkvara".
  2. Teiseks sisestab kuulaja soovitud taskuhäälingu veebiaadressi uudisteagregaatorisse või taskuhäälingu tarkvarasse. Mitmed taskuhäälingusaated on varustatud vastava nupuga, mis sellele vajutades võtab automaatselt ühendust arvutis oleva programmiga ning laadib tellitud taskuhäälingusaate kuulaja arvutisse. Sellised programmid on näiteks iTunes ja Juice Receiver.
  3. Lõpuks vaatab kasutaja uue saate agregaatorisse ilmumisel üle taskuhäälingusaate kirjelduse ja kuulab saadet, mis teda huvitab. Taskuhäälingusaateid on võimalik kuulata nii netis, arvutis kui ka kaasaskantavas meediapleieris.

Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad muuda

  Pikemalt artiklis Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad

Lisaks raadiole on taskuhäälingul tänapäeval rohkesti kasutusvaldkondi meditsiinist hariduseni. Näiteks kasutatakse taskuhäälingut lisaks eespool nimetatutele muuseumides, meelelahutuses, poliitikas ja paljudes muudes valdkondades.

Taskuhäälingu tarkvara muuda

  Pikemalt artiklis Taskuhäälingu tarkvara

Lähtuvalt taskuhäälingu loomise etappidest on esmalt vaja luua digitaalne audio- või videofail, see Internetti üles laadida ning lisada audiofail RSS- või Atom-voole. Kui taskuhäälingusaade on veebis üleval, laadib taskuhäälingu tellija selle vastavat tarkvara kasutades omale arvutisse ning kuulab seda kas oma arvutis või mõnes kaasaskantavas meediapleieris. Taskuhäälingu üks ideid on see, et tegu ei ole ainult professionaalide pärusmaaga, vaid seda võib sisuliselt teha igaüks. See tähendab, et ka vajaminev tarkvara ja riistvara ulatub kallitest professionaalsetest vahenditest lihtsate, igale huvilisele kättesaadavate ja tasuta vahenditeni. Peatükis "Taskuhäälingu tarkvara" on ülevaade taskuhäälinguga seotud tarkvarast. Eelkõige on vaatluse alla võetud vabavara, mis on kättesaadavad kõigile, ent mainitakse ka tuntumaid tasulisi programme.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 Marvet, P. "Mis on taskuhääling?" KUKU taskuhääling, 2007
  2. ↑ 2,0 2,1 Lepalaan, F.: "Podcast" e-Mug: Wiki. Estonian Macintosh User Group, 2008
  3. ↑ Curry, A.: "History of Podcasting by Adam Curry" CastWiki, 2005
  4. ↑ 4,0 4,1 "Podcast" Wikipedia, 2009
  5. ↑ 5,0 5,1 "What is podcasting?" Podcasting Tools, 2009
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Vallaste, H.: "Podcast" e-Teatmik: IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat, 2009
  7. ↑ 7,0 7,1 McIntyre, C.: "What is a podcast?" PodcastAlley.com, 2008
  8. ↑ "The definition of Linear TV" The Interactive Television Dictionary and Business Index, 2009
  9. ↑ "Podcast. Word of the Month" Oxford University Press, 2009
  10. ↑ 10,0 10,1 "Podcast dictionary: P-Z" Podhead.net
  11. ↑ "Podcatcher" Wictionary, 2007
  12. ↑ Marvet, P. (2.02.2006). "KUKU raadio tehnoloogiarubriik" (audio).[alaline kõdulink]
  13. ↑ "Broadcatching" Wikipedia, 2009
  14. ↑ Hammersley, B.: "Audible revolution" The Guardian, 12.02.2004
  15. ↑ Voor, V., Jürjens, H. (8.11.2008). "Infotehnoloogia ja keel I". „Keelekõrv“. Vikerraadio. Originaali (audio) arhiivikoopia seisuga 18.11.2012. Vaadatud 20.03.2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  16. ↑ Marvet, P., Roonemaa, H. (2.03.2005). "Tehnokratt" (audio). KUKU raadio.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)[alaline kõdulink]
  17. ↑ 17,0 17,1 Ohakas, T.: "E-õppe termineid/E-learning terms", 2009
  18. ↑ "ATK-sanakirja, viro-ruotsi T" Talentum Media Oy, 2008
  19. ↑ "Video podcast" Wikipedia, 2009
  20. ↑ "Vlog" Wikipedia, 2009
  21. ↑ "LibaUudised"[alaline kõdulink] KUKU taskuhääling, 2005
  22. ↑ Marvet, P., Roonemaa, H.: "Tehnokratt"[alaline kõdulink] KUKU raadio, 2.03.2005
  23. ↑ Sterne, J., Morris, J., Baker, M.B., Freire, A.M.: "The Politics of Podcasting" Fibreculture Journal, Issue 13, 2008
  24. ↑ "How podcasting works?" Podcasting Tools, 2009
  25. ↑ "Making a podcast" Apple, 2009

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Taskuhääling&oldid=6469638"