Ava peamenüü

Rauaaeg Eestis katab perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.

Rauaaeg jaguneb Eestis vanemaks rauaajaks (6. sajand kuni 9. sajand) ja nooremaks rauaajaks (9. sajand kuni 13. sajand) ning nende perioodide vahele võidakse paigutada ka keskmine rauaaeg (450–800 pKr). Vanemat rauaaega jaotatakse eelrooma rauaajaks (500 eKr – 50 pKr) ja rooma rauaajaks (50–450 pKr) ning nooremat rauaaega jaotatakse viikingiajaks (800–1050) ja hilisrauaajaks (u 1050 – 13. sajandi algus). Keskmisse rauaaega jäävad rahvasterännuaeg (450–600 pKr) ja eelviikingiaeg (600–800 pKr).

AlgusRedigeeri

Umbes 3500 aastat tagasi õpiti Hiinas ja Lähis-Idas tundma rauda ja selle sulameid. Eestisse jõudis raud aeglaselt. Sõna raud on eesti keelde laenatud Skandinaaviast ning arvatavasti tulid esimesed raudesemed ka sealt. Vanimad seni leitud raudesemed pärinevad 6. sajandist eKr. Järgnevatel sajanditel levisid raudriistad aga kiiresti.

RaudRedigeeri

Rauast tööriistad ja relvad olid pronksistest paremad, lisaks odavamad ning neid sai toota kohapeal. Kullakarva pronks jäi nüüd ehete jaoks, ehkki vahepeal tehti neidki rauast. Rauamaaki leidub looduses peaaegu kõikjal, Eestiski roostekarva soo- ja järverauamaagina. Rauasulatamine on võimalik suhteliselt madalal temperatuuril, puusöe abil ja üsna lihtsa ehitusega väikestes sulatusahjudes.