Aolinn ehk varalinnaline keskus on ajalooline asula arenguetapp agraarse küla ja täielikult väljaarenenud linna vahel. Sellised asulad eristusid tüüpilistest küladest suurema elanike arvu ja asustustiheduse ning märkimisväärse mitteagraarse tegevuse poolest. Aolinnu oli kahte liiki: kaubandus-käsitöönduslikud asulad ja poliitilise võimu keskused. Esimeste majandusliku baasi moodustasid kaubavahetus, käsitöö ja teatud osas ka põllumajandus, võimukeskuste oma aga peamiselt ümbruskonna põllumajandustootmine ja selle varafeodaalne ekspluateerimine ning vähemal määral ka käsitöö ja kaubandus.[1]

Eesti alal oli üks esimesi aolinnu Iru linnus koos seda ümbritseva asulaga, mis 9.–10. sajandil laius 8–10 hektaril ja paistis silma tiheda asustuse ning suhteliselt aktiivse käsitöö ja kaubandusega tegelemise poolest.

Viited muuda

  1. Lang, Valter. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007, lk 236–237