Iru linnamägi ehk Iru Linnapära on Tallinna idapiiril Pirita jõe äärsel neemikul asuv kuni 15 meetri kõrgune küngas.

Iru linnamägi (2009)
Iru linnamägi 1920. aastatel
Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Iru linnamägi

Ajalugu

muuda

Iru linnamäel oli muinaseestlaste kindlustatud hilispronksiaja asulakoht. Asustuse ajalugu aga ulatub tagasi III aastatuhandesse eKr.[1]

Otse linnamäe põhjaosa ees, samuti mäe läänepoolsel jalamil on jälgi vanadest asulatest. Nii on Iru ümbrus põline asustuskeskus ja Linnapera selle südameks.

Iru linnamäel ei ole valli jäänuseid ainult otstes. Risti üle mäeseljaku kulgeb veel kolmas vall, mis jagab linnuse kaheks ebavõrdseks osaks. Suuremaks lõunapoolseks ja väiksemaks põhjapoolseks. Põhjapoolse ja keskmise valli idaküljel olevad avad tunnistavad, et siin olid tõenäoliselt väravakohad.

Kindlustatud asula seisis linnamäel 8.5. sajandil eKr, samuti 4.–2. sajandil eKr[2]. Sealt pärinevad vanimad teadaolevad ristnurgaga seotud rõhtpalkhoonete jäänused Eestis ja Eesti üks vanimaid teadaolevaid raudesemeid: naaskel.

5.11. sajandil pKr asus samas paigas linnus, mis arheoloogiliste kaevamiste andmetel enne mahajätmist korduvalt põles.

Arheoloogiliste kaevamiste käigus Irust leitud esemetest pakuvad tavapärase leiumaterjali kõrval huvi pronksivalamisele viitavad savitiiglid, pronksist odaots[2] ja Põhja-Euroopas harukordne võrdõlgne pronksist sõlg, luust harpuun ja suitsed.

Iru linnamägi kannab rahvasuus ka Linnapära nime.

29. augustil 1937 paigutati Iru linnusesse sümboolne garnison (Kaitseliidu Iru kompanii), Iru kompanii pealik nimetati Iru linnuse pealikuks, talle anti pealiku mõõk ja kilp.[3]

Linnuse vallides ja külgedel on II maailmasõja aegsete kaevikute jälgi, lõunapoolse otsavalli sisse on rajatud I maailmasõja aegse Peeter Suure merekindluse betoonpunker.[1]

Iru linnamäge on korduvalt mainitud eeposes "Kalevipoeg" ja seda on pakutud Kalevipoja sünnikoduks.[4][5]

Haldusjaotuslikult jääb Iru linnamägi Tallinna linna Lasnamäe linnaosa Priisle asumi territooriumile.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 "2609 Iru linnamägi, II a- tuh. e.Kr. - I a- tuh". Kultuurimälestiste register. Vaadatud 4.11.2021.
  2. 2,0 2,1 Mäesalu, Ain. "Eesti lugu. Kas Kalevipoja kodu on Irus?". ERR. Vaadatud 10.08.2022.
  3. "Muinas-Eesti relwapidu Irus". Päewaleht. 28.8.1937. Vaadatud 4.11.2021.
  4. "Asjatundjad leidsid Kalevipoja kodu" ERR Menu, 4. mai 2016
  5. Ivo Karlep: "ARHEOLOOG: Kalevipoeg tegutses pronksiajal" Pealinn, 25. oktoober 2021

Kirjandus

muuda
  • Tankid Iru linnusele. Uus Eesti, 28. august 1937, nr 232, lk 5.

Välislingid

muuda