Ava peamenüü
Saun Esna allikajärve ääres
Suurupi ülemise tuletorni saun, ehitatud 1896
Eesti kõige põhjapoolsem saun

Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 kraadi juures) võetakse leili ja pestakse.

Saun oli muistsete eestlaste püha paik.[1][2][3]

Sisukord

KerisRedigeeri

Keris kujutab endast kuumenevale alusele (kuumaks köetud ahi) laotud kive. Mida rohkem kive on, seda parem saab leil. Kerisele või tavaliste kivide saab hulka panna ka aurukivid. Need on spetsiaalselt sauna tarbeks valmistatud kivid, mille ühel küljel on augud, kuhu valatakse vesi, millesse on tilgutatud pisut aroomiõli.

SaunaskäikRedigeeri

Saunaskäimisel on oluline, mis järjekorras asju tehakse. Kõigepealt tuleb keha ja juuksed märjaks kasta, väga kuuma saunaõhu puhul võib soovi korral kuivad juuksed katta kas viltmütsi ehk saunakübaraga või niiske käterätiga. Seejärel minnakse leiliruumi. Laval istudes või lamades harjutakse 3–4 minutit leiliruumi õhuga, alles siis on aeg leili visata. Sauna minnes varutagu küllaldaselt aega.

Väikestel lastel tuleks vältida väga kuuma leili, sest nad võivad kergesti üle kuumeneda. Kuuma leiliga tasub piiri pidada ka rasedatel.

Ühes saunasõbra käsiraamatus üteldakse: "Saunas käiakse alasti!" Tänapäeval tähendab see ka eheteta sauna minekut. Keha ümber võib käärida saunalina või spetsiaalse saunaseeliku.

Eestlastel on olnud kombeks käia saunas perekonniti.

SaunavihtRedigeeri

  Pikemalt artiklites Vihtlemine ja Viht

Vihtlemisel on kolm ülesannet. Esiteks, viha liigutamine paneb sauna lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi. Sedasi pääseb kuum niiske õhk naha ligidale ja kutsub esile rohke higistamise. Teiseks, vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. Kolmandaks, vihtlemisel on kerge masseeriv toime.

Kõige levinum saunaviht on kaseviht, millel on väga meeldiv lõhn. Vahelduseks võib ka kasutada tamme-, sarapuu-, pihlaka-, musta lepa ja musta sõstra okstest tehtud vihtasid ning eukalüptivihta.

Viha sidumise ajal võib vahele panna ka mitmesuguseid lõhnataimi nagu näiteks melissi, piparmünti, salveid, naistenõgest, sookailu, palderjani jt. Läbi aegade on kasutatud ka kadaka- ja nõgesevihta. Pärast 10-minutilist kuumas vees leotamist ei tee viht enam valu: kadaka okkad pehmenevad. Nõgese kõrvetav mõju on kadunud juba ühekordse kuuma vette kastmise järel. Paljudele meeldib värskelt tehtud viht ja sellega vihtlemisel kaasnev aroom. Kuna värsket vihta pole võimalik aasta läbi meie tingimustes saada, on nupukamad viha pärast valmistamist külmutanud. Külmutatud viht tahab enne kasutamist saada leotamist leiges vees, umbes 30 minutit. Külmutatakse põhiliselt kase- ja eukalüptivihtu. Viimastel aastatel on kasutusele tulnud ka kunstvihad.

SaunamesiRedigeeri

Saunamesi on okaspuu- (enamasti männi- või kadaka-) lõhnaline meesegu, millega tehakse meemassaaži ja millel on nahka pehmendav toime. Vahepeal oli levinud ka soodaga määrimine, kuid seda enam ei soovitata, kuna see kuivatavat nahka. Saunamee sisse segatakse mõnikord peent soola, kuna see võtab mustuse lahti.

Saunaga seotud kombeidRedigeeri

Ka rahvakalendris on saunal oma roll. Usuti, et hingedepäeval (2. november) õhtusel ajal külastavad kodusid esivanemate hinged. Neile köeti saun ja valmistati paremaid toite, mis pandi sauna või mujale kõrvalisse kohta. Kui leiti, et toitu on söödud, usuti, et hinged jäid pakutuga rahule ja majapidamist saadab õnn.

Saunas käimist sisaldas eesti rahvameditsiinis ravivõte harjaste võtmine.

SaunaliigidRedigeeri

Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaunRedigeeri

  Pikemalt artiklis Türgi saun

Hamman (araabia keeles 'kuumutama') on suur massiivne hoone paljude ruumidega. Seal paiknevad sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur vastavalt 40–50 °C. Temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinidega, millest eraldub õhku sooja ja niiskust. Keha värskendamiseks on mitmeid jahedamaid ruume, kus soovi korral saab end külma veega üle valada.

 
Soome sauna leiliruum

Soome saunRedigeeri

Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 70–100 °C[viide?] ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Pärast iga laval käimist võib end kasta jaheda veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud pikemaajaliseks lõdvestuseks.

Rooma saunRedigeeri

Rooma saun erineb kõigist teistest saunadest eelkõige selle poolest, et seda ei köetudki otseselt kuumaks ning seal polnud võimalik leili visata. Rooma saunades oli põrandasse ja seinaõõntesse paigaldatud küte. Väljakaevamised Itaalias Pompeis on toonud päevavalgele astmelised lavad eri temperatuuritsoonide tarvis. Rajatud olid sooja ja külma vee basseinid, mis viitab sellele, et ka rooma saunas olid tavaks vahelduvkümblused.

Vene saun ehk leilisaunRedigeeri

  Pikemalt artiklis Vene saun

Vene saun banja on puust majake nagu soome saungi. Vene saun köetakse ahjuga maksimaalselt 50 °C ja visatakse siis nii palju leili, et tekivad paksud aurupilved. Soome saunaga võrreldes on vene saunas jahedam, kuid tunduvalt niiskem. Saunaprotseduur on aga sarnane. Keha kuumutatakse mitu korda ja jahutatakse kas külma välisõhu, vee või lumega.

Iiri saunRedigeeri

Selle saunaliigi töötasid eelmisel sajandil välja kaks arsti. Erinevus teiste saunaliikidega võrreldes on, et spetsiaalse värske õhu juurdevoolu abil välditakse udupiiskade teket. Temperatuur on 50–55 °C, seega pisut kõrgem kui mõne muu saunaliigi puhul.

Indiaani saun ehk higistamistelkRedigeeri

 
Indiaani saun.
Pilt umbes 1910. aastast

Tegemist on hingelise ja ihulise puhastustseremoonia läbiviimise paigaga. Indiaani kultuuris "saun-kirik". Higistamistelk (inglise keeles sweat lodge) on mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige vanem tseremoonia, mida kasutas enamus hõime. Toimub väikeses kuplikujulises telgis. Selle mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige esimese tseremoonia juures on ühendatud saun ja kirik. Istutakse külg külje kõrval ringis ümber keskele kaevatud augu, millesse tuuakse lõkkel kuumaks aetud kivid. Telgis luuakse tingimused, mis sarnanevad emaüsaga. Sügava puhastumisprotsessi soodustamiseks kasutatakse ka palveid ja laule. Higistamistelk aitab vabastada kogunenud pinged, jätkata elu puhtama ja kergema tundega.

AurusaunRedigeeri

Tänapäevane aurusaun on sarnane vene saunaga, sest seda kuumutatakse samuti 40–45 °C, köetakse aga teisiti. Aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi, kus ta siis nähtavate pilvedena hõljub. Aurusaunas on temperatuur poole madalam kui tavalises saunas. Saunalisi ümbritsevad aurupilved on sageli rikastatud eeterlike õlidega. Suure õhuniiskuse tõttu võib niisugune kümblus olla vereringele koormav.

SuitsusaunRedigeeri

  Pikemalt artiklis Suitsusaun
 
Koolitalu suitsusaun Põlva talurahvamuuseumis

Suitsusauna on nimetatud ka sauna algvormiks. See on koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui ka hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4–5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis, vaid alles siis, kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud. Suitsu väljaajamiseks visatakse nn vinguleili ning siis minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem kui sinna minnes.

LiikuvsaunadRedigeeri

 
Ankrus parvsaun Rahumere järves. Väljaküla, Pärnu maakond

Saunasid on ehitatud ka sõidukitesse. Eestis on nendeks kasutatud nii busse, veoautosid[4] kui ka tuletõrjeautot[5]. Vees ujuvaid saunasid on Võrtsjärvel, Saadjärvel, Emajõel ja teistes Eesti veekogudes.

Koobassaun ehk maasaunRedigeeri

Koobassaun on suitsusaun, mis ehitati kas poolenisti või täiesti maa sisse. Viimaseid teada olevaid maasaunu leiti eelmise sajandi alguses Eesti lõunaosast. Arvatakse, et koobassaun on suitsusauna eelkäija, neid ehitati aegadel mil ei tuntud veel palkehitiste ehitamist. Tänapäeval on Eestis mõned saunahuvilised, kes on ehitanud koobassauna.[6]

InfrapunasaunRedigeeri

Infrapunasaun on saun, mida kütavad infrapunaallikad. Infrapunasauna temperatuur on enamasti kuni 40 °C. Selles saunas istutakse tavaliselt kuni 20 min, et infrapunakiirgus keha läbiks. See saunaliik sobib hästi neile, kes ei talu ei kuuma ega leili.

Uue ajastu saunRedigeeri

KümblustünnRedigeeri

Kümblustünnide (mitte segi ajada tünnisaunaga!) kodumaa on Jaapan, kus kümblemine on olnud sajanditepikkune traditsioon. Legendi järgi said jaapanlased idee ahvidelt, kes talvel kuumaveeallikas sulistasid. Puidust kümblustünnid on traditsioonilise ümara kujuga. Tünnide läbimõõt varieerub 150 ja 250 cm vahel ning tünn on mõeldud 3–8 inimesele. Kümblustünni saab paigutada kõikjale, peaasi, et pinnas oleks tasane. Kui tünnis iga paari kasutamiskorra järel vett vahetada, siis ei pea kasutama mingeid kemikaale ega filtreerimissüsteemi. Kui tahetakse tünnis kauem vett sees hoida, on kindlasti vaja hoolitseda vee hügieeni eest. Kümblustünni saab kasutada aastaringselt.

SpaatünnRedigeeri

Spaatünn on luksuslik kümblustünn, mida köetakse gaasiahjuga. Tünni põhjast väljub 6 õhudüüsi, kus tekkiv mullisüsteem pakub mõnusat massaaži. Olemas ka veealune valgusti, mis vahetab ise värve ja loob pimedas romantilise õhkkonna. Vee puhastamiseks on tünni sees integreeritud filtrisüsteem, mis tagab vee puhtuse mitmeks kuuks. Kõigele lisaks on olemas ka juhtpult, millega saab tööle panna ja peatada vee alust valgustust, mulle ja vee filtreerimist.

TünnisaunRedigeeri

 
Tünnisaun veekogu kaldal

Tünnisaun on ümmarguse vormi poolest torujas, millele lisatud uks või ka aken . Kerge puitehitisena ei vaja püsivat vundamenti. Sauna pole keeruline loodusesse paigaldada.

InfrapunasaunRedigeeri

 
Infrapunasaun

Organismi kuumenemine infrapunasaunas stimuleerib higistamist ja mürkainete eraldumist. Infrapunasaunas käimist võib vaadelda, kui ühte osa dieedist, mis viib organismist välja jääkained, programm organismi süvapuhastuseks. Ühe seansi kestus on 30 minutit temperatuuril 45–50 °C. Infrapunalained soojendavad keha 4 cm sügavuselt, kudede soojenemine kutsub esile loomuliku higierituse. Keha temperatuur tõuseb kuni 38,5 °C, imiteerides loomulikku organismi reaktsiooni infektsiooni suhtes, sellele lisandub vastutegevus haigust tekitavate bakterite ja haiguste vastu. Infrapunasaunas erituvas higis on 80% vett ja 20% tahkeid aineid, selliseid nagu rasv, kolesterool, toksiidid, happed. Võrdluseks: tavalises saunas kuumeneb keha umbes 3–5 mm sügavuselt, aga higi sisaldab ligikaudu 95% vett ja 5% tahkeid aineid.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri