Kolesterool

keemiline ühend

Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm. Kolesterooli vormid on peaaegu kõikide rakkude rakumembraanides esinevate steroolide komponendid. Kolesterool toitainetes ei kuulu paljudel organismidel asendamatute mikrotoitainete hulka kuna enamik organisme sünteesib eluks vajalikku kolesterooli endogeenselt ehk organismi siseselt. Kolesterooli homöostaasi imetajatel reguleerivad suuresti nii perifeerne närvisüsteem kui ka kesknärvisüsteem.

Nomenklatuur muuda

 
Kolesterool
 
Kolesterool

Kolesterool ja selle vormid kuuluvad lipiidide rühma.

  • IUPACi süstemaatiline nimetus 2,15-dimethyl-14-(1,5-dimethylhexyl)tetracyclo[8.7.0.02,7.011,15]heptacos-7-en-5-ol
  • Keemiline nimetus: 10,13-dimetüül-17-(6-metüülheptaan-2-üül)-2,3,4,7,8,9,11,12,14,15,16,17-

dodekahüdro-1H-tsüklopenta[a]fenantreen-3-ool;

  • Teised nimetused: (10R,13R)-10,13-dimethyl-17-(6-methylheptan-2-yl)-2,3,4,7,8,9,11,12,14,15,16,17-dodecahydro-1H-cyclopenta[a]phenanthren-3-ol, Cholesterin, Cholesteryl alcohol
  • CAS-number 57-88-5.[1]

Üldandmed muuda

Keemiline valem: C27H46O

Kolesterooli ja selle ühendite ülesanded loomorganismis muuda

Inimene muuda

Kolesterool on vajalik enamiku bioloogiliste organismide elutegevusel.

Biosüntees muuda

Kolesterooli komplekteerib inimorganism de novo atsetüülkoensüüm A-st, 70–90% ulatuses ise, ülejäänud komplekteeritakse toidu ning joogimaterjali (alkohol on tahke sterool) kaudu[2].

Kolesterooli sünteesil muundatakse atsetüülkoensüüm A (CoA) tsütoplasmas 3-hydroxy-3-methylglutaryl-CoA (HMG-CoA)-ks, järgnevalt muundatakse HMG HMG-CoA reduktaasi (EC number 1.1.1.88)[3][4] kaudu endoplasmaatilises retiikulumis mevalonaadiks.[5]

Steroidide biosünteesil vajaminev kolesterool saadakse peamiselt low-density lipoproteiinist (LDL).

Kolesterooli ja selle ühendite ringlus organismis muuda

Ringlus peaajus ja seljaajus muuda

Peaaju ja seljaaju kolesterooli ning kolesterooliühendite ringlus moodustab teadlaste arvates omamoodi kinnise ringi, millel puudub keha ülejäänud rakkude ning geenidega, mis osalevad kolesterooliühendite ringluses, otsene side. Kohati räägitakse nn hematoentsefaalsest barjäärist, kuid mitte tingimata kõigis peaaju piirkondades ja mitte kõigide lipiidide ja kolesterooli ühendite puhul (nt oksükolesterool jne). Inimese peaaju kolesterooli sisaldus on väga suur (ligi 3–17%) ja tema käive äärmiselt aeglane, hinnanguline half-life aastaid.[5] Erinevad hüpoteesid pakuvad võimalusi kolesterooli ühendite metabolismi kirjeldamiseks. Vähem on selgitusi selle kohta kuidas kolesterooli ühendid neuronitele edastatakse.[6]

Astrotsüüdid muuda

Peaajus paiknevad ajurakud astrotsüüdid (enamus) võtavad vastu, komplekteerivad, eritavad ja varustavad ajurakke kolesterooliühenditega. Astrotsüüdid eritavad kolesterooli seotuna apolipoproteiini E-ga (apoE) (kõrgtihedusega lipoproteiinide (HDL)- laadsete osakeste vormis jne) kompleksina ATP kaudu.[5][7]

Hepaatiline ringlus muuda

Maks koos sapipõiega on kolesterooli ning selle ühendite depoo, siin komplekteeritakse, muundatakse, tarbitakse ja transporditakse iga päev kolesterooli. Imendumine toimub mitsellides ja sõltub sapphapetest, koostöös millega ringlevad kolesterooliühendid rohkem kui 30 korda maksa, sapipõie, soolestiku, kooloni ja taas maksa kaudu. Ringlus on suurelt osalt ka ensümaatiline ja eluneb tsütokroom P450 geenide kaudu.

Lümfaatiline muuda

Vere kaudu muuda

Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate külomikronite ehk lipoproteiinikerakeste ja teiste lipoproteiinide, nagu VLDL-, LDL- (kolesterooli osakaal suur), HDL- (kolesterooli osakaal väike) ja IDL-kolesterooli vahendusel.

D3-vitamiini metabolismil muuda

7-dehüdrokolesterool on kolesterooli sünteesil tekkiv vaheühend, mis on D3-vitamiini eelvorm D3. Eelvitamiin D3 fotolüüsub spontaanselt kolekaltsiferooliks.

Teadusuuringud muuda

Uuringud on näidanud, et kõrgenenud seerumi kolesterooli tase korreleerub vastuvõtlikkusega tuberkuloosile.[8]

Kliiniline meditsiin muuda

Kolesterool ja haiguslikud seisundid muuda

Kolesterooli ja selle ühendite transpordi ning komplekteerimis- ja saamishäiretega, ka sellega seotud perekondlike haiguslike seisunditega, seostatakse inimestel üldiselt paljusid haiguslikke seisundeid nagu :

Kolesterooli ja selle ühendite ning mõnede ravimpreparaatide kõrvaltoimed muuda

Imendumist pärsivad:

ravimpreparaatide (klass HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid: statiinid jpt) kestev tarbimine

Organismide kolesteroolitarve muuda

Putukad muuda

Paljude putukate jaoks on kolesterool asendamatu mikrotoitaine, kuna nende organism pole võimeline steroolide biosünteesiks.[13]

Teadusuuringutes muuda

  • Kolesteroolirikka toidusedeliga laborirottide toiduratsiooni lisati 3 nädala vältel porgandeid ning nende maksa kolesterooli ja triglütseriidide tase langes.[14][15]
  • Fermenteeritud mustika-lutsernijoogi (mahelutserni ja mahemustika vesiekstraktid, probiootiline piimhappebakter, mahemesi) igapäevane 30 ml tarbimine kolm nädalat vähendas kolesterooli.[16]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
  2. "Maailma toiduainete entsüklopeedia" Tallinn: TEA, 2006, lk 13
  3. Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)
  4. Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)
  5. 5,0 5,1 5,2 Benarroch EE. "Brain cholesterol metabolism and neurologic disease", doi: 10.1212/01.wnl.0000333215.93440.36Neurology October 21, 2008 vol. 71 no. 17 1368–1373 Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  6. ingl k , James R. Harris, Cholesterol Binding and Cholesterol Transport Proteins: Structure and Function in Helath and Disease, 2010, ISBN 978-90-481-8621-1, Google`i raamat
  7. ingl k , Christian Ehnholm, Cellular lipid metabolism, 2009, , ISBN 978-3-642-00299-1, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 17.04.2013)
  8. Gregory W. Martens, Meltem Cevik Arikan, Jinhee Lee, Fucheng Ren, Therese Vallerskog, ja Hardy Kornfeld, Hypercholesterolemia Impairs Immunity to Tuberculosis, Infect Immun. 2008 august; 76(8): 3464–3472, doi: 10.1128/IAI.00037-08, PMCID: PMC2493195, veebiversioon (tarve 8.11.2015)(inglise keeles)
  9. 9,0 9,1 Kálmán J, Janka Z. Cholesterol and Alzheimer's disease., Hetil. 2005 Sep 11;146(37):1903–11, Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  10. [http://apps.who.int/classifications/icd10/browse/2010/en#/E75.2 Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  11. Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  12. Ross Pelton, James B. Lavalle. "Nutritional Cost of Prescription Drugs", Morton Pub Co, 2000.
  13. Insect Sterol Biology , Insect Physiology & Behavior Research Group Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013) (inglise keeles)
  14. T. K. Lim, "Edible Medicinal and Non Medicinal Plants: 9. köide, Modified Stems, Roots", lk 375, 2015, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 31.03.2015)(inglise keeles)
  15. Märkus nr 1: Rottidel ei ole sapipõit.
  16. Silja Lättemäe (7. oktoober 2022). "Tartu teadlased avastasid mustika uue raviomaduse". Maaleht. Vaadatud 7.10.2022.

Välislingid muuda