Vikipeedia

Süda

Disambig gray.svg  See artikkel räägib elundist; toiduaine kohta vaata artiklit Süda (kulinaaria); Edmondo De Amicise romaani kohta vaata artiklit Süda (De Amicis).

Süda (ladina keeles cor; vanakreeka keeles καρδίᾱ, kardiā) on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on jaotunud kambriteks ning mille töö (pumbafunktsiooni) tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere- ja lümfiringlus. Südame kaasabil ja töö tulemusel kantakse vere ja ka lümfi kaudu füsioloogiliseks homoöstaasiks vajalikud ained kõikidesse elundkondadesse ja elunditesse ning rakkudesse. Erinevad allikad klassifitseerivad ka mõnede avatud tsirkulatsioonisüsteemiga selgrootutel loomaliikidel elundina südant (kambriteta, ja/või südamelaadset elundit), mille funktsioonid sarnanevad südame kui elundi funktsioonidega, näiteks vihmaussidel (rõngussid)[1],[2] rohutirtsudel (Orthoptera)[3] puukidel (Ixodoidea)[4] jpt.

Animatsioon südame tööst
Vesikirbu südamelöök

Südame kui elundi anatoomia ja histoloogia aga võivad suuresti erineda nii liigiti (inimesel, kassil, lambal, vasikal, rotil, tuvidel, roomajatel (süda 3-kambriline)) kui ka indiviiditi.[5]

Kala südaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kalad

Enamiku tänapäevaste kalade süda on koonusekujuline, kahekambriline ja sellel saab eristada piirkondi, mille morfoloogia, suunad ja asendid võivad erineda. Farrelli ja Jones aga loevad kalade südant neljakambriliseks.[6]Kiiruimsete (Actinopterygii) luukalade klassi keelikloomade hõimkonda kuuluva kala ingl k longnose gar (lad k Lepisosteus Osseus) südame makroanatoomia järgmine:[7]

SüdameseinRedigeeri

Südameseinad koosnevad kolmest kestast:

Südant ümbritseb kest, mida nimetatakse südamepaunaks ehk perikardiks (pericardium).

Kahepaiksete südaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kahepaiksed

Enamiku tänapäevaste kahepaiksete süda on koonusekujuline, kolmekambriline[6] ja sellel saab eristada piirkondi, mille morfoloogia, suund ja asend võivad erineda.[8]

Makroskoopiline anatoomiaRedigeeri

Vatsake koosneb kolmest kambrist:

Lisaks kolmele kambrile on kahepaiksetel veel ka

Roomaja südaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Roomajad

Enamiku tänapäevaste roomajate süda kolmnurgakujuline ja sellel eristatakse kahte koda ning kolme kambrit, v.a krokodillidel,[9] jpt erinevaid piirkondi, mille morfoloogia, suunad ja asendid võivad erinevate roomajate lõikes erineda:[10]

MaolistelRedigeeri

Südame kuju, suurus, kaal (656 g kaaluva Agkistrodon piscivorus conanti süda kaalub 1,6 g) ja struktuur ning asend on madudel erinev ja sõltub nii anatoomiast, füsioloogiast kui ka käitumisest. Südame asend sõltub madudel tihedalt eluviisiga ja on puude otsas, maismaa või veelise eluviisiga madudel erinev.

Elund paikneb maismaal, ka puudel, elavatel madudel pea lähedal, veelise eluviisiga madudel aga keha keskpaigas.

Enamiku tänapäevaste maoliste süda on kolmnurgakujuline ja kolmekambriline – eristatakse kahte koda (vasakut ja paremat) ning ühte südamevatsakest. Südamel eristatakse südamepõhimikku (basis cordis) ja südametippu (apex cordis).

Looteeas madude südant on vähe uuritud kuid südametoru areneb neil juba munas olles. Munast koorunud ja/või sündinud maopoegadel on südame kaks koda täielikult eraldatud ja venoosurge asub südame paremast kojast üleval pool (selgmiselt). Parem koda saab verd nelja veeni kaudu: parem ja vasak precaval vein, postcaval vein ja vasaku maksaveeni kaudu. Vasak koda saab verd vasakust ja paremast kopsuveenist.[11]

Ühe uuringu käigus tuvastati annetatud viljastatud munadest inkubaatoris koorunud 2 päeva vanustel maisi-roninastikutel (Pantherophis guttatus guttatus) kõik täiskasvanud maole omased südame struktuurid.

Venoosurge koosneb kahest, vasakust ja paremast, sinus horns-ist.[12]

Venoosurke kaudu sisenevad õõnesveenid südame paremasse osasse.

Madude südamevatsakeste arvus pole lõplikult selgusele jõutud. Osade uurijate arvates on madudel nii parem kui ka vasak südamevatsake. Paljude uurijate arvates ei ole selle õõnte vahel olevad seinad täielikult sulgunud ja seetõttu nimetatakse seda üheks südamevatsakeseks.

Südamevatsake koosneb kolmest omavahel ühenduses olevast osast[13] mida vahel nimetatakse ka alamkambriteks (vasakult paremale): arterioosõõs, venoosõõs ja kopsuõõs. Arterioosõõs on teistest õõntest eraldatud horisontaalse vaheseinaga. Veri suubub siia vasakust kojast ja väljub vatsakesevahelise kanali kaudu venoosõõnde.

Kuningpüütoni südame ultraheli kujutiste analüüs paljastas, et veri paremast südamekojast täidab esmalt venoosõõne ja veri vasakust südamekojast täidab arterioosõõne.[14]

Atrioventrikulaarklapid (valva atrioventricularis) suunavad verevoolu, sulgedes vatsakestevahelise kanali, südamelõtve ajal erinevatesse alamkambritesse.

Vatsakesest väljub kopsutüvi (truncus pulmonalis). Kopsutüvi annab 2 haru: parem kopsuarter suundub paremasse kopsu ja vasak vasakusse kopsu, kopsuarterid moodustavad rohkelt anastomoose.

Südamevatsakese omapärasele ehitusele vaatamata ringleb madudel veri niisuures kui ka väikeses vereringes.

Maosüdamel on kaks sissevooluteed: vasak ja parem südamekoda, ja kolm väljavooluteed: kopsuarter ja vasak ning parem aordikaar.

Imetaja südaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Imetajad

Imetajate süda on koonusekujuline, lihaseline, harvem munakujuline, neljakambriline õõneselund. See võib erinevatel loomaliikidel kaaluda grammidest[15] kuni kilogrammideni (hobusel keskmiselt 2–4 kg).

Valik loomi ja nende keskmine südamekaal (1908)[15]

Loomaliik Südame kaal g
Koer 45–60
Kass 12–14
Jänes 4–5
Merisiga 1–2

Makroskoopiline anatoomiaRedigeeri

Loomasüdamel eristatakse erinevaid piirkondi, mille suunad ja asendid on erinevate loomaliikide lõikes erinevad:[16]

Südame klapid ja klapikudRedigeeri

Linnu südaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Linnud

Enamiku tänapäevaste lindude süda on koonusekujuline[17], ja sellel eristatakse kahte koda ning nelja kambrit, jpt erinevaid piirkondi, mille morfoloogia, suunad ja asendid võivad erinevate lindude lõikes erineda:[18]

Makroskoopiline anatoomiaRedigeeri

SüdameseinRedigeeri

Südameseinad koosnevad kolmest kestast:

Inimese südaRedigeeri

Inimese süda on koonusekujuline, lihaseline õõneselund.[19] Normaalse füsioloogiaga inimesel asetseb süda keskseinandis, raseduse ajal südame asukoht võib muutuda pisut.[19] Samuti on südame kaal kõikuv ning oleneb inimese kehakaalust aga ka inimese tervislikust seisundist ja treenitusest .

NomenklatuurRedigeeri

Nomenklatuur ja süstemaatikaRedigeeri

AnatoomiaRedigeeri

Südamel eristatakse kahte pindmikku:

  1. tagumine alumine vahelihasmine pindmik;
  2. eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik.

Inimsüdamel eristatakse erinevaid piirkondi,[20] mille suunad ja asendid indiviiditi oluliselt ei erine:

 

SüdameseinRedigeeri

Südameseinad koosnevad kolmest kestast:

Südant ümbritseb epikardist moodustunud kest, mida nimetatakse südamepaunaks ehk perikardiks. Perikard koosneb kahest lestmest, mis suurte veresoonte algusosadel lähevad teineteiseks üle. Südame vistseraalset ehk välimist lestet nimetatakse epikardiks. Külgmistes osades külgneb südamepaun keskseinandmise kopsukelmega, all kasvab kokku vahelihase kõõluskeskmuga, ees kinnitub sidekoeliste kiudude varal rinnaku tagumisele pinnale.

Kodadede ja vatsakeste piiril asetseb võrujalt südame pärgvagu (sulcus coronarius); eesmisel ülemisel pindmikul kulgeb eesmine pikivagu (sulcus interventricularis anterior ehk sulcus longitudinalis anterior), tagumisel alumisel pindmikul tagumine pikivagu (sulcus interventricularis posterior ehk sulcus longitudinalis posterior).

SüdametsükkelRedigeeri

Südame erutusjuhtesüsteemRedigeeri

  Pikemalt artiklis Südame erutusjuhtesüsteem

SüdamenärvidRedigeeri

Innerveerib südant autonoomne närvisüsteem. Süda suudab automaatselt töötada, kuid südame tööd mõjutavad nii sümpaatilised närvikiud (kiirendades) kui ka parasümpaatilised närvikiud (aeglustades).

Südame patoloogiaRedigeeri

 
64-aastase mehe süda. Eemaldatud lahkamisel

AjaluguRedigeeri

  • Aristoteles (384 eKr – 322 eKr) kirjeldas südant kui keha kõige tähtsamat elundit;
  • Galenos (129 – umbes 200) kirjeldas südant kui keha sisemise soojuse vastupidavat ja töötavat allikat mille erinevad funktsioonid on looduse poolt paika pandud;
  • Ibn Sina (läänemaailmas tuntud kui Avicenna) (umbes 980–1037) kirjeldas südant kui toitumise ja elu allikat ning uskus, et süda teeb hingamise võimalikuks.[21]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ http://sciencewithme.com/learn-about-earthworms/
  2. ↑ http://wiggos.com/Schools.aspx?pid=90
  3. ↑ http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Grasshopper#Circulation_and_respiration
  4. ↑ Obenchain, Oliver, 1976
  5. ↑ saksa k , Dr. Sunao Tawara, Das Reizleitungssystem des Säugetierherzens. Eine anatomisch-histologische Studie über das Atrioventrikularbündel und die Purkinjeschen Fäden, Jena, 1906, Google`i raamat online, vaadatud 12.04.2013
  6. ↑ 6,0 6,1 Farrell et al 1992:2
  7. ↑ Zaccone et al, 2011:4–5
  8. ↑ Tsirkulatsioonisüsteemid, veebiversioon (vaadatud 07.10.2013) (inglise keeles)
  9. ↑ James G. Fox, Lynn C. Anderson, Franklin M. Loew, Fred W. Quimby, Laboratory Animal Medicine, lk 838–839, 2002, Academic Press, ISBN 978 0 12 263951 7 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 16.09.2013) (inglise keeles)
  10. ↑ Walton, Richardson 1989: 21
  11. ↑ Bonnie Ballard, Ryan Cheek, Exotic Animal Medicine for the Veterinary Technician, 2nd ed, 2010, lk 122, Blackwell Publishing, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 15.06.2014) (inglise keeles)
  12. ↑ Bjarke Jensen, Gert van den Berg, Rick van den Doel, Roelof-Jan Oostra, Tobias Wang, ja Antoon F. M. Moorman, Development of the Hearts of Lizards and Snakes and Perspectives to Cardiac Evolution, PMCID: PMC3673951, PLoS One. 2013; 8(6): e63651., Published online 5. juuni 2013, doi: 10.1371/journal.pone.0063651, veebiversioon (vaadatud 12.06.2014) (inglise keeles)
  13. ↑ Bonnie Ballard, Ryan Cheek, Exotic Animal Medicine for the Veterinary Technician, 2. trükk, lk 122, 2010, Blackwell Publishing, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 27.05.2014) (inglise keeles)
  14. ↑ Starck JM., Functional morphology and patterns of blood flow in the heart of Python regius.Lühikokkuvõte., J Morphol. 2009 Jun;270(6):673-87. doi: 10.1002/jmor.10706., veebiversioon (vaadatud 13.06.2014) (inglise keeles)
  15. ↑ 15,0 15,1 Joseph 1908
  16. ↑ Ernits, Nahkur 2013: 273–277
  17. ↑ Owen 1886:184
  18. ↑ Whittow 1999:143
  19. ↑ 19,0 19,1 Roosalu 2010:150
  20. ↑ Roosalu 2010: 151–153
  21. ↑ A HISTORY OF THE HEART veebiversioon (vaadatud 28.09.2013) (inglise keeles)

LisalugemistRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Patoloogia
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Süda&oldid=6226792"