Süda
![]() |
See artikkel räägib elundist; toiduaine kohta vaata artiklit Süda (kulinaaria); Edmondo De Amicise romaani kohta vaata artiklit Süda (De Amicis). |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Süda (ladina keeles cor; vanakreeka keeles καρδίᾱ, kardiā) on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on jaotunud kambriteks ning mille töö (pumbafunktsiooni) tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere- ja lümfiringlus. Südame kaasabil ja töö tulemusel kantakse vere ja ka lümfi kaudu füsioloogiliseks homoöstaasiks vajalikud ained kõikidesse elundkondadesse ja elunditesse ning rakkudesse. Erinevad allikad klassifitseerivad ka mõnede avatud tsirkulatsioonisüsteemiga selgrootutel loomaliikidel elundina südant (kambriteta, ja/või südamelaadset elundit), mille funktsioonid sarnanevad südame kui elundi funktsioonidega, näiteks vihmaussidel (rõngussid)[1],[2] rohutirtsudel (Orthoptera)[3] puukidel (Ixodoidea)[4] jpt.
Südame kui elundi anatoomia ja histoloogia aga võivad suuresti erineda nii liigiti (inimesel, kassil, lambal, vasikal, rotil, tuvidel, roomajatel (süda 3-kambriline)) kui ka indiviiditi.[5]
Kala südaRedigeeri
- Pikemalt artiklis Kalad
Enamiku tänapäevaste kalade süda on koonusekujuline, kahekambriline ja sellel saab eristada piirkondi, mille morfoloogia, suunad ja asendid võivad erineda. Farrelli ja Jones aga loevad kalade südant neljakambriliseks.[6]Kiiruimsete (Actinopterygii) luukalade klassi keelikloomade hõimkonda kuuluva kala ingl k longnose gar (lad k Lepisosteus Osseus) südame makroanatoomia järgmine:[7]
- südame tipp (apex cordis)
- südamepõhimik (basis cordis)
- venoosurge (sinus venosus)
- südamekoda (atrium cordis)
- südamevatsake (ventriculus)
- arteriooskoonus (conus arteriosus)
- arterioossibul (bulbus arteriosus)
SüdameseinRedigeeri
Südameseinad koosnevad kolmest kestast:
- sisemine kest ehk endokard (endocardium)
- vahelmine kest ehk müokard ehk südamelihas (myocardium)
- välimine kest ehk seroosne kelme ehk epikard (epicardium)
Südant ümbritseb kest, mida nimetatakse südamepaunaks ehk perikardiks (pericardium).
Kahepaiksete südaRedigeeri
- Pikemalt artiklis Kahepaiksed
Enamiku tänapäevaste kahepaiksete süda on koonusekujuline, kolmekambriline[6] ja sellel saab eristada piirkondi, mille morfoloogia, suund ja asend võivad erineda.[8]
Makroskoopiline anatoomiaRedigeeri
- südame tipp (apex cordis)
- südamepõhimik (basis cordis)
- vasak koda (atrium sinistrum)
- parem koda (atrium dextrum)
- südamevatsake (ventriculus) (ei ole jaotunud)
Vatsake koosneb kolmest kambrist:
Lisaks kolmele kambrile on kahepaiksetel veel ka
- venoosurge (sinus venosus)
- arteriooskoonus (conus arteriosus)
Roomaja südaRedigeeri
- Pikemalt artiklis Roomajad
Enamiku tänapäevaste roomajate süda kolmnurgakujuline ja sellel eristatakse kahte koda ning kolme kambrit, v.a krokodillidel,[9] jpt erinevaid piirkondi, mille morfoloogia, suunad ja asendid võivad erinevate roomajate lõikes erineda:[10]
MaolistelRedigeeri
Südame kuju, suurus, kaal (656 g kaaluva Agkistrodon piscivorus conanti süda kaalub 1,6 g) ja struktuur ning asend on madudel erinev ja sõltub nii anatoomiast, füsioloogiast kui ka käitumisest. Südame asend sõltub madudel tihedalt eluviisiga ja on puude otsas, maismaa või veelise eluviisiga madudel erinev.
Elund paikneb maismaal, ka puudel, elavatel madudel pea lähedal, veelise eluviisiga madudel aga keha keskpaigas.
Enamiku tänapäevaste maoliste süda on kolmnurgakujuline ja kolmekambriline – eristatakse kahte koda (vasakut ja paremat) ning ühte südamevatsakest. Südamel eristatakse südamepõhimikku (basis cordis) ja südametippu (apex cordis).
Looteeas madude südant on vähe uuritud kuid südametoru areneb neil juba munas olles. Munast koorunud ja/või sündinud maopoegadel on südame kaks koda täielikult eraldatud ja venoosurge asub südame paremast kojast üleval pool (selgmiselt). Parem koda saab verd nelja veeni kaudu: parem ja vasak precaval vein, postcaval vein ja vasaku maksaveeni kaudu. Vasak koda saab verd vasakust ja paremast kopsuveenist.[11]
Ühe uuringu käigus tuvastati annetatud viljastatud munadest inkubaatoris koorunud 2 päeva vanustel maisi-roninastikutel (Pantherophis guttatus guttatus) kõik täiskasvanud maole omased südame struktuurid.
Venoosurge koosneb kahest, vasakust ja paremast, sinus horns-ist.[12]
Venoosurke kaudu sisenevad õõnesveenid südame paremasse osasse.
Madude südamevatsakeste arvus pole lõplikult selgusele jõutud. Osade uurijate arvates on madudel nii parem kui ka vasak südamevatsake. Paljude uurijate arvates ei ole selle õõnte vahel olevad seinad täielikult sulgunud ja seetõttu nimetatakse seda üheks südamevatsakeseks.
Südamevatsake koosneb kolmest omavahel ühenduses olevast osast[13] mida vahel nimetatakse ka alamkambriteks (vasakult paremale): arterioosõõs, venoosõõs ja kopsuõõs. Arterioosõõs on teistest õõntest eraldatud horisontaalse vaheseinaga. Veri suubub siia vasakust kojast ja väljub vatsakesevahelise kanali kaudu venoosõõnde.
Kuningpüütoni südame ultraheli kujutiste analüüs paljastas, et veri paremast südamekojast täidab esmalt venoosõõne ja veri vasakust südamekojast täidab arterioosõõne.[14]
Atrioventrikulaarklapid (valva atrioventricularis) suunavad verevoolu, sulgedes vatsakestevahelise kanali, südamelõtve ajal erinevatesse alamkambritesse.
Vatsakesest väljub kopsutüvi (truncus pulmonalis). Kopsutüvi annab 2 haru: parem kopsuarter suundub paremasse kopsu ja vasak vasakusse kopsu, kopsuarterid moodustavad rohkelt anastomoose.
Südamevatsakese omapärasele ehitusele vaatamata ringleb madudel veri niisuures kui ka väikeses vereringes.
Maosüdamel on kaks sissevooluteed: vasak ja parem südamekoda, ja kolm väljavooluteed: kopsuarter ja vasak ning parem aordikaar.
Imetaja südaRedigeeri
- Pikemalt artiklis Imetajad
Imetajate süda on koonusekujuline, lihaseline, harvem munakujuline, neljakambriline õõneselund. See võib erinevatel loomaliikidel kaaluda grammidest[15] kuni kilogrammideni (hobusel keskmiselt 2–4 kg).
Valik loomi ja nende keskmine südamekaal (1908)[15]
Loomaliik | Südame kaal g |
---|---|
Koer | 45–60 |
Kass | 12–14 |
Jänes | 4–5 |
Merisiga | 1–2 |
Makroskoopiline anatoomiaRedigeeri
Loomasüdamel eristatakse erinevaid piirkondi, mille suunad ja asendid on erinevate loomaliikide lõikes erinevad:[16]
- südamepõhimik (basis cordis)
- südame tipp (apex cordis)
- vasak koda (atrium sinistrum)
- parem koda (atrium dextrum)
- kodadevahesein (septum interatriale)
- vasak vatsake (ventriculus sinister)
- parem vatsake (ventriculus dexter)
- vatsakestevahesein (septum interventriculare)
- parem atrioventrikulaarklapp (valva atrioventricularis dextra)
- vasak atrioventrikulaarklapp (valva atrioventricularis sinistra)
- aordiklapp (valva aortae)
- vasak kojakõrv (auricula atrii sinitra)
- parem kojakõrv (auricula atrii dextra) jpt.
Südame klapid ja klapikudRedigeeri
Linnu südaRedigeeri
- Pikemalt artiklis Linnud
Enamiku tänapäevaste lindude süda on koonusekujuline[17], ja sellel eristatakse kahte koda ning nelja kambrit, jpt erinevaid piirkondi, mille morfoloogia, suunad ja asendid võivad erinevate lindude lõikes erineda:[18]
Makroskoopiline anatoomiaRedigeeri
- südamepõhimik (basis cordis)
- südame tipp (apex cordis)
- vasak koda (atrium sinistrum)
- parem koda (atrium dextrum)
- kodadevahesein (septum interatriale)
- vasak vatsake (ventriculus sinister)
- parem vatsake (ventriculus dexter)
- vatsakestevahesein (septum interventriculare)
- parem atrioventrikulaarklapp (valva atrioventricularis dextra)
- vasak atrioventrikulaarklapp (valva atrioventricularis sinistra)
- aordiklapp (valva aortae)
- vasak kojakõrv (auricula atrii sinitra)
- parem kojakõrv (auricula atrii dextra) jpt.
SüdameseinRedigeeri
Südameseinad koosnevad kolmest kestast:
- sisemine kest ehk endokard (endocardium) (moodustunud sidekoest ja lameepiteelist)
- vahelmine kest ehk müokard ehk südamelihas (myocardium)
- välimine kest ehk seroosne kelme ehk epikard (epicardium)
Inimese südaRedigeeri
Inimese süda on koonusekujuline, lihaseline õõneselund.[19] Normaalse füsioloogiaga inimesel asetseb süda keskseinandis, raseduse ajal südame asukoht võib muutuda pisut.[19] Samuti on südame kaal kõikuv ning oleneb inimese kehakaalust aga ka inimese tervislikust seisundist ja treenitusest .
NomenklatuurRedigeeri
Nomenklatuur ja süstemaatikaRedigeeri
- Terminologia Anatomica: A12.1. Süda
- Terminologia Histologica: H3.09.01
- Gray anatoomia: 5.524
AnatoomiaRedigeeri
Südamel eristatakse kahte pindmikku:
Inimsüdamel eristatakse erinevaid piirkondi,[20] mille suunad ja asendid indiviiditi oluliselt ei erine:
- südamepõhimik (basis cordis)
- südame tipp (apex cordis)
- vasak koda (atrium sinistrum)
- parem koda (atrium dextrum)
- kodadevahesein (septum interatriale)
- vasak vatsake (ventriculus sinister)
- parem vatsake (ventriculus dexter)
- vatsakestevahesein (septum interventriculare)
- parem atrioventrikulaarklapp (valva atrioventricularis dextra)
- vasak atrioventrikulaarklapp (valva atrioventricularis sinistra)
- aordiklapp (valva aortae)
- vasak kojakõrv (auricula atrii sinitra)
- parem kojakõrv (auricula atrii dextra) jpt.
SüdameseinRedigeeri
Südameseinad koosnevad kolmest kestast:
- sisemine kest ehk endokard (endocardium) (moodustunud sidekoest ja lameepiteelist)
- vahelmine kest ehk müokard ehk südamelihas
- välimine kest ehk seroosne kelme ehk epikard
Südant ümbritseb epikardist moodustunud kest, mida nimetatakse südamepaunaks ehk perikardiks. Perikard koosneb kahest lestmest, mis suurte veresoonte algusosadel lähevad teineteiseks üle. Südame vistseraalset ehk välimist lestet nimetatakse epikardiks. Külgmistes osades külgneb südamepaun keskseinandmise kopsukelmega, all kasvab kokku vahelihase kõõluskeskmuga, ees kinnitub sidekoeliste kiudude varal rinnaku tagumisele pinnale.
Kodadede ja vatsakeste piiril asetseb võrujalt südame pärgvagu (sulcus coronarius); eesmisel ülemisel pindmikul kulgeb eesmine pikivagu (sulcus interventricularis anterior ehk sulcus longitudinalis anterior), tagumisel alumisel pindmikul tagumine pikivagu (sulcus interventricularis posterior ehk sulcus longitudinalis posterior).
SüdametsükkelRedigeeri
|
Südame erutusjuhtesüsteemRedigeeri
- Pikemalt artiklis Südame erutusjuhtesüsteem
SüdamenärvidRedigeeri
Innerveerib südant autonoomne närvisüsteem. Süda suudab automaatselt töötada, kuid südame tööd mõjutavad nii sümpaatilised närvikiud (kiirendades) kui ka parasümpaatilised närvikiud (aeglustades).
Südame patoloogiaRedigeeri
AjaluguRedigeeri
- Aristoteles (384 eKr – 322 eKr) kirjeldas südant kui keha kõige tähtsamat elundit;
- Galenos (129 – umbes 200) kirjeldas südant kui keha sisemise soojuse vastupidavat ja töötavat allikat mille erinevad funktsioonid on looduse poolt paika pandud;
- Ibn Sina (läänemaailmas tuntud kui Avicenna) (umbes 980–1037) kirjeldas südant kui toitumise ja elu allikat ning uskus, et süda teeb hingamise võimalikuks.[21]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ http://sciencewithme.com/learn-about-earthworms/
- ↑ http://wiggos.com/Schools.aspx?pid=90
- ↑ http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Grasshopper#Circulation_and_respiration
- ↑ Obenchain, Oliver, 1976
- ↑ saksa k , Dr. Sunao Tawara, Das Reizleitungssystem des Säugetierherzens. Eine anatomisch-histologische Studie über das Atrioventrikularbündel und die Purkinjeschen Fäden, Jena, 1906, Google`i raamat online, vaadatud 12.04.2013
- ↑ 6,0 6,1 Farrell et al 1992:2
- ↑ Zaccone et al, 2011:4–5
- ↑ Tsirkulatsioonisüsteemid, veebiversioon (vaadatud 07.10.2013) (inglise keeles)
- ↑ James G. Fox, Lynn C. Anderson, Franklin M. Loew, Fred W. Quimby, Laboratory Animal Medicine, lk 838–839, 2002, Academic Press, ISBN 978 0 12 263951 7 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 16.09.2013) (inglise keeles)
- ↑ Walton, Richardson 1989: 21
- ↑ Bonnie Ballard, Ryan Cheek, Exotic Animal Medicine for the Veterinary Technician, 2nd ed, 2010, lk 122, Blackwell Publishing, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 15.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ Bjarke Jensen, Gert van den Berg, Rick van den Doel, Roelof-Jan Oostra, Tobias Wang, ja Antoon F. M. Moorman, Development of the Hearts of Lizards and Snakes and Perspectives to Cardiac Evolution, PMCID: PMC3673951, PLoS One. 2013; 8(6): e63651., Published online 5. juuni 2013, doi: 10.1371/journal.pone.0063651, veebiversioon (vaadatud 12.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ Bonnie Ballard, Ryan Cheek, Exotic Animal Medicine for the Veterinary Technician, 2. trükk, lk 122, 2010, Blackwell Publishing, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 27.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ Starck JM., Functional morphology and patterns of blood flow in the heart of Python regius.Lühikokkuvõte., J Morphol. 2009 Jun;270(6):673-87. doi: 10.1002/jmor.10706., veebiversioon (vaadatud 13.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ 15,0 15,1 Joseph 1908
- ↑ Ernits, Nahkur 2013: 273–277
- ↑ Owen 1886:184
- ↑ Whittow 1999:143
- ↑ 19,0 19,1 Roosalu 2010:150
- ↑ Roosalu 2010: 151–153
- ↑ A HISTORY OF THE HEART veebiversioon (vaadatud 28.09.2013) (inglise keeles)
LisalugemistRedigeeri
- C. Ray Greek, Jean Swingle Greek. Specious Science: Why Experiments on Animals Harm Humans, Bloomsbury Academic; 1 ed.,2003, ISBN 978-0826415387. Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
- Arnold Katz. Physiology of the heart. 5 ed, Wolters Kluwer /Lippincott Williams & Wilkins, 2011, ISBN 978-1-60831-171-2. Google'i raamat, veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
- David Sedmera, Tobias Wang. Ontogeny and Phylogeny of the Vertebrate Heart. Springer Science, 2012, ISBN 978-1-4614-3386-6. Google'i raamat, veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
- Avian Biology, Avian circulatory system. Veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
- J.T.Lumeij, Branson W.Ritchie, Chapter 27. Cardiology., AvianMedicineNet, veebiversioon ((vaadatud 8.07.2013)] (PDF-fail)
- Marja J.L. Kik, Mark A. Mitchell. Topics in Meedicine and Surgery, Reptile Cardiology: A Review of Anatomy and Physiology, Diagnostic Approaches, and Clinical Disease.Veebiversioon (vaadatud (31.05.2013) (PDF-fail)
- Sissekanne veebisaidil http://www.biologyreference.com (vaadatud (2.06.2013)
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Süda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Süda |
- Richard Owen, "On the Anatomy of Vertebrates. II. Birds and Mammals", 2. väljaanne, Chapter XIX, Circulating System of Birds, §153, pg 184, Longmans Green and Co, 1886, veebiversioon (vaadatud 2.06.2013)]
- Sunao Tawara, "Das Reizleitungssystem des Säugetierherzens. Eine anatomisch-histologische Studie über das Atrioventrikularbündel und die Purkinjeschen Fäden", Jena, 1906, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.04.2013),
- Don R. Joseph, THE RATIO BETWEEN THE HEART-WEIGHT AND BODY-WEIGHT IN VARIOUS ANIMALS, 1908, veebiversioon (vaadatud 31.05.2013) (PDF-fail)
- Frederick D . Obenchain, James H . Oliver Jr ., J . Arachnol .3:57–74., The heart and arterial circulatory system of ticks (Atari :(Ixodioidea), 1976, veebiversioon (vaadatud 2.06.2013) (PDF-fail)
- D.W.Walton, B.J.Richardson (toim). Fauna of Australia Volume 1B. Philip C. Withers, James E. O’Shea. FAUNA of AUSTRALIA, 24. MORPHOLOGY AND PHYSIOLOGY OF THE SQUAMATA, AGPS Canberra, 1989, ISBN 978 0 644 06056 1, veebiversioon (vaadatud 2.06.2013) (PDF-fail)
- Anthony P.Farrell, David R.Jones, W.S.Hoar, "Fish Physiology", XII. köide, Part A, The Cardiovascular System, 1992, Academic Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 2.06.2013)
- "Meditsiinisõnastik", Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido., 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7.
- G. Causey Whittow, "Sturkie's Avian Physiology", Academic Press; 5 ed, 1999, ISBN 978-0127476056. Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 2.06.2013)
- Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- Daniele Zaccone, Adrian C. Grimes,Anthony P. Farrell,Konrad Dabrowski, Fabio Marino, Morphology, innervation and its phylogenetic step in the heart of the longnose gar Lepisosteus Osseus, 2011, Acta Zoologica, Veebiversioon (vaadatud 2.06.2013) (PDF-fail)
- Paul A. Iaizzo, Richard W. Bianco,Alexander J. Hill, James D. St. Louis, "Heart Valves: From Design to Clinical Implantation", Springer, 2013, ISBN 978-1461461432 Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
- Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- Sissekanne saidil http://sciencewithme.com vaadatud (2.06.2013)
- Sissekanne saidil http://wiggos.com/ vaadatud (2.06.2013)
- Sissekanne saidil http://www.newworldencyclopedia.org/ vaadatud (2.06.2013)
- Terminologia Anatomica veebiväljaanne
- Patoloogia
- Arstid päästsid pooliku südamega sündinud poisi elu, Õhtuleht.ee, 12. märts 2015
- Harukordne: tüdrukukese süda tuksub otse naha all, Õhtuleht.ee, 3. november 2015